Kasutaja:Nicola Mitchell/liivakast
| Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
25. aprill 1898 Lviv, Ukraina |
| Surnud |
8. mai 1977 (79-aastaselt) Cambridge, Inglismaa |
| Elukutse | helilooja |
Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš (25. aprill 1898, Lviv, Austria-Ungari - 8. aprill 1977, Cambridge, Ühendkuningriik) oli Ukrainlane helilooja, pianist ja muusikateadlane, tunnustatud Ukraina esimese naisheliloojana.[1] Tema teosed olid Ukrainas keelatud Nõukogude võimu poolt.
Lapsepõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Stefanija vanaisa (Lev Turkevich) ja tema isa (Ivan Turkevich) olid preestrid. Tema ema Sofia Kormoshiv (Кормошів) oli pianist ja õppis koos Karol Mikuli ja Vilém Kurziga, ka käis noortega kaasas Solomiya Krushelnytska.[2] Kogu pere oli musikaalne ja kõik mängisid pilli. Stefania mängis klaverit, harfi ja harmooniumi. Hiljem meenus heliloojale oma lapsepõlv ja armastus muusika vastu:
„ Kõige keskmes oli minu ema, kes mängis imeliselt klaverit. Lapsena meeldis mulle väga tema mängu kuulata. Siis alustasime oma kodus salongiorkestrit. Mängisime nii: isa bassil ..., ema klaveril, (Льоньо) Lyonyo tšellol, mina harmooniumil, Marika ja Zenko ... viiulitel. Isa asutas ka perekoori. Need olid meie esimesed sammud muusikamaailma. Isa ei säästnud kunagi rahaga ega vabandanud, kui asi puudutas meie muusikaelu.[2]“
Uuringud
[muuda | muuda lähteteksti]
Stefanija alustas muusikaõpinguid koos Vasyl Barvinskyga. Aastatel 1914–1916 õppis taViinis pianistiks koos Vilém Kurziga. Pärast I maailmasõda õppis ta Adolf Chybiński juures Lvivi ülikool ja osales ka tema muusikateooria loengutel Lvivi konservatooriumis.[2]
1919. aastal kirjutas ta oma esimese muusikalise teose - liturgia, mida esitati mitu korda Püha Jüri katedraalis Lvivis.[3]
1921. aastal õppis ta Guido Adleri juures Viini ülikoolis ja Joseph Marxi juures Viini muusika- ja etenduskunstide ülikoolis, mille ta lõpetas 1923. aastal õpetaja diplomiga.[3]
1925. aastal abiellus ta Robert Lisovskyiga ja reisis temaga Berliini, kus ta elas aastatel 1927–1930 ja kellega koos õppis Arnold Schönbergi ja Franz Schrekeri juures.[2] Sel perioodil, 1927. aastal, sündis tema tütar Zoya.[4]
1930. aastal reisis ta Prahasse Tšehhoslovakkia, kus õppis koos Zdeněk Nejedlýga Karli ülikoolis ja Otakar Šíni juures Praha konservatooriumis. Ta õppis ka kompositsiooni Vítězslav Nováki muusikaakadeemias. 1933. aasta sügisel õpetas ta klaverit ja sai ansambli saatjaks Praha konservatooriumis. 1934. aastal kaitses ta doktorikraadi väitekirja Ukraina ooperiteemalise folkloori teemal.[2] 1934. aastal sai ta doktorikraadi muusikateaduses Ukraina Vabaülikoolis Prahas. Temast sai esimene doktorikraadiga Ph.D naine Galiitsias (mis oli siis osa Poolast).
Naasenud Lvivi, töötas 1934. aastast kuni Teise maailmasõja alguseni muusikateooria ja klaveri õpetajana Lvivi konservatooriumis ja sai Ukraina professionaalsete muusikute liidu liikmeks.[3]
Teine maailmasõda
[muuda | muuda lähteteksti]1939. aasta sügisel pärast Nõukogude okupatsiooni Lääne-Ukrainas, töötas Stefanija juhendajana ja kontsertmeistrina Lvivi ooperimajaja juures. 1940–1941 oli ta Lvivi konservatooriumi dotsent. Pärast konservatooriumi sulgemist Saksa okupatsiooni ajal, jätkas ta õpetamist riiklikus muusikakoolis. Kevadel 1944 lahkus ta Lvivist Viini.[3] Nõukogude võimu eest põgenedes kolis ta 1946. aastal lõunasse Austriasse ja sealt edasi Itaaliasse, kus tema teine abikaasa Nartsiz Lukyanovich oli Suurbritannia arst.[5]
Inglismaal
[muuda | muuda lähteteksti]1946. aasta sügisel kolis Stefanija Suurbritanniasse ja elas seal Brightonis (1947–1951), Londonis (1951–1952), Barrow Gurneys (Bristoli lähedal ) (1952–1962), Belfastis (Põhja-Iirimaal) (1962–1973) ja Cambridges (aastast 1973).
1940. aastate lõpus naasis ta heliloomingu juurde. Aeg-ajalt tegutses ta uuesti pianistina, eriti 1957. aastal Inglise ukraina kogukondade kontserdisarjas ja 1959. aastal klaverimuusika kontserdil Bristolis. Ta oli Briti naisheliloojate ja muusikute seltsi (mis eksisteeris kuni 1972. aastani) liige.
Tema ooper "Oksana süda" aastal esitati Winnipegis (Kanadas) 1970. aastal Sajandi kontserdisaalis, tema õe Irena Turkevycz-Martyneci kunstilisel juhtimisel.[6]
„ Sajandi kontserdisaal - pühapäeval kell 19.30: Ukraina lasteteater esitleb "Oksana süda", Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš ooper, mis on lugu tüdrukust, kes kohtub lummatud metsas mütoloogiliste tegelastega, kui ta otsib oma kadunud vendi.[7]“
Kompositsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Sümfoonilised teosed
[muuda | muuda lähteteksti]1. Sümfoonia nr. 1 - 1937
2. Sümfoonia nr. 2 (a) - 1952
2. Sümfoonia nr. 2.b punkt (2. versioon)
3. Sümphoniette - 1956
4. Kolm sümfoonilist visandit - 3-го травня, 1975
5. Sümfooniline poeem «La Vitа»
6. Kosmosesümfoonia - 1972
7. Süit topeltkeelpilliorkestrile
8. Fantaasia topeltkeelpilliorkestrile
Balletid
[muuda | muuda lähteteksti]9. Närtsinud kätega tüdruk - Bristol, 1957
10. Kaelakee
11. Kevad - (Laste ballett) 1934–5
12. ‘Metsanümf’ (a)- 1964–7 - Belfast
12. ‘Metsanümf’ (b)- 1964–7 - Belfast
13. Hernehirmutis - 1976
Ooper
[muuda | muuda lähteteksti]14. Metsanümf (lõpetamata) põhineb Lesia Ukrainka’ metsalaulul
Laste ooperid
[muuda | muuda lähteteksti]15. Tsaar Okh ehk Oksana süda - 1960
16. Noor kurat
17. Köögiviljaplats (1969)
Kooriteosed
[muuda | muuda lähteteksti]18. Liturgia 1919
19. Psalm Šeptõtskile
20. До Бою
21. Триптих
22. Колискова (А-а, котика нема) 1946
Kammerinstrumentaalteosed
[muuda | muuda lähteteksti]23. Sonaat viiulile ja klaverile 1935
24. a) Keelpillikvartett 1970
24. b) Keelpillikvartett 1960 - 1970
25. Trio viiulile, viiulile ja tšellole 1960 - 1970
26. Квінтет для двох скрипок, альта, віолончела фортепіано 1960 - 1970 - Klaverikvintett 2 viiulile, aldile ja ....
27. Trio flöödile, klarnetile 1972
Klaveriteosed
[muuda | muuda lähteteksti]28. Variatsioonid Ukraina teemal 1932
29. Fantaasia: Süit klaverile Ukraina teemadel 1940
30. Ekspromt 1962
31. Grotesk 1964
32. Mäesviit 1966 - 1968
33. Etenduste tsükkel lastele 1936 - 1946
34. Ukraina laulud ja Štšedrivka
35. Hea sõnum
36. Jõulud Harlequiniga 1971
Mitmesugust
[muuda | muuda lähteteksti]- i. Süda - soolo hääl orkestriga
- ii. Lorelei - jutustaja, harmoonium ja klaver 1919 - sõnad Lesia Ukrainka
- iii. Mai - 1912
- iv. - Rahvalaulude teemad
- v. - Iseseisvuse väljak - klaveripala
- vi. - Не піду до леса з конечкамі - Лемківська пісня - Lemky laul häälele ja keelpillidele
Pärand
[muuda | muuda lähteteksti]Tema kompositsioonid on kaasaegsed, kuid meenutavad Ukraina rahvalaule, kui need pole ekspressionistlikud. Ta jätkas heliloomingut 1970ndateni. Stefania Turkevich suri 8. aprillil 1977 Inglismaal Cambridge'is.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ukrainian Art Song Project – Stefania Turkewich".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Павлишин, Степанія Стефанівна. Перша українська композиторка: Стефанія Туркевич-Лісовська-Лукіянович, БаК, Lviv 2004.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Роман Кравець. "Українці в Сполученому Королівстві". Інтернет-енциклопедія. Vaadatud 28. augustil 2018.
- ↑ "Зоя Робертівна Лісовська-Нижанківська, the Encyclopedia of Modern Ukraine" (ukrainian).
{{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit|vaadatud -date=(juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Narcyz Lukianowicz (Нарциз Лукіянович)".
- ↑ "Svoboda" (PDF).
- ↑ Winnipeg Free Press, June 6, 1970
Bibliograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- Сокіл-Рудницька М. Пам’яті Стефанії Лукіянович // Вільне Слово. – Торонто, 1977. – 9 і 16 липня. – С. 3.
- Вовк В. Парастас для Стефанії Туркевич-Лукіянович // Наше Життя. – Нью-Йорк, 1992. – Ч. 5. – С. 6–9.
- Стельмащук Р. Забутий львівський композитор-неокласик (штрихи до творчого портрета Стефанії Туркевич) // Музика Галичини (Musica Galiciana) / Матеріали Другої міжнародної конференції. – Львів, 1999. – С. 276–281.
- Павлишин С. Перша українська композиторка // Наше Життя. – Нью-Йорк, 2004. – Ч. 1. – С. 14–16.
- Павлишин С. Перша українська композиторка: Стефанія Туркевич-Лісовська-Лукіянович. – Львів, 2004.
- Карась Г. Статика і динаміка жанру дитячої опери у творчості композиторів української діаспори ХХ ст. // Вісник Державної академії керівних кадрів культури і мистецтв. – Київ, 2010. – No. 2. – С. 89–93.
- Яців Р. Роберт Лісовський (1893–1982): дух лінії. – Львів, 2015. – С. 11, 13, 79–84, 91.
Välised lingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ukrainian Art Song Project – Stefania Turkewich
- Stefania Turkewich: Galicians I |The Art Songs
- Музично-меморіальний музей
- «Цар Ох» або Серце Оксани - The Heart of Oksana
- Фільм про Стефанію Туркевич – Film about Stefania Turkewich
- Світова прем’єра Першої симфонії Стефанії Туркевич - The world premiere of Stefania Turkewich’s First Symphony
- Три симфонічні ескізи- Three Symphonic sketches - World Premier
- Концерт-присвята до 120 року з дня народження Стефанії Туркевич - Concert dedicated to the 120th anniversary of the birth of Stefania Turkewich
- Прем'єра. Стефанія Туркевич-Лукіянович "Серце Оксани" опера - Premiere. Stefania Turkewich-Lukiyanovich "Heart of Oksana" opera.
Kategooria:Sündinud 1898, Kategooria:Surnud 1977, Kategooria:Suurbritannia heliloojad,