Narva börsihoone

Narva börsihoone oli börsihoone aastatel 1695–1944 Narva idaosas Vanalinna linnaosas Raekoja platsi lõunaküljel.

Ajaloost

Uhke börsihoone ehitus jäi viimaseks suureks Rootsi-aegseks ehitusprojektiks Narvas. Hoone rajamisel võeti eeskuju Madalmaadest Amsterdami börsist^[1]. Hoonet hakati ehitama 1695. aastal, aga uue kindralkuberneri Otto Wilhelm von Ferseni otsusega peatati ehitus 1697. aastal.^[2]Järgnes korraldus töö katkestada ja olemasolevad müürid konserveerida. Narva raad otsustas tüli lahendamiseks pöörduda otse Rootsi kuninga poole. Raad rõhutas, et hoonet on vaja kaubalaoks, mille juures saab olema ka "väike börs". Konflikt lahenes aga 1701. aastal, kui uueks Ingerimaa kindralkuberneriks sai Otto Wellingk. 1704. aastaks oli varaklassitsistlikus stiilis kolmekorruseline algselt uhke barokktorniga börsihoone valmis^[1].

Samas ei täitnud börsihoone kunagi oma algset funktsiooni. Järgnenud 240 aasta jooksul kasutati ruumikat börsihoonet esindusvõõrastemajana, teatrina, klubihoonena, raamatukoguna, kinona, äripinnana, motoklubina ja taksojuhtide ooteruumina. Näiteks tegutses Narva Suurgildi ruumes tegutses 1864. aasta 25. märtsist Narva Suurgildi kuuluvate jõukamate ja haritumate kodanike Narva Muinsusselts, mille eesmärgiks oli "… Narva ajalooga seotud andmete kogumine ja uurimine ning niisuguste esemete kogumine ja säilitamine, mis võivad omada tähtsust järeltulevate põlvkondade jaoks, sõltumata sellest, mis ajastust need esemed pärinevad.". Sealsamas asus ka seltsi muinsusesemete kollektsioon (vanad mündid ja medalid, ajaloolised relvad, muinsused igapäevaelu ja käsitöö vallast, kunstiesemed, vanad käsikirjad) ja raamatukogu^[3]. Seltsi ühe eestvedaja, Suurgildi oldermanni Heinrich Johann Hanseni Narvast lahkumise järel seltsi aktiivne tegevus rauges.

Börsihoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Esialgu plaaniti hoone taastamist, kuid 1950. aastatel müürid lammutati. Uut hoonestust nõukogude ajal sinna ei rajatud^[1].

Aastail 2004–2005 ja 2009–2010 tehti börsihoone kinnistul põhjalikud arheoloogilised väljakaevamised. Leiti nelja keskaegse hoone, kolme kaevu ja pihtaedade jäänused. Kaevamised aitasid oluliselt kaasa just keskaegse Narva eluolu tundmaõppimisele.

Sõjas hävinud börsihoone asemele otsustati rajada Tartu Ülikooli Narva kolledži uus õppehoone. 2005. aastal avalikustas konkursikomisjon võidutöö "Vihm" (arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner). Taastati vana hoone kelder. Õppehoone fassaad on negatiivpilt kunagise börsihoone fassaadist. Nii välditi ajaloolise raehoone fassaadi varjamist, mis oli varem börsihoone puhul probleemiks olnud. Vana hoonet meelde tuletava fassaadi taha ehitati kaasaegne õppehoone, mis avati pidulikult 2012. aasta lõpus.^[1]