Kasutaja:KarmoT/Sisendseade
Sisendseade on arvuti riistvara seade, mida kasutatakse informatsiooni ja juhtimissignaalide edastamiseks andmeid töötlevale süsteemile[1] nagu on arvuti, mängukonsool või nutitelefon. Sisendseadmed on näiteks klaviatuurid, hiired, skännerid, digitaal kaamerad ja juhtkangid.
Sisendseadmeid on võimalik kategoriseerida:
- sisendi tüübi järgi[2]. Tüüpidena on võimalik eristada näiteks mehaanilist liikumist, asukohta, heli, video, temperatuuri jms.
- selle järgi, kas sisend on diskreetne või pidev[3]. Diskreetne sisend on näiteks klahvi vajutus. Pidevaks sisendiks on näiteks hiire asukoht.
- sisendi kasutusvabaduse järgi[4]. Tavaliste hiirte tööulatus on limiteeritud kahemõõtmelisele pinnale, kuid raalprojekteerimis kasutusel olevaid navigeerimisseadmeid on võimalik kasutada ka kolmemõõtmeliselt.
Osutusseadmed on sisendseadmeid, mille abil saab arvutisse edastada informatsiooni ruumilise paiknemise kohta. Osutusseadmeid saab omakorda klassifitseerida:
- otsese või kaudse sisendi järgi[5]. Otsese sisendi puhul kattub sisendi ruum väljundi ruumiga ehk osutamine toimub ruumis kus visuaalne tagasiside või osuti ilmub. Otsest sisendit kasutavad puutetundlikud ekraanid ja valguspliiatsid. Kaudse sisendi näiteks on arvutihiir, mis muudab liikumise füüsilisel pinnal kursori liikumiseks ekraanil.
- absoluutse või suhtelise ruumilise positsioneerimise järgi[6]. Absoluutset positsioneerimist kasutatakse puuteekraanidel, kus ekraani üleval all paremas nurgas oleva nupu vajutamiseks tuleb sõrmega reaalselt ekraani alla paremasse nurka nupule vajutada. Suhtelist positsioneerimist kasutatakse arvutihiirtel. Hiir on võimalik tõsta üles ja asetada maha mujal, ilma, et kursor ekraanil liikunud oleks.
Otsene sisend on peaaegu alati absoluutne, kuid kaudne sisend võib olla nii absoluutne kui suhteline[7]. Graafikalaud, mida kasutatakse graafilises disainis, töötab kaudse sisendi abil, kuna enamasti puudub graafikalaudadel sisseehitatud puuteekraan. Kuid seadet on võimalik kasutada nii absoluutses režiimis, kus graafikalaud töötab kui puutetundlik ekraan (sisend graafikalaua all paremal nurgas on väljund ekraanil all paremal nurgas), kui ka suhtelises režiimis, kus seade sarnaneb sülearvuti puutepadjale (tõstes graafikalaua pliiatsit ja asetades see maha mujal, on võimalik jätkata sisendit eelnevalt pooleli jäänud kohast).
Klaviatuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata: Sõrmistik
Klaviatuur on kasutajaliidese seade, mis koosneb erinevate funktsioonidega klahvide ehk sõrmiste kogust. Igat klahvi või sõrmist saab kasutada lingvistilise sümboli sisestamiseks või mõne konkreetse funktsiooni esilekutsumiseks[8]. Enamike kasutajate jaoks on tegu peamiselt teksti sisestamiseks mõeldud seadmetega[9]. Traditsioonilised klaviatuurid kasutavad mehaanilistel hoobadel või elektriliste lülititena töötavaid sõrmiseid või klahve, kuid on loodud ka versioone, mis töötavad ekraanile kuvatud virtuaalsete klahvide abil või projekteerivad terve klaviatuuri suvalisele pinnale.
Osutusseade
[muuda | muuda lähteteksti]
Osutusseade on kasutajaliidese seade, mis laseb kasutajal arvutile edastada informatsiooni ruumilise positsiooni kohta[6]. Hiirte ja puutepatjade puhul saavutatakse tulemus füüsilisel pinnal toimuva liikumise tuvastamisel[6]. Analoog seadmete puhul, nagu on 3D hiired, juhtkangid ja näpuhiired, mõõdetakse ära nende kõrvalekalle algsest asendist[6], et saada sisendiks vajalik informatsioon. Osutusseadme liigutused kuvatakse ekraanil osuti liikumisena, luues seeläbi lihtsa ja intuitiivse viisi arvuti graafilisel kasutajaliidesel navigeerimiseks.
Näited osutusseadmetest:
Liitsisendseadmed
[muuda | muuda lähteteksti]Sisendseadmeid nagu klaviatuuri klahvid ja osutusseadmeks olev osutushoob on võimalik kombineerida üheks füüsiliseks seadmeks, mida võib mõelda kui liitsisendseadet[10]. Mitmed arvutimängudeks vajalikud kontrollerid on liitsisendseadmed. Ka hiiri võib pidada liitsisendseadmeteks, kuna nad jälgivad liikumist ruumis ja omavad nuppe, millele on võimalik vajutada. Enamasti peetakse liitsisendseadmeteks seadmeid, millel on rohkem kui kaks erinevat sisendi tüüpi.
Näited liitsisendseadmetest:
- Juhtkang
- Mängukontroller
- Wii konsooli pult
Videosisendseadmed
[muuda | muuda lähteteksti]
Videosisendseadmeid kasutatakse reaalsest maailmast saadava pildi või video digitaliseerimiseks arvuti jaoks[11]. Saadud informatsiooni on võimalik säilitada mitmes erinevas formaadis vastavalt kasutaja soovidele.
Näited videosisendseadmetest:
- Digifotoaparaat
- Videokaamera
- Veebikaamera
- Microsoft Kinecti sensor
- Skänner
- Sõrmejäljelugeja
- Silmaiiriseskanner
- Vöötkoodiluger
- 3D skänner
Näited meditsiinist kasutatavatest videosisendseadmetest:
Audiosisendseade
[muuda | muuda lähteteksti]
Audiosisendseadmete võimaldavad kasutajal saata arvutisse helisignaale, et neid salvestada, töödelda või täita nende põhjal käsklusi. Seadmed nagu mikrofon lubavad kasutajal arvutiga rääkida, et salvestada häälsõnum või navigeerida tarkvaras[12][13]. Lisaks heli salvestamisel kasutatakse audiosisendseadmeid ka kõnetuvastustarkvaras[14].
Näited audiosisendseadmetest:
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Robert J.K. Jacob. "Input devices and techniques" (PDF). LK 2. Vaadatud 16.01.2018.
- ↑ Ken Hinckley, Robert J. K. Jacob, Colin Ware. "Input/Output devices and interaction techniques" (PDF). LK 9. Vaadatud 16.01.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Karon E. MacLean, Scott S. Snibbe, Golan Levin (2000). "Tagged: Handles: Merging Discrete and Continuous Manual Contril" (pdf). Haag, Holland. LK 1-2. Vaadatud 16.01.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Ken Hinckley, Ken Hinckley, Robert J. K. Jacob, Colin Ware. "Input/Output devices and interaction techniques" (PDF). LK 9. Vaadatud 16.01.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Ken Hinckley, Robert J. K. Jacob, Colin Ware,. "Input/Output devices and interaction techniques" (PDF). LK 12. Vaadatud 16.01.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link) - ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Ken Hinckley, Robert J. K. Jacob, Colin Ware. "Input/Output devices and interaction techniques" (PDF). LK 7. Vaadatud 16-01.2018.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Clifton Forlines, Daniel Vogel, Nicholas Kong, Ravin Balakrishnan (2006). "Absolute vs. Relative Direct Pen Input" (PDF). Mitsubishi Electric Research Laboratories. Vaadatud 16.01.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Robert J.K. Jacob. "Input Devices and Techniques" (PDF). LK 6-7. Vaadatud 16.01.2018.
- ↑ Ken Hinckley, Ken Hinckley, Robert J. K. Jacob, Colin Ware. "Input/Output devices and interaction techniques" (PDF). LK 21. Vaadatud 16.01.2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Matthew Schieltz. "Examples of Input Devices on a Computer". Techwalla. Vaadatud 16.01.18.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Nick Miles. "Types of Video Input Devices". Techwalla. Vaadatud 16.01.18.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Ken Hinckley, Ken Hinckley, Robert J. K. Jacob, Colin Ware. "Input/Output devices and interaction techniques" (PDF). LK 24-25. Vaadatud 16.01.18.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ James Oates (2017). "Agnitio: A Speech Recognition Program That Makes Navigating Windows Easier". Cool Blind Tech. Vaadatud 16.01.18.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Xuedong Huang, Li Deng. "An Overview of Modern Speech Recognition" (PDF). Microsoft Corporation. Vaadatud 16.01.18.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend); nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris|Pealkiri=positsioonil 22 (juhend)