Kambja kogudus

EELK Kambja kogudus on luterlik kogudus Kambjas.

Kogudus kuulub EELK Tartu praostkonda.

Kambja kirik

Koguduse õpetaja on Andrus Mõttus, organist Aleksandr Arusoo. Juhatuse esimees on Reido Orov.

Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Kambja kirikus.

Ajalugu

Katoliku aeg

Esimest korda on mainitud Kambja preestrit Tartu piiskopkonnas 26. detsembril 1330. Kambja kihelkonda on esimest korda mainitud 21. oktoobril 1471. Kihelkonna rajajaks peetakse Suure-Kambja maaisandat Buxhövdet, kes olevat kirikumõisa tarbeks kinkinud osa oma valdustest.

Vene-Liivi sõja alguses 1558 panid Moskva väed Kambja kiriku põlema. 1613. aastal oli Kambja kivikirik veel ilma katuseta ja ilma vaimulikuta. Alles 1642. aastal seati kirik põhjalikult korda. Esimese luterliku kirikuõpetajana nimetatakse Johann Printzi aastal 1626.

Rootsi aeg

Aastatel 1660–1701 oli Kambjas ametis Andreas Virginus, kes tõlkis seal koos oma poja Adrian Virginiusega Uue Testamendi lõunaeesti keelde. Wastne Testament ilmus trükis 1686. Tuntuks on saanud Kambja kihelkonna poiss Ignatsi Jaak, kes seal hiljem ka koolmeistri ametit pidas.

Vene aeg

1704. aastal hävitasid Vene väed Põhjasõja käigus Kambja kiriku, mis 1721. aastal uuesti üles ehitati. Vanimad kirikuraamatud on säilinud aastast 1719. 1726. aastal oli suur nälg ja 1730. aastal valitses maal kohutav põud. Sel ajal käidi nii hoolsasti kirikus, et kiriku visitatsiooniprotokollides nimetatakse vaid kaht meest, kes pole armulaual käinud.

1738. aastal algas Kambjas vennastekoguduse ärkamine, mis kiiresti levis. Albrecht Sutori, Michael Morgneri jt töö tulemusena kujunes Kambja kihelkond sajandi keskpaigas vennastekoguduse liikumise keskuseks Lõuna-Eestis.

1785–1808 teenis Kambjas õpetajana Heinrich Andreas Erxleben, kes andis välja Tartu murdes Vana Testamendi lühikese kokkuvõtte ja vennastekoguduse lauluraamatu. Tähtsaim köster oli talurahva päritolu Johann Thal, kes ehitas Kambjasse 1772. aastal Tartumaa maakirikute esimese oreli. 1773 lõpetati kirikusse ja kiriku aeda matmine ning rajati Kambja surnuaed.

Õpetaja Gustav Emmanuel Stockenbergi ajal oli Kambjas armulaual käijaid eriti rohkesti. Osaliselt oli see tingitud vennastekoguduse suurest mõjust Kambja kihelkonnas. Õpetaja Carl Eduard Hasselblatti ajal 1874 ehitati Kambja kirik suuremaks. 1904. aastal pühitseti kihelkonna lõunaosas sisse Krüüdneri abikirik.

Eesti Vabariigi aeg

1926 – rajati Kambja alevik ja kirikus tehti põhjalik remont. 1932 – külastas Kambjat Rootsi kroonprints Gustaf Adolf. Prints istutas kirikuaeda tamme, mis kasvab värava kõrval praegugi. 1934 – peeti esimene Kambja kihelkonna vaimulik laulupäev. 1937 – ehitati kiriku läänefassaadile Arnold Matteuse projekti järgi uus kivist 53 meetri kõrgune torn ühes trepikodadega.

Varemete aeg

19. augustil 1944 põletasid Nõukogude väed Kambja kiriku uuesti maha. Sellega hääbus ka koguduse tegevus. Viimane jumalateenistus peeti 1951. aastal Köstrimäel, mil õpetaja Peeter Kohandi õnnistas kaheksat leerilast. Kogudus liideti Nõo kogudusega, mida alates 1954. aastast teenis vanglast vabanenud Harald Tammur.

Vaatamata korduvatele palvetele ei saanud kogudus kiriku taastamiseks luba. Varemetes kasvasid puud ja võsa. Kui 1987. aastal tähistati Kambjas rahvakooli aastapäeva, elustati ka kiriku kordategemise soov. Kambja sovhoos asus organiseerima kiriku taastamist.

Tänapäev

1994 – taastati iseseisev kogudus ning jõuluõhtu jumalateenistus peeti taas Kambja kirikus. 2009 – pühitseti sisse taastatud Kambja kirik. 2008. ja 2012. aastal peeti Kambjas üle-eestilist kristlikku noortelaagrit (JäPe).

Koguduse õpetajad

• 1330 Borhardus
• 1626–1630 Johann Printz
• 1630–1634 Heinrich Fabricius noorem
• 1660–1701 Andreas Virginius
• 1702–1709 Erich Timmermann
• 1709–1715 Johannes Svenske, Võnnu koguduse õpetaja
• 1715–1719 Johann Heinrich Grotjan, Otepää koguduse õpetaja
• 1719–1758 Albrecht Sutor
• 1760–1772 Heinrich Johann Frost
• 1772–1783 Johann Georg Zimmermann
• 1785–1808 Heinrich Andreas Erxleben
• 1808–1845 Gustav Emmanuel Stockenberg
• 1846–1889 Carl Eduard Hasselblatt
• 1889–1900 Johannes Rennit
• 1902–1927 Friedrich Wilhelm Ederberg
• 1927–1929 Aleksander Kruus, Nõo koguduse õpetaja
• 1929–1929 Oskar Johannes Frey
• 1929–1930 Jaan Adamson
• 1930–1944 Oskar Erits
• 1945–1946 August Eduard Ein, Nõo koguduse õpetaja
• 1946–1947 Peeter Kohandi, Puhja koguduse õpetaja
• 1947–1948 Villem Tubin, Nõo koguduse õpetaja
• 1948–1950 August Eduard Ein, Nõo koguduse õpetaja
• 1950–1954 Peeter Kohandi, Nõo koguduse õpetaja
• 1954–1994 Harald Tammur, Nõo koguduse õpetaja
• 1994–1999 Jüri Stepanov, Otepää koguduse õpetaja
• 1999–2000 Peeter Karma
• 2000–2002 Joel Luhamets, Tartu Pauluse koguduse õpetaja
• 2002–2005 Peeter Paenurm, Tartu Maarja koguduse õpetaja
• 2005–2006 Kaido Soom, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud
• 2006–2012 Kristjan Luhamets
• 2012– Andrus Mõttus

Koguduse abiõpetajad, õpetajaameti kandidaadid, diakonid ja jutlustajad

• 1696–1703 Erik Masalin, abiõpetaja
• 1803–1806 Gustav Emmanuel Stockenberg, abiõpetaja
• 1870–1871 Georg Theodor Wilhelm Eisenschmidt, cand. theol.
• 1888–1889 Ferdinand Alexander Johannes Hasselblatt, cand. theol.
• 1926–1926 Aksel Erich Vooremaa, cand. theol.
• 1936–1936 Jaan Rebane, cand. theol.
• 1937–1938 Uno Plank, cand. theol.
• 1939–1940 Endel Juhan Kõpp, cand. theol.
• 2001–2003 Toomas Nigola, jutlustaja
• 2003–2005 Toomas Nigola, diakon
• 2005–2006 Kristjan Luhamets, cand. theol.
• 2009–2011 Andrus Mõttus, praktikant
• 2011–2012 Andrus Mõttus, diakon

Köstrid ja organistid

• 1683 Jacob Koch
• 1699–1700 Ignatsi Jaak
• 1702–1741 Ignatsi Jaak
• 1741–1745 Carl Ignatius
• 1745–1790 Jakob Thal ehk Mango Jaak
• 1772–1841 Johann Thal
• 1842–1860 Johann Tarrask
• 1861–1879 Eduard Herman Eichhorn
• 1879–1907 Karl Weber
• 1907–1927 Eduard Kont
• 1927–1929 Jaan Gnadenteich
• 1930–1951 David Varik
• 1994–1998 Ingrid Tigane
• 1998–1999 Piret Stepanov
• 1999–2000 Edith Kullama
• 2001–2006 Teele Nigola
• 2003–2006 Jane Jakobson
• 2006–2008 Ülle Rebane
• 2008–2010 Riina Kenn
• 2008–2010 Juliana Baranova
• 2010–tänaseni Aleksandr Arusoo

Kirjandus

• Arnold Christian Theodor Hasselblatt. Das älteste Kirchenbuch der Pfarre zu Camby 1719-1759. Tartu, 1882.
• Johannes Rennit. Mis räägivad Kambja kirikuraamatud Kambja kirikust ja kogudusest? Tartu, 1899.
• Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu. Tartu: Ilmamaa, 2011.

Välislingid

• Rita Puidet "Jumala kingitud väega" Eesti Kirik, 24. august 2011
• Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Kamby, ehstnisch Kambja kihhelkund, 1843 seite 81