Kuveidi elusloodus
Kuveidi elusloodus koosneb Kuveidi loomastikust ja taimestikust. Kuveit asub Lähis-Idas Pärsia lahe otsas, Iraagi ja Saudi Araabia vahel.
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kuveidi geograafia
Kuveit on 17 820 km2 suurune, pikkuselt u 200 km põhjast lõunasse ja 170 km idast läände. Riigil on 195 km pikkune Pärsia lahe rannajoon ja see hõlmab üheksat saart, millest suurim on Bubiyani saar. Peamine geograafiline tunnus on suur Kuveidi laht, mille kaldal asub Kuveidi linn.[1] Riigi pind ise koosneb suures osas madalate küngastega tasasest maast. Riik on jaotunud neljaks tsooniks: kõrbeplatoo läänes; Kuveidi lahe ümbruses asuvad soolasood, mudatasandikud ja soolased lohud; liivaluited ida pool; ja kõrb, mis hõivab suurema osa riigist.[2]
Kuveidis on ariidne kliima. Suvi on kuum ja kuiv ning vihma, mida on aastas keskmiselt alla 8 cm, sajab peamiselt talvel ettearvamatute hoovihmade ja kevaditi äikesetormidena. Liivatormid võivad esineda igal aastaajal, kuid sagedamini kevadel ja suvel. Päevane kõrgeim õhutemperatuur suvel on keskmiselt umbes 43 °C. Talvel on keskmine 13 °C ja võib esineda öökülma. Kuveidi läheduse tõttu Iraagile ja Iraanile on Kuveidi talvehooaeg külmem kui teistes Araabia poolsaare riikides.
Taimestik
[muuda | muuda lähteteksti]
Kuveidist on leitud üle 400 liigi taimi. Riigi rahvustaim on kuveidi kaamelipusa ehk arfaj (Rhanterium epapposum).[3] Kõrbe taimestik koosneb peamiselt jässakamatest rohttaimedest ja soola taluvatest puhmastest, mis on tavaliselt madalad ja okkalised. Kuveidi kaamelipusa on üks levinumatest taimedest, seda söövad ka kaamelid ja lambad. Pärast vihmasadu tärkavad vahel aastaidki maa all olnud seemnetest taimed. Õied on tavaliselt kas lillad või sinised ning kohe närtsivad kiiresti. Enamik taimedest on üheaastased, kuid esineb ka mitmeaastaseid. Kuveidi taimestik on kõrbe äärealadele iseloomulik segu, mida kasutatakse, et uurida inimtegevuse mõju poolkõrbelisele elusloodusele. Lahesõja järel ületati paljud alad üle süsivesinike jääkidega, mis kahjustas pinnast ning muutis keskkonda märkimisväärselt.[4] Oaasidesse ja rannikule istutatakse datlipalme ning Kuveidi lahe juures mudaväljadel kasvavad ka mangroovid ja meriheinad.[5]
Loomastik
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Kuveidi loomade loend
Kuveidis on täheldatud 444 linnuliiki, kellest 18 sigivad riigi territooriumil.[6] Kuna Kuveit asub Tigrese ja Eufrati jõgikonna suudme lähedal, ületab riiki mitu suurt rändlinnuteed, aastas rändab läbi Kuveidi kaks kuni kolm miljonit lindu.[7] Põhja-Kuveidis ja Al Jahras asuvad soisemad alad on rändlindudele eriti tähtsad. Kuveidi saared on tiirlaste ning araabia kormoranide jaoks olulised sigimisalad.
Bubiyanil asuv Mubarak Al-Kabeeri kaitseala koosneb laguunidest ja soolastest soistest aladest, mida külastavad igal aastal nii Euraasiast Aafrikasse kui Türgist Indiasse teel olevad linnud. Mõned liigid on seal aastaringselt, näiteks maailma suurim krabijooksurite laat.[8] Paiksetest lindudest on saarel kõige tavalisemad kivi-kõnnulõokesed, maismaal näiteks tuuletallajad ja madukotkad.[9]
Rannikust eemal vett peaaegu ei ole ning kõrbekuumuses elavad liigid on raskete oludega kohanenud. Kuveidis on üks liik kahepaikseid (kärnkonn Bufotes variabilis) ning 38 liiki roomajaid, näiteks araabia liivaboa, must kõrbekobra, varaan ning mitu liiki ogasaba-sisalikke. Paljud on öise eluviisiga ning veedavad päevase leitsaku puhates. Näiteks konnsilm-geko kaevub päeval kuni 1,2 meetri sügavusele pinnasesse.[10]
Kuveidis on täheldatud ligi 28 liiki imetajaid. Maismaaloomadest elavad Kuveidis väikesed närilised, kõrbesiilid, aafrika metskassid, luitekassid, karakalid, hallmangustid, vööthüäänid, šaakalid, fennekrebased, meemägrad, saudi gasellid, valge-orüksid, üksküürkaamelid. Lisaks on riigis kahte liiki käsitiivalisi. Kuveidi vetest on nähtud dugongi, Bryde'i vaala, pisisinivaala, küürvaala, pringellasi, hiina valget delfiini ja Risso delfiini.[11]
Lisaks leidub külluslikult skorpione ja sõnnikumardikaid. Kuveidi lahe ja saarte rannikul ning ääres on ka näiteks krabisid, hanelisi, kajakaid ja flamingosid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Philip's (1994). Atlas of the World. Reed International. Lk 84–85. ISBN 0-540-05831-9.
- ↑ O'Shea, Maria; Spilling, Michael (2010). Kuwait. Marshall Cavendish. Lk 8–9. ISBN 978-0-7614-4479-4.
- ↑ Omar, Samira A. S.; Bhat, N. R. (veebruar 2008). "Alteration of the Rhanterium epapposum plant community in Kuwait and restoration measures". International Journal of Environmental Studies (inglise). 65 (1): 139–155. DOI:10.1080/00207230701823332. ISSN 0020-7233. S2CID 95988423.
- ↑ Kassim, Tarek A.; Barceló, Damià (2009). Environmental Consequences of War and Aftermath. Springer Science & Business Media. Lk 144–146. ISBN 978-3-540-87961-9.
- ↑ DiPiazza, Francesca Davis (2006). Kuwait in Pictures. Twenty-First Century Books. Lk 14–16. ISBN 978-0-8225-6589-5.
- ↑ Lepage, Denis. "Checklist of birds of Kuwait". Bird Checklists of the World. Avibase.
- ↑ "National Biodiversity Strategy for the State of Kuwait". 7. september 2015. Lk 12. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2016.
- ↑ "Kuwait becomes Ramsar state". BirdGuides. 7. september 2015. Vaadatud 29. jaanuaril 2019.
- ↑ O'Shea, Maria; Spilling, Michael (2010). Kuwait. Marshall Cavendish. Lk 58–61. ISBN 978-0-7614-4479-4.
- ↑ Balliett, James Fargo (2014). Freshwater: Environmental Issues, Global Perspectives. Routledge. Lk 68. ISBN 978-1-317-47015-1.
- ↑ The IUCN Red List of Threatened Species: Mammals of Kuwait. IUCN. 2001