Kasutaja arutelu:Nimelik
Tere tulemast Vikipeediasse, Nimelik! Adeliine 30. juuni 2013, kell 14:06 (EEST)
Et kasutada Vikipeedia artiklis teaduste akadeemia logo, peaks olema luba kasutada seda kindla vaba litsentsi tingimustel. Pikne 19. oktoober 2014, kell 19:07 (EEST)
- Aga me võime erandi teha, kui me kokku lepime. Andres (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 19:31 (EEST)
- Noh, luba on ikkagi tarvis ja kui kasutada mittevabalt, siis kõigepealt on vaja kriteeriume. Aga sellised kriteeriumid ilmselt pole mõistlikud, mille järgi sobiks pildid, mille mittevabaks kasutuseks tuleb eraldi luba küsida. Pikne 19. oktoober 2014, kell 19:42 (EEST)
- Me ju tahame, et meil oleks need logod. Tavalistel entsüklopeediatel ju on. Andres (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 20:04 (EEST)
- Selle litsentsi-asjaga on ilmselt probleem, mille lahendamisel ma ise eriti pädev pole. Äkki keegi aitab täiendada..kuidagi on see tehtud ju saksa- ja ingliskeelsel lehel. Aga kui midagi teha ei saa, eks siis tuleb logo kustutada. Nimelik 19. oktoober 2014, kell 23:05 (EEST)
- Noh, luba on ikkagi tarvis ja kui kasutada mittevabalt, siis kõigepealt on vaja kriteeriume. Aga sellised kriteeriumid ilmselt pole mõistlikud, mille järgi sobiks pildid, mille mittevabaks kasutuseks tuleb eraldi luba küsida. Pikne 19. oktoober 2014, kell 19:42 (EEST)
Palun tutvu lehega Vikipeedia:Arutelulehekülg, eriti punktiga "Püsi teemas". Pikne 4. september 2019, kell 17:02 (EEST)
- Tere Pikne! Olen nõus. Mu arutelu, mille Estopedist1 orgaaniliste ainete arutelulehelt kustutas oli muidugi toores. Võibolla ka triviaalne. Olen kahjuks antud valdkonnas vaid iseõppija, diletant. Katsun rohkem teemat enne ise uurida, kui edaspidi küsin asja kohta.. Ilmselt ei tasu siis vikipeedias loota, et keegi, kes teab vastab või lingib sinna, kus asjast selge tõenduspõhise pildi saab. "Püsi teemas".. ee kus ma õieti teemast välja läksin :)? See küsimus, orgaanilise aine molekulide kohta..et mis on molekulaarsel tasandil orgaanilise keemia huviorbiidis olevate ainete vaheline oluline erinevus, mis määrab, et ühed orgaanilised ühendid osutuvad looduslikeks, biolagunevateks ja teised loodust saastavateks, väga kaua lagunevateks tundub minu meelest oluline olevat. Ja nagu teemas. Mõlemad need ühendid, ained, molekulid on ju orgaanilise keemia vaatepunktist samaväärsed..süsiniku aatomite abil moodustunud struktuurid. Kuidagi kaudne tundub ja miks ka mitte triviaalne see teada tuntud tõdemus, et ühtesid lagundavad organismid, teisi organismid ei taha. Aga miks see nii on keemia ja füüsika poolt vaadatuna, selles on küsimus. Kas kaasaegse teadmise järgi me üldse teame seda põhjust või vaid osaliselt - see on küsimus mis mind huvitab. Äkki oskad soovitada mõnda veebifoorumit, kus sellised küsimused oleksid asjakohased? Kus nö küsija suu peale ei lööda :) Nimelik 5. september 2019, kell 02:17 (EEST)
- Aruteluleht ei ole "üldisteks mõttevahetusteks artikli teema üle" ja see ei ole "turuplats või netikommentaarium" (viidatud abilehelt).
- See ei puuduta ainult artikli "Orgaanilised ühendid" arutelu. Ma ei saa ka teistes aruteludes enamjaolt aru, kuidas on sinu kommentaarid seotud artikli endaga. Kahjuks ei tea soovitada, kus kohas internetis saab arutada üldiselt keemia- ja füüsikateemade üle. Pikne 5. september 2019, kell 16:55 (EEST)
- Kirjutad See ei puuduta ainult artikli "Orgaanilised ühendid" arutelu. Ma ei saa ka teistes aruteludes enamjaolt aru, kuidas on sinu kommentaarid seotud artikli endaga. Ole hea, too mõned näited selle kohta. Nimelik 7. september 2019, kell 14:53 (EEST)
- Hiljutistest aruteludest: lehel Arutelu:Elektromagnetiline kiirgus sa arutled millegi üle, aga vähemasti mina ei saa sinu kommentaaridest aru, kas artiklis on mingi vastuolu või millele konkreetselt sa artikliga seoses vihjad. Või siis seesama Arutelu:Wieni nihkeseadus, kus enne vastasin. Et artiklid on täiendatavad ja tavaliselt saab kirjutada veel paljudest-paljudest üksikasjadest, sellele üldiselt pole mõtet eraldi tähelepanu juhtida (kui see peaks olema kaudselt sinu eesmärk). Siis tuleb lihtsalt artiklit täiendada. Pikne 7. september 2019, kell 18:06 (EEST)
- Ma tahaksin artiklit täiendada, aga ei loe ennast piisavalt asjatundjaks. Sellepärast pigem esitan küsimuse arvamuste lk-l. Wieni nihkeseaduse arvamuslehel küsin Päikese kiirguse maksimumintensiivse kohta, mis peaks ju antud seadusest otseselt tulenema. Aga leian vikipeediast ja googeldades erinevaid numbreid selle kohta. Kas pole siis loomulik, et küsin seda teistelt (ehk on nende seas keegi, kes teab). Nimelik 7. september 2019, kell 19:20 (EEST)
- Hiljutistest aruteludest: lehel Arutelu:Elektromagnetiline kiirgus sa arutled millegi üle, aga vähemasti mina ei saa sinu kommentaaridest aru, kas artiklis on mingi vastuolu või millele konkreetselt sa artikliga seoses vihjad. Või siis seesama Arutelu:Wieni nihkeseadus, kus enne vastasin. Et artiklid on täiendatavad ja tavaliselt saab kirjutada veel paljudest-paljudest üksikasjadest, sellele üldiselt pole mõtet eraldi tähelepanu juhtida (kui see peaks olema kaudselt sinu eesmärk). Siis tuleb lihtsalt artiklit täiendada. Pikne 7. september 2019, kell 18:06 (EEST)
- Kirjutad See ei puuduta ainult artikli "Orgaanilised ühendid" arutelu. Ma ei saa ka teistes aruteludes enamjaolt aru, kuidas on sinu kommentaarid seotud artikli endaga. Ole hea, too mõned näited selle kohta. Nimelik 7. september 2019, kell 14:53 (EEST)
- Tere Pikne! Olen nõus. Mu arutelu, mille Estopedist1 orgaaniliste ainete arutelulehelt kustutas oli muidugi toores. Võibolla ka triviaalne. Olen kahjuks antud valdkonnas vaid iseõppija, diletant. Katsun rohkem teemat enne ise uurida, kui edaspidi küsin asja kohta.. Ilmselt ei tasu siis vikipeedias loota, et keegi, kes teab vastab või lingib sinna, kus asjast selge tõenduspõhise pildi saab. "Püsi teemas".. ee kus ma õieti teemast välja läksin :)? See küsimus, orgaanilise aine molekulide kohta..et mis on molekulaarsel tasandil orgaanilise keemia huviorbiidis olevate ainete vaheline oluline erinevus, mis määrab, et ühed orgaanilised ühendid osutuvad looduslikeks, biolagunevateks ja teised loodust saastavateks, väga kaua lagunevateks tundub minu meelest oluline olevat. Ja nagu teemas. Mõlemad need ühendid, ained, molekulid on ju orgaanilise keemia vaatepunktist samaväärsed..süsiniku aatomite abil moodustunud struktuurid. Kuidagi kaudne tundub ja miks ka mitte triviaalne see teada tuntud tõdemus, et ühtesid lagundavad organismid, teisi organismid ei taha. Aga miks see nii on keemia ja füüsika poolt vaadatuna, selles on küsimus. Kas kaasaegse teadmise järgi me üldse teame seda põhjust või vaid osaliselt - see on küsimus mis mind huvitab. Äkki oskad soovitada mõnda veebifoorumit, kus sellised küsimused oleksid asjakohased? Kus nö küsija suu peale ei lööda :) Nimelik 5. september 2019, kell 02:17 (EEST)
- Lehel Arutelu:Elektromagnetiline kiirgus esitan küsimuse antud valdkonda tundvale füüsikule. Aga tunnistan, et see kõlab võibolla tõesti originaaluurimusena. Enda kaitseks pean ütlema, et ma toetun üldtunnustatud, kinnitatud teadmistele: Valguse kiirus on lõplik, vastava osakese (kindla energia eraldudes) kiirguse lainepikkus on samuti diskreetne. Kindlapiiriline on ka vastava laengutomava kiirguva osakese ruumiosa (näiteks prootonid radioaktiivse aatomi tuumas, röntgenkiirgust kiirgav elektron tuuma lähedase orbitaali ruumiosa) või nähtavat valgust kiirgav valentselektron. Molekulide mõõtmed on ju samuti suht kindlad, eelkirjeldatud osakeste nö aktiivsest ruumiosast palju suuremad (näiteks CO2, mis kasvuhoonegaasina soojuskiirgust kiirgab ja neelab). Kas see kiirguse lainepikkuse seos vastava laenguga osakese ruumiosaga pole tuttav teema? Võin saata viite sellele seisukohale, kui leian, juhul kui teema huvitab.. Aga olen siinse kriitikaga nõus küll. See on suhteliselt füüsika piirialasid puudutav küsimus, hüpotees? Või ongi originaalmõte? Mõtlen, et nende kindlate suuruste iseloomustamiseks peaks olema kindel valem, seaduspärasus, mis seob neid kolme suurust..
Kas arvad, et oleks parem see el-magnetkiirguse arvamuslehe küsimus pigem kustutada? Võin seda ka ise teha ja oma ähmasemaid, lahtisi küsimusi mitte rohkem esitada. Ole hea, saada veel neid halbu näiteid, vaatan üle. Muuseas, üks asi, mis võiks ka eestikeelses vikipeedias olla on lahendamata küsimused (paradoksid) kaasaegses teaduses ja matemaatikas. Näiteks siin mõned füüsikaasjad: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_unsolved_problems_in_physics Nimelik 7. september 2019, kell 20:15 (EEST)
- Ma ei tea. Võib-olla saad mõnel juhul täpsustada, mida konkreetsemalt tahad artiklisse kirjutada ja kas vajad abi, et otsustada, milline konkreetne refereeritav allikas on usaldusväärsem vmt. Kui on ainult ähmasem arutlus, siis küll ehk parem kustutada. Ma pisteliselt vaatasin su kommentaare, mulle tundub, et peaaegu kõik neist vääriks selle pilguga ülevaatamist. Või siis oleks hea, kui saaksid lihtsalt edaspidi seda teemaspüsimise asja rohkem silmas pidada. Pikne 7. september 2019, kell 21:00 (EEST)
- Okei, aitäh. Katsun seda edaspidi rohkem silmas pidada. Nimelik 7. september 2019, kell 22:49
- A ja Pikne, Estopedist1 jt. Kui teinekord millestki aru ei saa, mida ma kirjutan tasub ka minult endalt küsida, et mida ma siis sellega täpselt mõtlen. See on ka 1 võimalus. Selle jaoks, et arvamusi vahetada, omavahel suhelda, järele pärida on arvamuste lk loodud (kui turuplatsi kilkamised, emotsionaalsed visklemised kõrvale jätta). Vähemasti üks arvamuste lk-e mõte võiks selles olla. :) Nimelik (arutelu) 8. september 2019, kell 18:39 (EEST)
Vastan kommentaarile (Arutelu:Ränivetikad) siin, kuna see ei puutu sellesse artiklisse. Minu meelest enamasti pole mõtet kirjutada, et ariklist puudub midagi. Enamik artikleid on poolikud ja see on artiklile peale vaadates niigi selge. Kui artikkel räägib ainult millestki kõrvalisest ja põhiline on ütlemata ning asjast jääb vildakas pilt, siis sellele ehk küll maksab konkreetselt väljendudes tähelepanu juhtida. Kui seevastu küsid artikli teema kohta küsimusi või raporteerid, mis sulle teema juures huvi pakub, või nagu Ivo ütles, pealtnäha lihtsalt mõlgutad mõtteid, siis eks ole, kuidas teised peaks aru saama, et artiklil endal on midagi viga. Näen veel, et viimasel ajal oled mõned laialivalguva sisuga kommentaarid veidike aega pärast postitamist ise ära kustutanud. Kustutamine tundub mõistlik, aga selle juures jääb arusaamatuks, miks neid kommentaare üldse postitad. Pikne 16. veebruar 2021, kell 20:01 (EET)
- See minu arutelulehele märkuse tegemine, nagu ränivetikate lehel, on esmane kriitika, et silma jääb miski oluline puudus. Alati ju ei jõua hakata artiklit ümber korraldama, et oluline info olemasoleva teksti sisse sobitada. Lihtsalt lõppu põhiasju kirjutada, tundub samuti ebaõige. Sellepärast on lihtsam märkus teha arutelulehele. Miks kustutan oma küsimusi arutelulehel? Eks ma ise õpin samuti ja tuleb tunnistada, et pole harvad juhud kui enesekriitiliselt tõden, et ma pean esmalt endale asja selgeks tegema, ei tea ka ise täpselt..mõeldes, et mis ütleja mina siis olen. Sellepärast olen oma kommentaare kustutanud. Selle lihtsalt mõlgutamise kohta tahaks konkreetseid näiteid. Omaltpoolt tahaksin lisada, et enne kui teisi kritiseerida, oleks viisakas ka endale pisut sisulisemalt selgeks teha, millest üldse jutt on. Tuleb esmalt ära kuulata teise isiku väide, seda kontrollida, küsida mõne asjatundja käest jne. Millest ma räägin, mida tahan ütelda: 1) ränivetikad on osa planktonist, fütoplanktonist 2) ränivetikate üks tähtsaim omadus on fotosüntees. Nii palju tuleks enne teiste kriitiseerimist ikkagi tausta uurida. Või kirjuta mulle ja küsi esmalt üle, et mida ma sellega täpselt mõtlen, kui aru ei saa. Loodan, et eesti vikpeedia paraneb. Mitte ainult kvantitatiivselt vaid just kvalitatiivselt. See on minu kreedo. Ma ei näe põhjust anonüümsuseks. Kui mingeid küsimusi on, võid mu meilile samuti kirjutada ([email protected]). --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 22:16 (EET)
- Ma saan üldjoontes aru, mida artikli teema kohta küsid või väidad. Probleem on selles, et ei minul ega kellelgi teisel pole põhjust püüda küsimusele sisuliselt vastata, kui see ei käi selgelt Vikipeedia artikli kohta. Ehk keegi teine oskab selgitada, mis on arutelulehe otstarve. Mul vist ei tule see hästi välja.
- Näide oligi see ränivetikate arutelu. Sinu kommentaarid näivad valdavas osas lihtsalt mõtete mõlgutamisena (ka lehtedel Arutelu:Keemiline reaktsioon, Arutelu:Hapnik, Arutelu:Ockhami habemenuga jne), ilma et teemapüstitust oleks püütud siduda artikli seisukorraga. Veelkord, kui arikkel on puudulik, siis palun konkreetselt (igasuguste kõrvalepõigeteta) puudusele tähelepanu juhtida.
- Ränivetikate arutelus oli algselt ainult kõhklev küsimus artikli teema kohta. Sinu hilisem seisukoht, et teatav oluline info puudub, võib ehk küll olla juba arutelus asjakohane. Samas sa tood välja asjad, mida inliskeelses artiklis mainitakse tagapool möödaminnes, nii nagu paljusid muid asju, mida eestikeelne algusjärgus artikkel veel ei maini. Sellepärast mulle tundub, et selliseid asju ikkagi pole mõtet eraldi välja tuua. Samuti, sellest, mis käib fütoplanktoni kohta üldiselt, tuleks kirjutada fütoplanktoni artiklis. Pikne 17. veebruar 2021, kell 18:39 (EET)
- See minu arutelulehele märkuse tegemine, nagu ränivetikate lehel, on esmane kriitika, et silma jääb miski oluline puudus. Alati ju ei jõua hakata artiklit ümber korraldama, et oluline info olemasoleva teksti sisse sobitada. Lihtsalt lõppu põhiasju kirjutada, tundub samuti ebaõige. Sellepärast on lihtsam märkus teha arutelulehele. Miks kustutan oma küsimusi arutelulehel? Eks ma ise õpin samuti ja tuleb tunnistada, et pole harvad juhud kui enesekriitiliselt tõden, et ma pean esmalt endale asja selgeks tegema, ei tea ka ise täpselt..mõeldes, et mis ütleja mina siis olen. Sellepärast olen oma kommentaare kustutanud. Selle lihtsalt mõlgutamise kohta tahaks konkreetseid näiteid. Omaltpoolt tahaksin lisada, et enne kui teisi kritiseerida, oleks viisakas ka endale pisut sisulisemalt selgeks teha, millest üldse jutt on. Tuleb esmalt ära kuulata teise isiku väide, seda kontrollida, küsida mõne asjatundja käest jne. Millest ma räägin, mida tahan ütelda: 1) ränivetikad on osa planktonist, fütoplanktonist 2) ränivetikate üks tähtsaim omadus on fotosüntees. Nii palju tuleks enne teiste kriitiseerimist ikkagi tausta uurida. Või kirjuta mulle ja küsi esmalt üle, et mida ma sellega täpselt mõtlen, kui aru ei saa. Loodan, et eesti vikpeedia paraneb. Mitte ainult kvantitatiivselt vaid just kvalitatiivselt. See on minu kreedo. Ma ei näe põhjust anonüümsuseks. Kui mingeid küsimusi on, võid mu meilile samuti kirjutada ([email protected]). --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 22:16 (EET)
Pietadè vastus (16. veebruar 2021) üldise arutelu lehel mu küsimusele animatsioonide nö peitmise kohta: Saab kasutada nt malli (vt näidet paremas ääres): {{peidetud|Skeem|Peidetud tekst}}
Skeem
teatud lisandustega, või siis nt tabelis.
Minu meelest Sa lähed arutelude kustutamisega liiale. --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 14:28 (EEST)
- Võib olla tõesti. Pikne varasemalt.. ja eriti Ivo väljendas oma kategooriliselt eitavat suhtumist minu arutelude asjakohasuse kohta. (Ja ka kogu minu Vikipeedia tegevuse kohta. Artikleid vähe, vajavad toimetamist jne) Ja mulle jäi tema veendunud sõnastusest mulje, et ta esindab justkui Vikipeedia üldist arvamust. Mina ju ei tea kes peale Pikse veel mulle sisuliselt etteheiteid esitavad. Aga see eravestlus Ivoga (fb kaudu).. oli paras šokk küll. Ta ähvardas mind blokeerida jne. Samuti keeldus ta igasugustest vabandustest minuga kirjalikus vestluses kasutatud ebaviisakate, järskude sõnade ja mõtteavalduste eest. Ma muidugi mõneti ka mõistan ta kriitikat aga igal asjal on siiski piirid. Kurb, et nii on. Kui tajud, et sinu suhtes on proportsionaalselt ebaõiglaselt käitutud. See Ivo nõue, et ma üldises arutelus enam arvamust ei avaldaks oli nö viimane piisk. (Ja kirja toon: a la... millest sa aru ei saa..? Sisuliselt otsene sõimamine kellegi poolt, kellel on täiesti õigustatud vihane olla).. Olin tõepoolest valmis tegevuse Vikipeedias lõpetama. Pean tunnistama, et olen aja jooksul tõesti mõne artikli arutelus ehk liialt umbmääraseks läinud ja mõnes arutelus ehk liiga krõbedaks-emotsionaalseks. Aga olen siiski püüdnud olla asjakohane ja ka vabandada. Tema igatahes mingit põhjust mind mõista ei näinud. Ja tõesti kui keegi paistab olevat nö rahva vaenlane (mina), siis pole ju ka vaja vabandada. Selline see asi paistis minu poolt vaadatuna. Aga jah, olen siis nüüd ja ka varasemalt neid oma monolooge arutelulehtedel kustutanud. Aga ega ma täpselt ei tea, kus sobiv piir läheb. Tihtilugu olen arutelus esitanud küsimuse teema kohta artiklis, mille kohta tean, et täpsustada ja täiendada tuleks aga kuna ma pole siiski selle ala ekspert, pole ma olnud veendunud kas terminoloogia või sisuline külg ikka täpne on. Samuti selles, et kuhu täpselt täiendus teha kui artikkel on näiteks juba küllalt mahukas. Olen ka julgustanud sõpru, tuttavaid kasutama arutelulehekülge, kui mõnes artiklis paistab oluline asi puudu olevat või vale..ja Vikipeediakauge kirjutaja kahtleb või pelgab artiklisse kirjutada. Küsimusi on palju. Ühesõnaga mulle läheb väga korda mitte eestikeelse Vikipeedia maht, vaid artiklite sisu, kvaliteet. Kuna aga inimesed on erinevad, on ka erinevad käitumismustrid ja arusaamad piiridest, õigest ja valest. Aitäh sõnumi eest Andres! Peatan praegu selle kustutamistegevuse. Nimelik (arutelu) 11. juuni 2022, kell 16:39 (EEST)
- Mina ka ei tea, kust see piir läheb. Ma kardan, et Sa kustutad ka väärtuslikud asjad ära. Lihtsalt kui Sa edaspidi arutelusse kirjutad, siis mõtle järele, kas see aitab artikli edendamisele kaasa. Ja kui näed mõnd viga või täiendamisvõimalust, siis muuda artiklit. Kui Sa peaksid midagi valesti tegema, küll siis parandatakse. --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 17:39 (EEST)
- Aitäh selgitamast! Nimelik 11. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
- Kuna sisu kustutamine on üsna levinud vandalismi vorm Vikipeedias, siis seepärast peaks kaastöölised eriti hoolikalt jälgima, kui kuskilt lehelt midagi eemaldatakse. Lisaks sellele arutelulehekülgedelt tavaliselt sisu ei kustutata. Seepärast on isegi küsitava väärtusega kommentaaride likvideerimine vaieldav, sest siis peaks keegi ikkagi veenduma, et ega [kasvõi kogemata] midagi olulist kaduma ei läinud (ja see on ka üks põhjuseid, miks oleks juba algselt mõistlik vältida umbmääraste kommentaaride kirjutamist, sest pärast neid hõlpsasti ära kaotada ei saa).
- Ma nägin väga palju põhjuseid sind mõista ja seepärast säilitasin heatahtlikku suhtumist väga kaua, kuigi samal ajal kulutasin kümneid tunde, et sulle mingeid teemasid selgitada. Probleemiks oli see, et sa ei võtnud kriitikat arvesse ja jätkasid oma käitumismustrit hoolimata korduvatest ja korduvatest tähelepanujuhtimistest. Aga kui kaua ma saan teha sama viga, kui on näha, et sel kujul selgitus kohale ei jõua ja sinu arust teed sa kõike hästi? Laias laastus oligi ainult kaks valikut: a) asja ignoreerida või b) võtta konkreetsem seisukoht (ehk kui see kohe ei muutu, siis tulevad tagajärjed). Paistab, et asi paranes.
- Aktiivsete kaastööliste seas meil polegi siin keemia ja füüsika eksperte ehk pole kellelegi neid kommentaare jätta. Ja kui need kohapealsed eksperdid oleks, siis peaks küsimused otse neile adresseerima, sest ei saa eeldada, et nad teaks selliseid asju mõne artikli arutlust otsida. Meil on ikkagi üle 228k artikli ja neist paljude juures on midagi kirjas ka arutelulehekülgedel (nii u 87k artikli juures) ning vahel on ühes arutelus kümneid teemasid ja lehekülg ise palju pikem kui artikkel. Ehk kui kuskil on viga, siis on mõistlik otse artiklit muuta, sest muidu see viga tõenäoliselt jääb sinna veel pikaks ajaks. Ivo (arutelu) 11. juuni 2022, kell 20:07 (EEST)
- Asi on paranenud küll, aga Nimelik ei ole midagi talumatut teinud. Ette heidetud on talle ka täiesti normaalseid asju – oma seisukoha kaitsmist ning tõe ja jalule seadmise taotlemist (ebaõigete ja ebaõiglaste süüdistuste tagasilükkamist). --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 20:18 (EEST)
- Andres. Etteheited ei olnud selle kohta, et ta oma seisukohti kaitses, vaid selle kohta, kuidas ta seda tegi. See on põhimõtteline erinevus. Samuti sai läbivalt välja toodud, et etteheited olid põhjendatud. Aga seda ei pea siin lahkama. Ja nagu ka ise tunnistad, siis olukord on paranenud. Seda enam ei ole mõistlik tüli üles kiskuda ja selle teema võiks seljataha jätta. Ivo (arutelu) 11. juuni 2022, kell 20:53 (EEST)
- Ivo sa räägid, et tuleb hoolega valida, mida aruteludesse kirjutada, sest see jääb.. Nõus. Ja tunnistan, et olen sõnastuse ja ka sisu mõttes aruteludes piire vähem või rohkem rikkunud. Osalt teadmatusest (õpin), osalt emotsionaalse väljenduse pärast (olen vabandanud). Aga ma arvan, et ka meie, inimeste omavahelises vestluses peaksime seda sama reeglit (vali hoolega, mida kirjutad) järgima. Mul (ka minu ajus on mälu, mida on raske kustutada..nipsust seljataha jätta) on ka raske neid väga isiklikke ähvardusi, sõimamist ja süüdistamisi seljataha jätta (seda enam et ma leian, et mind on rünnatud ebaõiglaselt). Eriti kui see keegi peab õigeks, et vabandada sellise kõnepruugi eest nagu hülgemöla jne. polegi vaja. Ma ei soovi tüli üles kiskuda, aga vabandus kulub marjaks ära. Olgu see kasvõi formaalne. Jätaksin ka ise selle teema hea meelega seljataha. Nimelik 11. juuni 2022, kell 21:17 (EEST)
- See konkreetne "termin" käis väga otseselt sinu väidete kvaliteedi kohta Venemaa vs NATO vastasseisus, kus sa esitasid seisukohti, mida on reaalsuses veenvalt ümber lükatud ja mida väidab ainult Kreml (kellel on väidete tõeväärtusest niikuinii ükskõik). Ehk kui ma ütlesin, et "mistahes väide selle kohta, nagu asjad oleks nii, on hülgemöla ja seda tõestab nt see", siis markeerib see seda, et sellised väiteid ei tasu uskuda, kuna need on puhas väljamõeldis. Miks sa võtsid seda isikliku solvanguna, sellele peab küll ise vastama. Mina aga ilmselgelt ei pea kohaseks vabandada asja eest, kus ma nimetasin mingit Kremli väljamõeldist jamaks. Seepärast ka [enda arust] ilmselgetel põhjusel ignoreerisin sinu nõudeid selle eest vabandada ning pidasin solvavaks sinu väiteid, mis sellele järgnesid. Ivo (arutelu) 11. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
- Okei. Aitäh selgitamast. Selle Venemaa ja NATO vastasseisu asja võiksime teinekord arutada, aga ilmselt mitte siin. Aga jäme kõnepruuk algas juba varem, eelmisel aastal kui fb-s kirjutasime ja hülgemöla asemel saab ka teisiti väljenduda. Näiteks, et ma arvan, et sa pole asjaga eriti kursis vms. Aga tahaks parem nõu küsida ühe faili asjus. Ma olen sellel teemal väga vilets. Täiendan artiklit võrdkülgne kolmnurk. Leidsin sinna soome lehelt joonise siseringjoone ja ümberringjoone kohta. Aga seal on külg tähistatud t-tähega, tahtsin, et see oleks a. Kui joonisel oleks a, saaks seosed ringjoonte raadiuste ja külje vahel valemitena esitada, oleks selgem. Näiteks nagu soome lehel. https://fi.wikipedia.org/wiki/Tasasivuinen_kolmio osas merkilliset pisteet. Palusin sõpra ja ta saatis selle faili: Regular_triangle.svg (1).zip - ZIP archive, unpacked size 3 807 bytes Kas seda saab artiklis kasutada või peaksin lihtsalt teise faili otsima või lihtsalt teen samuti nagu soome lehel, kus külje tähist t eiratakse? Olen vist perfektsionist. Kas oskad nõu anda? Nimelik 11. juuni 2022, kell 23:13 (EEST)
- Sõber aitas artiklis Vikerkaar joonisega. Seal parandus õnnestus, sest see oli teist tüüpi fail? https://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar#/media/Fail:Vikerkaared.png Nimelik 11. juuni 2022, kell 23:25 (EEST)
- Andres. Etteheited ei olnud selle kohta, et ta oma seisukohti kaitses, vaid selle kohta, kuidas ta seda tegi. See on põhimõtteline erinevus. Samuti sai läbivalt välja toodud, et etteheited olid põhjendatud. Aga seda ei pea siin lahkama. Ja nagu ka ise tunnistad, siis olukord on paranenud. Seda enam ei ole mõistlik tüli üles kiskuda ja selle teema võiks seljataha jätta. Ivo (arutelu) 11. juuni 2022, kell 20:53 (EEST)
- Asi on paranenud küll, aga Nimelik ei ole midagi talumatut teinud. Ette heidetud on talle ka täiesti normaalseid asju – oma seisukoha kaitsmist ning tõe ja jalule seadmise taotlemist (ebaõigete ja ebaõiglaste süüdistuste tagasilükkamist). --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 20:18 (EEST)
- Aitäh selgitamast! Nimelik 11. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
- Mina ka ei tea, kust see piir läheb. Ma kardan, et Sa kustutad ka väärtuslikud asjad ära. Lihtsalt kui Sa edaspidi arutelusse kirjutad, siis mõtle järele, kas see aitab artikli edendamisele kaasa. Ja kui näed mõnd viga või täiendamisvõimalust, siis muuda artiklit. Kui Sa peaksid midagi valesti tegema, küll siis parandatakse. --Andres (arutelu) 11. juuni 2022, kell 17:39 (EEST)
- Kuna seda arutelu on aastate jooksul palju olnud, siis paratamatult on ka palju kohti, kus sai tekkida arusaamatusi. Neid pole aga mõtet ükshaaval lahata, sest see läheks väga pikaks ja kasu oleks küsitav. Küll aga esitasin juba algusest peale väiteid, et kui sinu arust on kuskil midagi valesti, siis peaksid selle ise artiklis ära parandama, mida nõudma, et administraatorid sellega tegeleks, sest viki nii ei tööta. Tänaseks vast ka mõistad palju paremini, et miks ma selliseid väiteid tegin ja see pole kuidagi isiklik.
- Seal zip-failis on üks svg fail, mida saab kasutada (zip on pm pakend; paki asi lahti ja saad svg-faili kätte). Svg-failide puhul on mingite selliste pisiparanduste tegemine äärmiselt lihtne. Ega selle faili Commonsisse lisamine keeruline pole, aga võid küll enne üle kontrollida, ega siin juba midagi sama hästi sobivat pole. Näiteks see? Ivo (arutelu) 11. juuni 2022, kell 23:39 (EEST)
- Jah see sobib küll. Aitäh! Nimelik 11. juuni 2022, kell 23:51 (EEST)
Vaata Arutelu:Ptolemaios.