Kaheksaosaline tee
Osa artiklitest teemal |
Budism |
---|
Kaheksaosaline tee (paali keeles aṭṭhaṅgikamagga; sanskriti keeles aṣṭāṅgikamārga; tiibeti keeles lam yan lag brgyad; hiina keeles ⼋正道 bazhengdao; jaapani keeles hashōdō) ehk õilis kaheksaosaline tee või õilsate kaheksaosaline tee on kannatuse lakkamiseni viiva tee (paali keeles nirodhagāminī paṭipadā arija sacca) sisu ehk meetod, mida Buddha õpetas Dhammaratta käimapanemisel.[1][2] See on neljas tõde budismi aluseks olevast neljast õilsast tõest.
Buddha on korduvalt ütelnud, et ta õpetab ainult üht asja: rahulolematuse ehk kannatuse lõpetamist (dukkha nirodha).[3]
Kaheksaosaline tee on õpetus õilsatele ehk vaimselt väärikatele. See on meetod, mis viib kannatuste (paali k. dukkha) lakkamisele, tulvade lakkamisele (anāsava), teadvuse vabanemisele (ceto-vimutti), tarkuse vabanemisele (paññā-vimutti), ülimate teadmiste (abhiññā) ja tõe realiseerumise/nägemise saavutamisele (sacchikatvā)[4] - seda nimetataksegi virgumiseks (bodhi).
Dhammaratta käimapanemine oli esimene jutlus peale ajaloolise Siddhattha Gotama virgumist. Pärimuse põhjal andis Buddha selle õpetuse hirvedele ja oma viiele kaaslasele Isipatanas asuvas Hirvepargis, praeguses Sārnāthis, mis on tänapäeva Vārānasī ehk Benaresi eeslinn.
Õilis kaheksaosaline tee
[muuda | muuda lähteteksti]Kaheksaosalise tee kaheksa osa on järgmised:
- õige vaade (paali keeles sammā-diṭṭhi, sanskriti keeles samyagdṛṣṭi): nelja õilsa tõe ja sõltuvusliku tekkimise mõistmine.
- õige kavatsus ehk õige mõte (paali keeles sammā-saṅkappa, sanskriti keeles samyaksaṃkalpa): loobumine, heatahtlikkus ja rahumeelsus ehk meelestatus, mis on suunatud virgumisele, aga mitte lõbustustele või muudele tühistele ja kahjulikele asjadele.
- õige kõne ehk õige jutt (paali keeles sammā-vācā, sanskriti keeles samyagvāk): hoidumine valetamisest, laimavast kõnest, karmist ja kurjustavast kõnest ning tühjast lobast. Õige jutt tähendab ausat ja otsekohest juttu ning tühja lobisemise vältimist.
- õige tegu (paali keeles sammā-kammanta, sanskriti keeles samyakkarmānta): tapmise, varguse ja ebaseadusliku suguühte vältimine. Õige tegu tähendab mungaelu reeglite või ilmalike puhul viie käitumisjuhise järgimist.
- õige eluviis (paali keeles sammā ājīva, sanskriti keeles samyagājīva): hoidumine oskamatust, sobimatust ja ebaausast eluviisist ning madalatest kunstidest (ennustamine jms). Õige eluviis tähendab hoidumist elukutsetest ja tegevustest, mis kahjustavad teisi.
- õige püüdlus (paali keeles sammā vāyāma, sanskriti keeles samyagvyāyāma): oskamatute (akusala) meeleseisundite vältimine ja oskuslike (kusala) meeleseisundite arendamine. Õige püüdlus tähendab pühendumist virgumisele.
- õige teadvustamine ehk õige teadvelolek (paali keeles sammā sati, sanskriti keeles samyaksmṛti): oma keha, tunnete, meeles toimuva ja meeleobjektide teadvustamine. See tähendab oma meele, jutu ja tegude kontrollimist.
- õige keskendumine (paali keeles sammo samādhi, sanskriti keeles samyaksamādhi): samatha bhāvanā abil viie takistuse ületamine ning järjestike jhāna'de väljaarendamine, misjärel edasi liikuda läbinägemisele (vipassanā bhāvanā).
Kaheksaosaline tee on kohaldatud budistliku tee kolmele põhimõistele:
- kõlblus (sanskriti keeles śīla) hõlmab õige jutu, teo ja eluviisi;
- meeleharjutus (sanskriti keeles samādhi) hõlmab õige püüdluse, järelemõtlemise ja keskendumise;
- mõistmine (sanskriti keeles prajñā) hõlmab õige vaate ja kavatsuse.[5]
Seadmuseratas ehk dharmaratas[6] (sanskriti keeles dharmacakra; paali keeles dhammacakka; tiibeti keeles chos kyi ’khor lo; hiina keeles 法輪 falun; jaapani keeles hōrin) on Buddha õpetuse sümbol, mida kujutatakse kaheksaosalist teed sümboliseeriva kaheksa kodaraga rattana.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Setting the Wheel of Dhamma in Motion; Dhammacakkappavattana Sutta (SN 56:11)
- ↑ Saṃyutta Nikāya 56:11. Setting in Motion the Wheel of the Dhamma
- ↑ MN 22:37, MN 63, SN 22:86, SN 56:31 jm.
- ↑ Bhikkhu-sutta SN 51.18.
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: kaheksaosaline tee
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: seadmuseratas. [1]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome. Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia, Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus: Tartu 2006, lk 82.
- Narada Maha Thera. The Buddha and His Teachings, Buddhist Missionary Society: Malaysia, 1988.