Muusikaline täringumäng
Muusikaline täringumäng on süsteem, mille eesmärgiks on tuginedes juhusele genereerida muusikat. Sedalaadi mängud olid populaarsed juba 18. sajandi Euroopas. Kuulsamaid mängude näiteid on Johann Philipp Kirnbergeri "Iga mees võib kirjutada poloneesi ja menueti" (esimene versioon 1757, 2. revideeritud versioon 1783) ning Joseph Haydni "Filharmooniline nali" (1790).
Tuntuim muusikaline täringumäng on reservatsioonidega omistatud Mozartile. Mängus kasutatakse juhuslikult valitavaid lühikesi muusikalisi segmente, mida üksteise otsa lükkides saadakse muusikateos. Mozarti käsikiri KV516f, kirjutatud 1787, sisaldab suure koguse kahetaktilisi muusikakatkeid ilma konkreetsete juhenditeta, kuidas nende katkenditega edasi tegutseda. Mozarti muusikalise täringumängu publitseeris 1792. aastal kirjastaja Nikolaus Simrock Berliinis.