Mine sisu juurde

Murati

Allikas: Vikipeedia
Murati
Talukoht Muratil
Pindala: 2,6 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 17 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5041[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 35′ N, 27° 5′ E
Murati (Eesti)
Murati
Kaart

Murati küla asub Eesti kaguosas Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge kihelkonnas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Haanja valda.

Murati küla on üldiseloomult hajaküla. Külas elas 2014. aasta seisuga 23 inimest[4]. Lähimad tihedama asustusega külad on Misso ja Ruusmäe.

Murati küla läbib asfaltkattega Riia–Pihkva maantee (põhimaantee nr 7), mis kuulub Euroopa tee E77 rahvusvahelisse E-teede võrku. Enne kivitee ehitamist liiguti mööda käänulist metsateed.

Murati järvest põhja pool kõrgemal seljakul asuvad arheoloogia mälestistena tuntud Kääbaspalu kääpad, mis kuuluvad I aastatuhande II poolde. Kalmistu koosneb kahest ümmargusest ja kolmest ovaalsest kääpast (sisaldavad inimluid).[5]

Murati küla nimesaamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Murati küla nimesaamise lool on 4 varianti. Esimene võimalus: rahvapärimuse järgi sai küla nime orjaajal, kui ühte tallu käisid kõik ümbruskonna inimesed kokku, et enda muresid kurta. Selle talu nimeks sai Murõdõ talu ning sellest tuligi nimi Muradi ehk Murat.[6] Teine võimalus, kust maa-asula võis nime saada, on talupoja lisanimi. Arvatakse, et nime esisilbi o-d hääldati rootsipäraselt u-ks ning kuni XIX sajandini oli küla nime viimaseks täheks mitte i, vaid a. Murati küla asub Venemaast umbes 19 km kaugusel, seega on võimalus, et küla nimi tuleneb venepärase nimega Muraski külast. Samuti on võimalik, et maa-asula nimi tuleneb türgipärasest nimest Murat.[7]

Murati järv

[muuda | muuda lähteteksti]
Murati järv

Murati järv asub Võrumaal Rõuge vallas Murati külas (koordinaadid: 57°34'54" N, 27°5'23" E)[8]. 1638. aasta Liivimaa maarevisioonis nimetatakse Murati järve Morata järveks, samas lätlased nimetavad seda veekogu Muratu järveks.

Murati järve pindala on 65,8 ha. Veekogu on kirde-edelasuunaline ja kujult piklik. 9,5 ha järve pindalast kuulub Läti riigile. Järve absoluutne kõrgus on 171,9 m, keskmine sügavus 3,6 m, pikkus 1800 m ja laius 700 m. Veekogu kaldavööde on valdavalt liivane, ida- ja lõunaosas esineb ka mudast või turbast pinnakihti. Murati järve kaldal endise Murati mõisa kohal, on säilinud ka üksikud põlised taimed, mis kuuluvad looduskaitse alla.[9]

Murati järv on tunnustelt looduslik veekogu ja läbivoolujärv, mille kirdesoppi tuleb Kuura jõgi ja edelanurka Majori järvest alguse saav Allumäe oja. Väljavool on aga kagunurgast Vaidja jõe kaudu Mustjõkke ning suubub sealt edasi Koiva jõkke. Veevahetus toimub 9 korda aastas.[8] Veekogu loodekaldal leidub rohkesti allikaid[9].

Murati järvele on iseloomulik keskmise karedusega, kloriidivaene ja kihistunud vesi. Veepeegli pindala on alla 10 km2. Murati järv on eutroofne e rohketoiteline.[8] Veekogus esineb 23 liiki taimestikku. Võrdlemisi liigirikas on ka kalastik, milles domineerib latikas ning leidub ka roosärge, ahvenat, linaskit, kokre, haugi, kiiska ja särge. Põhjaloomastik on liigivaene, kuid järvepõhjast on leitud mitmeid haruldasi karpvähilisi.[9]

Murati järv on 1996. aasta veeseaduse kohaselt avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas[10]. Kuna Murati järve kaldal on kalakotka püsielupaik on 100 m veekogu rannajoonest looduskaitse all[11].

Murati bussipeatus Riia–Pihkva maanteel

Murati küla olulisemad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Murati karjamõis

[muuda | muuda lähteteksti]

Murati karjamõis kuulus Rogosi mõisa karjamõisate alla[12].

1849. ja 1860. aastal anti talurahva rahustamiseks välja uued agraarseadused. Need võimaldasid talupoegadel talusid päriseks osta ning samuti minna teorendilt üle raharendile. Aastatel 1870–1872 algas talumaade kruntidesse jagamine. Pärast pandi taludele nimed ja numbrid. 1870. aastal valminud Murrat nr 13 kaardill on välja toodud järgnevad talud: Allumäe, Viinaoru ja Kängamäe talu[13].

Murati mõisa koosseisu on kuulunud Allumäe, Sooääre, Viinaoru, Kängamäe ja eraomanikule kuulunud kinnistu. 7. novembril 1912 koostati akti alusel testament, mille tulemusena läksid Murati mõisa valdused erinevate isikute kätte.

Aastatel 1917–1920 Ruusmäe raamatukogule annetatud raamatud koondati Murati mõisasse. Tollel ajal oli Allumäe talu omanik O. Minka, kes sai tuntuks kui kultuurihuviline härrasmees. Mees korraldas pidusid, mille tuludest osteti raamatuid. 28. aprillil 1922 registreeriti Võru rahukogus Rogosi Rahvaraamatukogu Selts. Pärast Murati mõisa müümist viidi raamatud Rogosi mõisa tiibhoones asunud raamatukokku.[14]

Pärast Vabadussõda edendati Murati karjamõisa peahoones seltsielu – tegutses näitering, laulukoor ning maanaiste käsitöökursus. Murati mõisas peeti ka pidusid. Külmemal ajal toimusid pidustused peahoone saalis, suvel aga küünis, kuhu oli ehitatud lava ning paigutatud istepingid.[15]

Piiripunkt

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene piirikordon asus Peeter Plukki ehitatud ja talle kuuluvas hoones (hilisemal ajal asusid seal pood ja kool), mis anti Eesti piirivalvele rendile. Väikeses toas esimesel korrusel oli piirikordoni kantselei. Maja ülejäänud ruumides elasid piirikordoni ülemad laste ja naistega. Esimene piirikordon lõpetas tegevuse pärast II maailmasõda 1945. aastal. Vahepealsel ajal valvasid piirivalvurid piiri soojakutes. Siis koliti endise Murati-Veclaicene piiripunkti hoonesse. Murati-Veclaicene Eesti-Läti piiripunkt lõpetas tegevuse 2002. aastal[16].

 Pikemalt artiklis Murati piiripunkt

Sovhoos

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Ruusmäe paikkonna kolhoos moodustati 1948. aastal Ruusmäele. Mõne aastaga likvideeriti kõik talud. 1949. aastal loodi Murati külas L. Koidula nimeline kolhoos, mis 1958. aastal ühendati Ruusmäe kolhoosiga. 1960. aastal muudeti kolhoos Ruusmäe sovhoosi alaosakonnaks ning see eksisteeris kuni 1990. aastani.[17]

Iga aasta kohta koostati tootmisplaan, millest on säilinud 7 eksemplari. 1959. aasta plaanist selgub, et Murati sovhoosis karjatati algselt sigu, lehmi, lambaid, kitsi, hobuseid, parte ja kanu[18]. 1967. aasta andmete alusel olid põhilisteks loomadeks veised, kellest suurema osa moodustas noorkari (200-st 350). Märksa väiksema osakaaluga olid hobused (17 tk).[19]

Veiste osakaalu kasvuga suurenes ka aastane piimatoodang. Näiteks 1959. aastal, mil Murati sovhoosis oli 31 lehma, moodustas piima kogutoodang 664 ts (1 tsentner = 100 kg)[18]. Seevastu 1969. aasta andmete põhjal oli lehmade koguarv võrreldes 10 aasta tagusega neli korda suurem ning toodetud piima hulk oli 3835 tsentnerit[20].

Murati sovhoosi teine suurem toodang oli teravili (peamiselt kaer ja talirukis). 1959. aastal külvati kaera 38 ha ning talirukkist 39 ha[18]. 1968. aastal aga kasvatati kaera ja talirukkist ligi kaks korda suuremal maa-alal. Samal aastal oli kartuli all 27 ha maapinda ning kogutoodang moodustas 145 ts[21]. 1961. aasta andmete alusel toodeti loomasöödana kasutatavat heina 3366 tsentnerit ja silo 4800 tsentnerit[22].

Murati sovhoosi tööliste jaoks ehitati kortermaja[17].

Kool

[muuda | muuda lähteteksti]

Murati Algkool asus Murati külas, Vastseliina rajoonis. Kool asutati 1947. aastal. Kuni 1950. aastateni tegutses õppeasutus Murati Seitsmeaastase Kooli nime all ning hiljem nimetati õppehoone ümber Murati Algkooliks. Kool lõpetas tegevuse 1959. aasta suvel. Lähim gümnaasium oli Vastseliina Keskkool, mis asus 28 km kaugusel. Kooli õppekeel oli eesti keel.[23]

Koolis viibivate isikute kasutuses olid järgmised hooned: koolimaja, kuur ja käimla. Kaks esimest hoonet valmisid 1935. ja viimane 1950. aastal. Endine Murati piirivalvekordon kohandati ajutiselt kooli jaoks ümber. Koolimaja oli kahekorruseline. I korrusel asusid kantselei, klassiruum, jalutusruum (1959. aastast teine klassiruum) ja riietusruum. II korrusel olid õpetaja eluruumid (3 tuba). Hoone kubatuur (ruumala kuupühikutes) oli 448,75 m3 ja põhipind 124,7 m2. Valgustusena kasutati petrooleum lampe.[23]

1955/56. õa oli koolis 1 klassikomplekt I–IV klass, aga 1958/59. õa kaks: I + III ja II klass. Koolis õppis keskmiselt 21 õpilast, kellest osa olid pioneerid. Koolitundide ajal istusid õpilased kahe kaupa ühe laua taga.[23]

Õpilastele õpetati vene ja eesti keelt, aritmeetikat, ajalugu, geograafiat ning loodusteadust. Kooli maa-ala ühe osa moodustas õppe- ja katseaed, mis andis õppuritele võimaluse oma teoreetilisi teadmisi ka praktikas rakendada. 1955/56–1957/58. õppeaastal oli õppe eesmärgil kasutatava maapinna suurus 125 m2, 1958/1959. õppeaastal aga 600 m2. Kooli raamatukogus moodustas suurema osa teostest eestikeelne ilukirjandus. Samuti oli seal poliitilist, metoodilist ja populaarteaduslikku kirjandust ning venekeelseid raamatuid.[23]

Kino 

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda näidati Murati külas kino II maailmasõja ajal. 1950. või 1951. aastal tuli Murati külla rändkino. Filme näidati eramajas, kus kino eksisteeris kuni 1953. aastani. Vahepeal oli kino ka Murati piirikordoni hoones.

1950. aastate alguses näidati Murati külas kino kaks korda kuus, hiljem kaks korda nädalas. Kinopileti hind oli 20 kopikat.

Kinos näidati peamiselt NSV Liidu filme. Filmid olid tavaliselt kas ühe- või kaheseerialised. Murati kinolinale jõudsid näiteks Ameerika seiklusfilm "Tarzan", Nõukogude Venemaa komöödiafilm "Kubani kasakad" ja dokumentaalfilm "Aleksandra Matrossov".

Pood

[muuda | muuda lähteteksti]

Murati külas oli eri aastatel neli poodi. Esimene asus Murati sovhoosi lähedal, eramajas. Teine kauplus paiknes Riia–Pihkva maantee ääres, väikeses hoones. Ajutiselt asus pood ka Murati küla sovhoosiaegses korteris. Pärast Murati Algkooli sulgemist tehti hoones remont ning 1964. aastal avati seal viimane kauplus[24]. 1990. aastatel lõpetas pood elanikkonna vähenemise tõttu tegutsemise ning külaelanikud said kuni 2006. aastani toitu ja esmatarbekaupu osta rändkauplusest, mis peatus igal neljapäeval vana poe kõrval asuval platsil.

Kauplustes müüdi näiteks vorsti, leiba, saia, kommi, limonaadi, küpsiseid, jahu, suhkrut, viina ja sigarette. Päts n-ö kehvemat leiba, mida anti loomadele söögiks, maksis 12 kopikat, parem leib (peenleiva moodi) aga 14 kopikat. Kõige odavama vorsti hind oli 2 rubla ("Tee" vorst, sisaldas pekitükke) ja kallima 2 rubla ja 20 kopikat. Vorsti toodi kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval). Murati külas asunud poodides müüdi ka teisi esmatarbekaupu (nt seepi pesupulbrit, riideid ja šampooni).

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.12.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ "Haanja valla arengukava" (PDF). juuni 2014. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. september 2016.
  5. ↑ "Kääpa küla". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2014. Vaadatud 18.02.2018.
  6. ↑ Remmel Mari- Ann, Potter Terje, Valk Heiki (2001). Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule arhiiv. Lk 137.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. ↑ Eesti kohanimeraamat, I köide, vihik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2016. Lk 384.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 "Murati järv". Keskkonnaregistri avalik teenus. Vaadatud 18.02.1018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Mäemets, Aare (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus. Lk 46.
  10. ↑ "Veeseadus". Riigi Teataja. 18.07.1996. Vaadatud 18.02.2018.
  11. ↑ "Looduskaitseseadus". Riigi Teataja. 16.02.2017. Vaadatud 18.02.2018.
  12. ↑ "Eesti ala mõisate register".
  13. ↑ ERA.T-3.26.217 Väljavõte Ruusamäe vallas, Rogosi mõisa järeloleva Murrat nr 13, Kängomäe nr 13a, Viinaoru nr 13b, Allumäe nr 13c plaanist.
  14. ↑ Kuljus, Inga, Ere Raag (2011). "Raamatukogud Võrumaal" (PDF). Võrumaa Keskraamatukogu. MTÜ Järjehoidja. Vaadatud 18.02.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  15. ↑ Parts, Helgi, Elmar Parts (2005). Ruusmäe kultuurilugu. Võru: AS Võru Täht. Lk 196.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  16. ↑ "Riigipiiri seadus". Riigi Teataja. 25.06.2002. Vaadatud 18.02.2018.
  17. ↑ 17,0 17,1 "Ruusmäe paikkonna arengukava vastuvõtmine". Riigi Teataja. 16.02.2006. Vaadatud 18.02.2018.
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 VAMA.V- 684.1.30 1959. a tootmis- ja finantsplaan. Murati osakond.
  19. ↑ VAMA.V- 684.1.290 Murati osakonna 1967. aasta tootmisplaan
  20. ↑ VAMA.V- 684.1.335 Murati osakonna 1969. aasta tootmisplaan.
  21. ↑ VAMA.V- 684.1.317 Murati osakonna 1968. aasta tootmisplaan.
  22. ↑ VAMA.V- 684.1.112 1961. a tootmisplaan.
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 23,3 ERA R- 14.7.812 Murati Algkool
  24. ↑ Parts, Helgi, Elmar Parts (2005). Ruusmäe kultuurilugu. Võru: AS Võru Täht. Lk 230.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Alevikud
Külad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Murati&oldid=6513462"