Koeru
| Koeru | |
|---|---|
 Koeru kirik | |
Pindala: 2,0 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 1121 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3255[3] | |
| Koordinaadid: 58° 58′ N, 26° 2′ E | |
  | |
 |
Koeru on alevik Järva maakonnas Järva vallas.
Koerus asus enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal Koeru valla keskus.
Koeru asub maanteede ristumiskoha ümbruses: Mäeküla-Kiltsi maantee läbib Koeru edela-kirde suunas, Järva-Jaani–Väinjärve maantee loode-kagu suunas. Vana Tallinna-Tartu maantee möödub Koerust 2 km kauguselt.
Aleviku territooriumile jääb ka Aruküla mõis ja selle ümbrus. Aruküla küla jääb Koerust edelasse.
Koeru elanike arv oli 2000. aastal 1332, 1970. aastal oli Koerus 649 elanikku.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aruküla küla (Arrenküll) ja mõisa (Arroküll) on esimest korda mainitud 17. sajandi esimesel poolel.
Koeru alevik kujunes Koeru Maarja-Magdaleena kiriku ja Koeru kõrts-postijaama juurde 19. sajandi lõpus.
Koeru on olnud Koeru külanõukogu ja Majaka kolhoosi keskus. Ajaloos asus Koeru kihelkonnas.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Koerust kirdes Kapu külas, valla kõrgeimas punktis Haagi mäel töötab Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS-i Koeru Raadio- ja Televisioonijaam (masti kõrgus 349,70 m), masti taldmik Kroonlinna nullist 106 m.
Endises autoremonditehases tegutseb AS Konesko (metallitöötlus), Jutron Baltic Assemblies OÜ (elektroonika), Päästeameti Koeru depoo. Veel on Koerus AS Natural (puidutöötlus) ja AS Koeru Kommunaal (elumajade hooldus).
Koerus on olnud Paide Piimakombinaadi tsehh.
Kultuuriline ja sotsiaalne infrastruktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Koerus on kaks kogudust, kool, kultuurimaja, raamatukogu, postkontor, arstikeskus (varem haigla ja ambulatoorium), hooldekeskus (varem invaliididekodu) ja apteek.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]On teada, et hiljemalt 1724. aastal on Koeru kiriku juures lapsi õpetatud ning 1727 töötas Koeru kihelkonnas kool.
1920 kolis kool Koeru Algkooli nime all Aruküla mõisa.
1974 valmis uus koolihoone ja tegevust alustas Koeru Keskkool. Keskkooli esimene lend lõpetas 1978. Õpilaste arv oli 2002./2003. õppeaastal 378. Direktor on Tiit Kalda.
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Alevikus tegutsevad EELK Koeru Maarja-Magdaleena kogudus (Koeru Maarja-Magdaleena kirikus; õpetaja Allan Praats) ja Koeru Vabakogudus.
Kultuuripärand
[muuda | muuda lähteteksti]Koerus asuvad Koeru Maarja-Magdaleena kirik, Koeru kõrts-postijaam ja Aruküla mõis.
Kiriku ees on Vabadussõja mälestussammas. Sammas avati 1934. aastal ja taastati 1998. aastal.
Endisel saksa erakooli hoonel on Eduard Viiralti mälestusmärk. Viiralt õppis seal 1911–1913.
1935 rajati 1905. aasta revolutsiooni monument (skulptor Juhan Raudsepp).
Koerust on pärit luuletaja Kalju Lepik.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Koeru kõrts-postijaam on L-kujulise põhiplaaniga kahe talliga maanteekõrts, mis asub Järva-Jaani, Ervita ja Paide tee ristil. Selle ehitas 1825–1833. aastal Aruküla mõis samas paigas asetsenud kõrtsi kohale; 1860. aastal kohandati see postijaamaks. Hoone keskel asus mantelkorstenköök, paremale jäi talupoegadele mõeldud suur kõrtsituba ja vasakul olid sakstetoad.
Välisilme on klassitsistlik. Kõrtsil oli täiskelpkatus. Kasutatud ka elamuna. 1954–1964 kõrts restaureeriti. 1960–1965 kohandati sööklaks (arhitekt Kalvi Aluve), nüüd tegutseb seal kauplus.
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Koeru kõrtsihoone, Grossi pood -
Koeru kirik ja kabel -
Koeru peatänav -
Koeru kirikuaia piire ja kabel
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 26.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koeru valla arengukava aastateks 2001-2003, visioon aastaks 2010
- Reportaaž: Koeru lood (Postimees)
- Koeru kutsub Rakke valda ühinema
- Samal teemal eelmisega
- Koerust pilte Vanadpildid.net veebilehel
