Mine sisu juurde

Keila raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Keila raudteejaam
Keila jaama peahoone
Asukoht Jaama tänav 1a, Keila
Koordinaadid 59° 18′ 21,8″ N, 24° 24′ 57,3″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 2
Rööpapaaride arv 5
Avatud 1870
Kaart

Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas. Peatuskoht asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 26,1 km kaugusel Balti jaamast.

Peale Keilat jaguneb raudtee kaheks. Keila–Turba raudtee (kuni 2004. aastani Keila–Haapsalu raudtee) suundub Turbasse, mille suunas esimene peatus reisirongidel on Kulna. 1870. aastal valminud Keila–Paldiski raudtee suundub Paldiski poole, mille esimene peatus reisirongidel on Niitvälja. Paldiski raudtee läbib ka Klooga alevikku, kust eraldub omakorda Klooga–Kloogaranna raudteelõik.[1].

Keila jaamas asub kaks madalat 550 mm kõrgust perrooni, millest üks on 162 m pikkune (I tee äärne) ning teine 150 m pikkune (II ja III tee vahel).[2][3] Peatuses peatuvad kõik Elroni Tallinnast Keilasse (lõpp-peatus), Paldiskisse, Turbasse ja Klooga-randa sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub jaam III tsooni.[4]

Keila jaamas asub praeguseks kokku 5 rööpapaari ja 18 pööret, lisaks kulgeb jaamast harutee tööstusterritooriumile kauba laadimiseks.[5]

Keila raudteejaam aastal 1931
Keila jaam nõukogude ajal

Keila raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega.[6] Raudtee tulek elavdas oluliselt Keila majanduselu ja soodustas elanikkonna kasvu.

1905. aastal valmis Keila–Haapsalu raudtee ning Keilast sai sõlmjaam.[7]

19. juulil 1958 avati liikluseks 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteeliin ning Keila sai elektrirongi ühenduse.[8]

Aastatel 2019–2020 läbis Keila raudteejaam põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus rekonstrueeriti täielikult jaama teed, pöörangud ja liiklusjuhtimissüsteem.[9]

Jaama peahoone

[muuda | muuda lähteteksti]

Keila jaama peahoone valmis koos raudteega 1870. aastal, see oli praegusest väiksem, jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi Jamburgi raudteejaama eeskujul. Jaamahoone juurdeehitus ja uus, kivist veetorn valmisid 1926. aastal. Sellisel kujul on hoonestus säilinud suhteliselt autentsena tänaseni. Kahekorruseline puuhoone ehitati Balti raudtee IV klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Paldiski, Aegviidu, Kabala jmt jaamahoonetega. Neid hooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.[10] 1990. aastate lõpus jäi jaamahoone kasutuseta tühjalt seisma ja seda ohustas hävimine. 1998. aastal andis Eesti Raudtee hoone üle Keila linnale.[11] 2005. aastal alustas Keila Linnavalitsus hoone restaureerimist, millega jõuti lõpule 2007. aastal, kui seal avas uksed Keila linna ajaloolist nime kandev kohvik Kegel.[12]

  1. "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Keila". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2008. Vaadatud 4. jaanuaril 2010.
  2. Keila jaama tehnokorraldusakt; AS Eesti Raudtee
  3. AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
  4. http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  5. Ohutud liikumisteed Pääsküla-Riisipere-Paldiski; AS Eesti Raudtee
  6. TALLINN - KEILA; Eesti Raudteeajaloo Selts
  7. Raudteed Eestis; EESTI RAUDTEELASTE LIIT
  8. REGULAARNE ÜHENDUS ON AVATUD; Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja, nr. 86, 22. juuli 1958 (DIGAR)
  9. Keila raudteejaam läbib põhjaliku uuenduskuuri; Eesti Raudtee, 09.07.2019
  10. Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 7. Vaadatud 30.01.2024.
  11. Keilalane saab jaama tagasi; Õhtuleht, 03.10.1999
  12. "Kohvik, kus on säilinud jaamahoone hõngu (16. detsember 2012)". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2015. Vaadatud 21. novembril 2015.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev peatus
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Valingu
Keila
Riisipere poole:
Kulna
Paldiski poole:
Niitvälja