Julius Mägiste
Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Julius Mägiste oli pärit talupidaja perekonnast. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1913–1915 ja Aleksandri Gümnaasiumis 1915–1918, lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1919. aastal. 1919–1923 õppis Julius Mägiste Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas algul antiikkeeli ja seejärel soome-ugri keeli, lõpetas magistrina eesti ja läänemeresoome keelte alal.
Ta oli 1920. aastal üliõpilasseltsi "Veljesto" ja Akadeemilise Emakeele Seltsi asutajaid.
Aastatel 1923–1926 oli ta Tartu Ülikooli stipendiaat (doktorant). Dr. philos. kraadi sai ta 1928. aastal väitekirjaga "oi-, ei- deminutiivid läänemeresoome keelis". Ta oli õppeülesandetäitja aastast 1925 ja erakorraline professor aastast 1929. Aastatel 1932–1944 oli Julius Mägiste Tartu Ülikooli professor. Põgenes 1944. aastal Saksamaale, sealt asus 1945. aastal elama Rootsi. Täitis alates 1947. aastast Lundi Ülikoolis õppeülesandeid, oli aastatel 1950–1967 dotsent. Julius Mägiste algatusel loodi Lundi Ülikooli juurde soome-ugri keelte seminar (instituut), mida ta juhatas aastatel 1954–1967.[2]
Koostas 12-köitelise etümoloogiasõnaraamatu käsikirja "Estnisches etymologisches Wörterbuch" (üle 4000 masinakirjas lehekülje).
Mägiste oli ka Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Lõuna-Rootsi Osakonna auliige.
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rahvuslike teaduste edust Eestis, Looming 1937, nr 3, 4
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Paul Ariste, "Julius Mägistet meenutades" – Keel ja Kirjandus 1985, nr 12, lk 744–746
- Valve-Liivi Kingisepp, "Julius Mägiste elutöö ühest tahust" (vana kirjakeele uurimisest) – Keel ja Kirjandus 1997, nr 10, lk 661–673
- "Kirjad üle mere". Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga. Koostanud ja kommenteerinud Sirje Olesk. Sari Litteraria, nr 19, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2000, 160 lk
- Paul Alvre, "Julius Mägiste sünnist 100 aastat" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 12, lk 884–886
- Tryggve Sköld, "Julius Mägiste: mõningaid mälupilte". Tõlkinud Lembit Vaba – samas, lk 886–888
- "Julius Mägiste 100: 19.12.1900–11.03.1978". Koostanud ja saatesõna: Valve-Liivi Kingisepp, Tartu Ülikool 2000, 206 lk
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Julius Mägiste |
- Julius Mägiste Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Julius Mägiste virtuaalnäitusel "Kolm keelemeest"
- TÜ üliõpilased