Maratea
| Maratea | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
Pindala: 67,8 km² (2011)[1]  | |||
|
Elanikke: 4725 (1.01.2023)[2] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 40° 0′ N, 15° 43′ E | |||
 Asend Potenza provintsis | |||
  | |||
Maratea on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Potenza provintsis. Maratea sai linnaõigused vabariigi presidendi 2011. aasta 15. märtsi dekreediga.
Tänu maalilistele mägedele ja rannikumaastikele on Maratea piirkonnast kujunenud üks olulisemaid turismikeskusi. Maratead kutsutakse sageli Türreeni mere pärliks.
Maratea kõrgus merepinnast on 300 meetrit, asustustihedus keskmiselt 76 inimest ruutkilomeetri kohta.
Haldus
[muuda | muuda lähteteksti]Maratea piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Rivello, Sapri (SA), Tortora (CS), Trecchina.[3].
Maratea halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Acquafredda, Brefaro, Castrocucco, Cersuta, Fiumicello-Santavenere, Marina, Massa, Porto, Santa Caterina.[4]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Maratea on ainus Türreeni merega piirnev Basilicata omavalitsusüksus. Paljude abajatega liigendatud rannajoone pikkus on umbes 32 kilomeetrit.
Policastro lahes asub 3,2 ha pindalaga Santo Janni saar. Grottidest on tuntuim Grotta di Marina oma stalaktiitide ja stalagmiitidega.
Maratea peamised mäed on:
- Monte Coccovello (1505 m)
- Monte Cerrita (1083 m)
- Monte Crivo (1277 m)
- Monte San Biagio (623 m)
- Serra Capeddera (1067 m)
- Serra Pollino (1099 m)
- Monte Maiorino (1003 m)
- Monte Rotonda (852 m)
- Serra di Castrocucco (743 m)
Maratea ainsaks jõeks on Noce, mis suubub Türreeni merre Castrocucco juures.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Arheoloogilised leiud annavad tunnistust sellest, et Matarea piirkond oli asustatud juba paleoliitikumis.[5]
1531. aastal sai Matarea Habsburgide Karl V-lt Città Regia (kuningriigi linn) tiitli.
Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]
Sakraalarhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Tänu arvukatele kirikutele, kabelitele ja kloostritele kutsutakse Mataread sageli ka 44 kiriku linnaks
- Basilica di San Biagio
- San Biagio basiilika
- Chiesa di Santa Maria Maggiore, tuntud ka kui chiesa dell'Assunta
- Chiesa dell'Annunziata
- Chiesa dell'Addolorata
- Chiesa dell'Immacolata
- Chiesa di Sant'Antonio Abate
- Chiesa di San Vito
- Chiesa della Madonna del Rosario
- Chiesa di San Francesco di Paola
Tsiviilarhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]- Palazzo De Lieto
- Palazzo Calderano
- Palazzo Eredi Picone
- Palazzo Marini-D'Armenia
- Palazzo baronale Labanchi
- Villa Nitti
Militaararhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]- Castello di Castrocucco
- Torre dei Crivi
- Torre di Acquafredda
- Torre Apprezzami l'Asino
- Torre Santavenere
- Torre di Filocaio
- Torre Caina
Muud
[muuda | muuda lähteteksti]- Statua del Redentore
- Päästja kuju
- Colonna di San Biagio
- Obelisco dell'Addolorata
Infrastruktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Raudtee
[muuda | muuda lähteteksti]Maratead läbib Napoli-Reggio Calabria raudteeliin.
Sadam
[muuda | muuda lähteteksti]Porto di Maratea mahutab üle 500 aluse.
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]
Itaalia – Cento, alates 1980- Itaalia – Carosino, alates 2001[6]
- Itaalia – Bolzano, alates 2008[7]
- Itaalia – Avetrana, alates 2010[8]
- Itaalia – Chiaravalle Centrale, alates 2012[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
- ↑ https://demo.istat.it/?l=it
- ↑ Keskkonnaministeeriumi andmed[alaline kõdulink]
- ↑ "Istati andmed seisuga 2001". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2014. Vaadatud 25. juunil 2013.
- ↑ Storia di Maratea - Paleolitico.
- ↑ Maratea e Carosino gemellate per San Biagio
- ↑ Gemellaggio Maratea-Bolzano[alaline kõdulink]
- ↑ "Gemellaggio Maratea-Avetrana". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 25. juunil 2013.
- ↑ Comune di Chiaravalle Centrale, comunicato stampa sul gemelaggio con Maratea.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- AA.VV., Maratea Sacra, Roma 1993.
- Dammiano Domenico, Maratea nella Storia e nella Luce della Fede, Sapri 1965.
- Iannini Carmine, Di San Biase e di Maratea. Discorso Istorico, Maratea 1835.
- Paolo D'Alitti, Della Vita e del Martirio di S. Biagio vescovo di Sebaste, e della sua Santa Manna, che scaturisce nella Città di Maratea, Napoli, Istituto Grafico Italiano, 2007.
- José Cernicchiaro, Conoscere Maratea: guida storico-turistica, Napoli, Giude Editore, 1979.
- Josè Cernicchiaro & Mimmo Longobardi, Pietre nel Cielo: il Castello di Maratea, Lagonegro, Tipografia Zaccara, 1988.
- Josè Cernicchiaro & Vincenzo Perretti, L' antica "terra" di Maratea nel secolo XVIII: note di storia civile e religiosa, Potenza, Il Salice Editore, 1992.
- Domenico Damiano, Maratea nella storia e nella luce della fede, Sapri, Tipografia S. Francesco, 1965.
- Carmine Iannini, Di S. Biase e di Maratea. Discorso Istorico. Libri II, Napoli, Istituto Grafico Italiano, 1985.
- Michele Lacava, Del Sito di Blanda, Lao e Tebe Lucana, Napoli, 1891.
- Biagio Tarantini, Blanda e Maratea: saggio di monografia storica, Napoli, 1888.
- Ingeborg Bachmann, Tre sentieri per il lago e altri racconti, Adelphi Editore, 1994.
- Marco Fagioli, Bruno Innocenti: l’anima e la forma. Firenze, Aion, 2006.
- Gennaro Buraglia, Cenno intorno alla Traslazione del Sacro Torace di San Biagio in Maratea superiore o Castello, Lerida, Tipografia Mariana, 1896.
- Giuseppe Ferrari, L’insurrezione calabrese e l’assedio di Amantea del 1806, Potenza, Nicola Bruno Editore, 2002.
- Luigi Maria Greco, Annali di Citeriore Calabria, Roma, Edizioni del Tornese, 1979.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Maratea – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Koduleht (itaalia keeles)
- Maratea "pärl" (itaalia keeles)
- Calderano.it - Fotod ja tekstid Marateast ja maratealastest (itaalia keeles)