Mutt (perekond)
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Mutt | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Putuktoidulised Eulipotyphla |
| Sugukond |
Mutlased Talpidae |
| Perekond |
Mutt Talpa |
Mutt (Talpa) on putuktoiduliste seltsi mutlaste sugukonda kuuluv perekond.
Perekonnas on üheksa liiki, kes elavad peamiselt Euroopas ja Lääne-Aasias. Mutid toituvad ussidest, putukatest ja teistest mullas leiduvatest selgrootutest. Muttide toiduobjektide seas on palju metsakahjureid, kuigi üks peamisi saakloomi, vihmauss, on väga kasulik ka aednikele.
Mutid ei ole elupaiga suhtes väga nõudlikud, kuid eelistavad metsa ja metsasteppi. Jõgede orgusid pidi levib mutt ka metsatundra aladele. Kõige paremini sobib neile niiske, kuid mitte soostunud sõmer pinnas, milles on kerge käike kaevata. Käikude tegemisel surub mutt ülejäänud pinnast kokku, kuid sügavamate käikude kaevamisel tekitab maapinnale ka iseloomulikke mutimullahunnikuid, mille olemasolu põhjal saab muttide elupaika kindlaks teha. Mõnikord saab maapinnal koguni muti käikude kulgemist vaadelda. Muttide tõrjumiseks haljasaladel paigaldatakse lõkse peamiselt tallatud teeradade aluseid läbivatesse käikudesse, mille sügavus võib ulatuda 60–90 cm-ni.
Muttide välimus on kogu sugukonna jaoks tüüpiline. Keha on keskmiselt 9–18 cm, saba 1,5–3,4 cm pikk. Neil on väga lühike kael ja pikk koon, mille otsas on londike. Viimast toetab eraldi luu os praenasale, mis lõpeb palja plaadikesega. Jäsemed on oluliselt lühenenud ja kohastunud kaevuvaks eluviisiks. Muttidel on labidakujuliselt laienenud ja küünistega esikäpad, tihedalt karvadega kaetud saba, tavaliselt nahaga kaetud silmad ja võimsad rangluud.[1] Kõrvalestad puuduvad.[1]
Karvastik on tihe ja sametjas, ühtlase pikkuse ja tihedusega.[1] Karvastik on tavaliselt must, harvem tumehall. Veel harvem kohtab heledaid või täpilisi isendeid. Muttidel on hinnaline karusnahk, mille peamine puudus on see, et ta on väike. Nõukogude Liidu karusnahavarumises olid mutinahad umbes kuuendal kohal, aga Venemaa Euroopa-osa keskoblastites ja Uuralites järjekindlalt esikohal.[2]
Emastel muttidel on rudimentaarseid meessoo tunnuseid, näiteks ehk bulbouretraalnäärmed ja kahehõlmaline eesnääre. On väljendatud arvamust, et emased mutid on hermafrodiitsed, mis aga ei vasta nähtavasti tõele, sest pole täheldatud, et mutid oleksid isaste abita järglasi saanud.
Euroopas on mutt levinud peamiselt mandriosas ja Inglismaal, kuid puudub näiteks Iirimaal. Eestis esineb mutti ainult mandril, saartel teda pole.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt (Talpa europaea)
- Talpa aquitania
- altai mutt (Talpa altaica)
- pimemutt (Talpa caeca)
- Talpa caucasica
- Talpa davidiana, kriitilises seisundis liik
- Talpa levantis
- Talpa martinorum
- pürenee mutt (Talpa occidentalis)
- Talpa ognevi
- apenniini mutt (Talpa romana)
- balkani mutt (Talpa stankovici)
- Talpa talyschensis
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Loomade elu", 7. kd., lk. 59
- ↑ "Loomade elu", 7. kd., lk. 60