Jausa
| Jausa | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 11,4 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 90 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 2180[3] | |
| Koordinaadid: 58° 47′ N, 22° 42′ E | |
  | |
 |
Jausa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Väinamere rannikul. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.
Küla piirneb põhjas Utu ja Kleemu, loodes Aadma, läänes Muda ning lõunas Valgu külaga.
Jausa on rahvapärimuse järgi Hiiumaa suurim küla.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Kohanime on mainitud 1564 kui Joosz dorp, 1565 Jaus by, 1587 Jawsar ja 1688 Jaustakülla. [4] Kohalikus murdes on kohanimi Jäusa.
Nime päritolu on selgusetu, see võib tuleneda isikunimest Jauß või liitnimest Jaosaar.
Hiidlaste seltside traditsioonilises jaotuses on Jausa küla rahvast nimetatud jähusepeaga jäusameesteks.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Läbi küla voolavad Jausa jõgi ja Mudaoja.
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 271 | 1959 |
| 196 | 1970 |
| 166 | 1979 |
| 146 | 1989 |
| 128 | 2000 |
| 92 | 2011 |
| 116 | 2019 |
| 90 | 2021 |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Jausa küla kuulus ajalooliselt Putkaste mõisa ja hiljem Aadma mõisa alla. Ajalooliselt on tegemist Käina kihelkonna külaga, mis Emmaste kihelkonna moodustamisega liideti Emmaste kihelkonnaga.
Esimesed seni leitud kirjalikud allikad Jausa külast on aastast 1564.[5] 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis asus külas 15 talu.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla läbib Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, Aadmaga ühendab Jausametsa tee.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Jausa külas asuvad Tooma tuulik ja Jausa palvela.
Külas asus kõrts, mis hiljem muudeti postiagentuuriks.
1865 avasid Käina pastor Haller ja Vaemla mõisnik külas algkooli, mis 1927. aastaks kujunes 6-klassiliseks kooliks. [5]
Küla üks huvitavamaid hooneid on laevakapten Peet Juurmanni elamu, kus nõukogude ajal asus Ühtri kooli internaat.
Külas on sündinud ja seal koolis käinud kirjanik Herman Sergo (1911–1989) ja helilooja Paul Tammeveski. Külast on pärit diplomaat Ernst Jaaksoni ja kunstiteadlase Kaalu Kirme vanemad.
Ettevõtlus
[muuda | muuda lähteteksti]Jausas on asunud tarbijate ühistu pood, koorejaam ja vesiveski (Siimu vesiveski), mis kujunes Nõukogude ajal tööstuslikuks artelliks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 16.09.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Jausa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ 5,0 5,1 Ilves, Arno; Juhkam, Meelis; Järva, Liivi; Karma, Tarmo; Klein, Merike; Koppel, Jürii; Ligi, Inna; Mutso, Mikk; Pruul, Tiit; Saue, Toivo; Siim, Kersti; Sillaste, Uku; Sülluste, Mati; Tahk, Jaanus; Tarang, Lembitu; Türnpu, Taimo; Vallau, Annika; Onemar, Andres; Kusmin, Jürgen; Tammla, Tuuli (2011). Hiiumaa pärandkultuurist; Saaremaa pärandkultuurist. Kärdla. Eesti Loodusfoto lk 18
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Helja Kaptein. "KÜLALUGU | Kolme bussipeatusega Jausa laiutab lahesopis." Hiiu Leht 24. mai 2024
