Manaslu
| Manaslu | |
|---|---|
 | |
| Kõrgus | 8163 m[1] |
| Asukoht | Aasia |
| Ahelik, mäestik | Himaalaja |
| Esmavallutamine |
9. mail 1956 Toshio Imanishi Gyalzen Norbu |
| Koordinaadid | 28° 33′ 0″ N, 84° 33′ 35″ E |
  | |
Manaslu on kaheksatuhandeline mägi Aasias Himaalajas Nepalis. Kõrgus on 8163 meetrit.[1]
Tipputõusud
[muuda | muuda lähteteksti]Esimestena tõusid mäele 1956. aastal Toshio Imanishi ja Gyalzen Norbu.
Baltimaade alpinistide tipputõusud
[muuda | muuda lähteteksti]- 2023 – Marie Saame, Eesti (tipus 27. septembril[2])
- 2023 – Mindaugas Satkauskas, Leedu (tipus 27. septembril[2])[3]
Baltimaade alpinistide tipputõusud mäe eeltippu
[muuda | muuda lähteteksti]Märkus: Himaalaja Andmebaasi andmeil aastatel 2012–2021 peatippu keegi ei jõudnud
- 2011 – Kristīne Kravcova, Voldemārs Sprūžs, Läti
- 2012 – Edita Nichols, Leedu
- 2019 – Katrin Merisalu, Eesti (tipus 26. septembril kell 7:00[4])
- 2019 – Danguole Bickuniene, Tadas Jersovas, Genadij Makusev, Vincas Petrokas, Leedu (tipus 26. septembril kell 8:10[4])
Peatipp ja eeltipud
[muuda | muuda lähteteksti]Manaslu on alpinistide seas populaarne mägi. Sellegipoolest valitses kuni Nepali meeskonna dokumenteeritud tipputõusuni septembris 2021 päristipu eelalal üldine segadus: mäe eeltippe peeti sageli päristipuks ning meedias ja alpinismiteemalistes blogides avaldati sageli kas vastuolulisi või ekslikke väiteid tipputõusu eduka sooritamise kohta.[5]
Jackson Grovesi droonifotod septembris 2021
[muuda | muuda lähteteksti]Austraalia fotograaf ja blogija Jackson Groves tegi 27. septembril 2021 tõusu Manaslu tippu. Pärast tippu jõudmist (tegelikult jõudis ta vaid eeltippu) avaldas ta sotsiaalmeedias tipus enda tehtud droonipilte.[6]
Ühel fotol [1] on selgelt näha, et Manaslu tipuharjal eristuvad kolm tippu: peatipp (päristipp) vasakul, veidi madalam eeltipp keskel (ülemine eeltipp C3[5]) ja palju tagasihoidlikum kühmjas eeltipp paremal (ülemine eeltipp C2[5]). Enamik mägironijaid peatus selle kühmjast eeltipust umbes meeter allpool. Kui selle kühmu otsa jätta ronimata, siis mägironijal pole võimalik näha kahte ülejäänud tippu kaugemal. Kommertsekspeditsioonide korraldajad lõpetasid sageli tugiköite paneku otse selle eeltipu eelsel tõusul, ütlemata oma klientidele, et kaugemal on veel kaks tippu.[6]
Teisel Grovesi tähelepanuväärsel droonifotol [2] lähenevad mägironijad Manasalu kühmjale eeltipule. Jalajälgede järgi lumes on arusaadav, kus nad kavatsevad tipputõusu lõpetada (eeltipu all). Pildile on juhuslikult sattunud ka Nepali meeskonna Mingma G juhtimisel mäeküljel traaversiga läbimine eesmärgiga jõuda päristippu (pildil paremal).[6]
2012–2021 tipputõusud puudusid
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast septembris 2021 Mingma G tähelepanuväärset Manaslu tipputõusu teatas The Himalayan Database'i esindaja Tobias Pantel ExplorersWebile, et tegemist oli esimese tipputõusuga pärast 2012. aastat. See tähendas, et kõik teised tipputõusud vahemikus 2012–2021 olid tegelikult tehtud vaid eeltippu.[7]
The Himalayan Database'i seisukoht
[muuda | muuda lähteteksti]14. oktoobril 2021 teatas The Himalayan Database, et Mingma Gyalje ja tema meeskonna selgelt dokumenteeritud tipputõusu tõttu on Himaalaja andmebaas otsustanud, et alates 2022. aastast arvestatakse tipputõus edukaks ainult neile, kes jõuavad Jackson Grovesi tehtud droonipildil näidatud kõrgeima punktini (päristippu). Need aga, kes jõuavad ülemistesse eeltippudesse C2 ja C3 või asukohta Self 2, saavad endale kirja eeltippu jõudmise.[8]
Varasemate tipputõusude jaoks valis Himaalaja Andmebaas lihtsa, diplomaatilise lahenduse: "jätta asjad muutmata".[8]
Jurgalski töörühma uurimistöö tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Juulis 2022 avaldati Eberhard Jurgalski juhitud töörühma uurimistöö tulemused. Sealt selgus, et üle 2000 Manaslu tippu tõusnud alpinisti tegelikult päristippu ei sattunudki. Enamiku nende mägironijate populaarseim peatuskoht ei olnud isegi mitte üks kahest ülemisest eeltipust (C2 ja C3), vaid lihtsalt punkt mäeharjal, kus see suunda muudab. Uurimuses nenditi, et see on ilmselt suurim kollektiivne viga alpinismi ajaloos ja tekitab mitmeid küsimusi, miks nii paljud tundusid uskuvat, et nad on tipus, kuid tegelikult seal ei olnud.[9]
2023. aasta
[muuda | muuda lähteteksti]2023. aasta sügishooajal jõudis Mansalu päristippu 459 alpinisti.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Geographical facts of the Main 8000ers. 8000ers.com
- ↑ 2,0 2,1 Ascents - Autumn 2023 - Manaslu. himalayandatabase.com
- ↑ Mindaugas becomes first Lithuanian to scale Manaslu real summit. thehimalayantimes.com, 2. oktoober 2023
- ↑ 4,0 4,1 Ascents - Autumn 2019 - Manaslu. himalayandatabase.com
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Manaslu Summit Area". 8000ers.com
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Amazing drone photos of the summit of Manaslu help to set the record straight. markhorrell.com, 2. oktoober 2021
- ↑ "Himalayan Database: This Was the First Manaslu Summit Since 2012". explorersweb.com, 28. september 2021
- ↑ 8,0 8,1 Angela Benavides. "The Himalayan Database Gives the Past a Pass". explorersweb.com, 14. oktoober 2021
- ↑ Eberhard Jurgalski. "Nobody Can Rule True Alpinism". 000ers.com
- ↑ Tristan Kennedy. "The Man Who Took On Reinhold Messner’s Mountaineering Record". outsideonline.com, 29. mai 2024
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Manaslu |
- Mark Horrell. "How to verify a Manaslu summit claim". markhorrell.com, 26. oktoober 2016
- Mark Horrell. "The true summit of Manaslu: a long-standing mystery solved". markhorrell.com, 5. veebruar 2020
- Angela Benavides. "Interview with Mingma G About Manaslu". explorersweb.com, 14. oktoober 2021
- Dewan Rai. "The Debate Over Manaslu’s Summit Is Over". outsideonline.com, 19. september 2022