Kaleva (lennuk)

Kaleva (registritunnusega OH-ALL) oli Soome lennufirma Aero O/Y Ju 52 tüüpi reisilennuk, mis lendas liinil Tallinn–Helsingi ning mille Nõukogude sõjalennukid 14. juunil 1940 Läänemere kohal, Soome lahes asuva Keri saare lähedal alla tulistasid. Kõik merre kukkunud reisilennuki pardal olnud 9 inimest – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat – said surma.

Lennukist

Aero O/Y reisilennuk OH-ALL "Kaleva" Tallinnas, Ülemiste lennujaamas (1936)

"Kaleva" Helsingis, Malmi lennujaamas (u. 1938)

"Kaleva" Malmi lennujaamas (1938)

Aero O/Y piloodid 1940. aastal (vasakult kolmas Bo von Willebrand)

Lennuk Junkers Ju 52-3m ("3m" tähistab kolme mootorit) tehasenumbriga 5494 ehitati teise seda tüüpi lennukina Soome lennufirmale Aero O/Y (praeguse Finnairi eelkäija). Valminud lennuk anti Aero O/Y-le üle 3. juulil 1936 ning sai registritunnuseks OH-ALL ja nime Kaleva.

Algul oli Kaleva pontoontelikuga vesilennuk, kuid juba 1936. aasta lõpus saadeti lennuk Saksamaale ümberehitusse tavalise ratasteliku paigaldamiseks, et see saaks maanduda maismaa lennuväljadel, samuti ka moodsal Helsingi Malmi lennuväljal.

Lennuk oli taas kasutusel 25. veebruarist 1937. Samal aasta sügisel sooritas OH-ALL erakorralise maandumise Turu lennuväljal seoses keskmise, kere ninaosas paikneva mootori rikkega.

Talvesõja ajal, kuni 1940. aasta märtsini oli OH-ALL kasutusel Soome lennuväes.

Lennuki allatulistamine

14. juunil 1940 oli Soome reisilennuk Kaleva lennanud plaanilise liinilennu marsruudil Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn. Umbes kell 13.55 startis Kaleva, lennureisi numbriga 1631, Tallinna lennuväljalt tagasiteekonnale Helsingisse. Pardal oli 2 meeskonnaliiget, 7 reisijat ja umbes 270 kg pagasit. Pärast kursi võtmist Soomele, lendasid Kaleva kõrvale 2 Nõukogude keskmaa pommituslennukit SB-2, mis avasid vaheldumisi Kaleva pihta umbes 50 kuni 100 meetri kauguselt kuulipildujatule. Kaleva sööstis tabamuse tõttu vasakusse mootorisse ja mitte ainult, umbes kell 14.06, selililennuasendis leekides ja suitsedes mõni kilomeeter Keri saarest kirde pool, Soome lahe vetesse. Kõik lennuki pardal olnud inimesed said surma. Kaleva vettekukkumist nägid Eesti sõjaväelased vaatluspostist Keri saarel ja mitmed kohalikud kalurid.

Eesti kalurid sõitsid kolme paadiga lennuki kukkumiskohale ning korjasid paatidesse veepinnal õlilaigus hulpivaid esemeid ja rahatähti. Kalurite veest üles korjatud raha ja esemed, sealhulgas mereveest leitud diplomaatilise posti konfiskeeris kell 14.47 samas kohas veepinnale tõusnud Nõukogude allveelaeva Štš-301 (Щ-301) meeskond relva ähvardusel. Kell 14.58 lendas põhja suunast Keri saare kohale Soome hävituslennuk Brewster (piloot Ilmari Juutilainen), et otsida kadunuks jäänud reisilennukit. Hävituslennuk lendas kukkumiskohast kolm korda üle. Viimasel ülelennul avati Nõukogude allveelaevalt lennuki pihta kuulipildujatuli. Seejärel lendas hävituslennuk tagasi Soome suunas. Allveelaevale koguti veest korjatult umbes 100 kg diplomaatilist posti ja hulk eri riikide rahatähti. Allveelaevalt anti üleskorjatud saak üle Nõukogude Läänemere-laevastiku Uragan-tüüpi valvelaevale Sneg, mis toimetas selle Kroonlinna.

Surmasaanute nimekiri

Surma said kõik lennuki pardal olnud inimesed – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat:

• Bo Hermansson von Willebrand (lennuki kapten)
• Tauno Launis (teine piloot)
• Henry W. Antheil (USA diplomaat)
• Frederic Marty (Prantsusmaa diplomaatiline kuller)
• Paul Longuet (Prantsusmaa diplomaatiline kuller)
• Rudolf Cöllen (Saksamaa ärimees)
• Friedrich-Wilhelm Offermann (Saksamaa ärimees)
• Max Hettinger (Rootsi ärimees)
• Gunvor Maria Luts

Lennuki allatulistamise põhjustest

OH-ALL allatulistamise motiivid pole siiani selged. Väidetavalt püüdis Nõukogude juhtkond nii saada kätte diplomaatidega kaasas olnud olulisi dokumente ja diplomaatilist posti või ka takistada president Konstantin Pätsi võimalikku Eestist lahkumist. Kaleva allatulistamisega näitas NSV Liit, et on kehtestanud Eesti suhtes väljakuulutamata blokaadi. Selle kuriteo järel lakkas Eesti ja Soome vaheline lennuliiklus paari päeva jooksul täielikult. Soome raadioluure püüdis kinni ja dešifreeris allveelaevalt Štš-301 saadetud raadioteate ning oli lennuki allatulistamise asjaoludega tegelikult kursis.

Kuigi tsiviillennuki allatulistamine oli ilmselge rahvusvahelise õiguse rikkumine Stalini režiimi ja Nõukogude relvajõudude poolt, ei esitanud Eesti ega Soome NSV Liidule pärast lennuõnnetust ühtegi ametlikku protesti. Reisilennuki Kaleva allatulistamise põhjust ei avaldanud kunagi ka NSV Liit.

Omapärase kokkusattumusena hukkus allveelaev Štš-301 vaid umbes aasta hiljem (1941) ja mitte kaugel Kaleva hukkumiskohast, Soome laevade paigaldatud miinitõkkes.

Teise maailmasõja järel

Kaleva mälestusmärk Keri saarel

1993. aastal avati reisilennuk Kaleval hukkunute mälestuseks Keri saarel mälestusmärk.

Kaleva vrakki ei leitudki üles olenemata põhjalikest otsingutest. Arvatavasti lasid Nõukogude okupatsioonivõimud Ju-52 vraki hiljem uurimiseks üles tõsta ja kui asitõendi hävitada.

2015. aastal kirjutas Helsingin Sanomat, et Kaleva kukkumiskohal olid nädal aega Nõukogude laevad ning allveelaevad, seejärel aga hävitati kõik kuritöö jäljed süvaveepommidega.

Kaleva vrakk leiti lõpuks 84 aastat hiljem üles. Vraki jäänused lebavad Keri saarest umbes nelja miili kaugusel põhjas. Kaleva lennuki jäänused on 71 kuni 76 meetri sügavusel vees.

Popkultuuris

Kaleva allatulistamine on tähtsaks sündmuseks Mart Sanderi ajaloolises romaanis "Litsid" ning selle alusel valminud teleseriaalis (2018). Seal järgitakse Carl-Fredrik Geusti, lennuk Kaleva piloodi poja esitatud teooriat, mille kohaselt lennukil Tallinnast Helsingisse reisinud Ameerika Ühendriikide diplomaat Henry Antheil transportis oma diplomaatilise pagasi hulgas mitte üksnes Ameerika Ühendriikide saatkonna salajasi dokumente, vaid toimetas Eesti valitsuse palvel Soome lisaks ka veel Eesti Panka allesjäänud napid kullavarud. Lennuki pardal oli kokku 227 kg diplomaatilist posti. Ka on romaani ja teleseriaali tegevustikule ainet andnud esimestes Kaleva allatulistamist kirjeldanud uudistes ära toodud surmasaanute arv – kümme inimest, mis on siiani ametlikult seletamata.

Lennundusajalugu jäädvustav soome kunstnik Kari Vertanen on jäädvustanud Kaleva õlimaalil (1998).

Vaata ka

• Hugin (lennuk ja selle allatulistamine Läänemere kohal 1952. aastal)

Kirjandus

• Voldemar Kures. "Ühest venelaste mõrvast Soome lahes. Miks punased lendurid 14. juunil 1940. a. Aero reisilennuki alla tulistasid". // Eesti Sõna nr 79, 8. aprill 1942. Lk 6
• Toivo Kallas. "“Kaleva” viimne lend". Eesti Ekspress, 10. juuni 2004
• Tarmo Vahter. "Tuntud Soome ajaloolase uus versioon: Stalin käskis Pätsi tappa!" Eesti Ekspress, 16. juuni 2005
• Eric A. Johnson ja Anna Hermann. Viimne lend Tallinnast. // Akadeemia, 2007, nr 6, lk 1147–1161
• Tarmo Vahter. "67 aasta tagune õhumõrv lahendatud". Eesti Ekspress, 11. oktoober 2007
• Risto Niku. Kaleva surmalend. Tallinn [2008]
• Jukka Harju. Matkustajakone Kalevan mysteeri ei jätä omaisia rauhaan – neuvostopommittaja pudotti koneen 75 vuotta sitten. Helsingin Sanomat, 14. juuni 2015
• Jukka Harju. Kalevaa tutkinut kirjailija: Ei selitä alasampumista. Helsingin Sanomat, 12. juuli 2015
• Erkki Hautamäki. Soome tormi südames. I osa 1931-1940. Kirjastus Penikoorem. Pärnu 2017. Lk 180-182

Välislingid

• Viimne lend Tallinnast