Jaapani filosoofia

Jaapani filosoofia on hulk šintoismist, konfutsionismist, taoismist või budismist lähtuvaid või neist mõjutatud mõtteviise Jaapanis.

Termini „filosoofia“ kasutamine ja levik

Mõistet „filosoofia“ hakati kasutama Meiji ajastul (1868–1912), millega algul tähistati vaid läänelikke filosoofilisi liikumisi. Varem oli liigendati mitmeid jaapani filosoofilisi voole religiooni voolude hulka.

Filosoofiliste voolude kujunemine muistses Jaapanis

Kuna Jaapan oli pikka aega muust maailmast eraldatud, olid Jaapanis levinud vaid kohalikud uskumused. Erilist rolli mängisid religioossed kombed. Enam levinud oli maailma käsitlemisviis shiso, mis koosnes enamasti aga poliitilistest ja majandusliketest vaadetest.

Taoism, budism ja konfutsianism jõudsid Jaapanise koos peamiselt hiinlaste ja korealaste sisserännuga. Samal ajal oli Jaapanis levinud ka saartelt alguse saanud šintoism, mille keskmeks oli esivanemate kultus. Taoism ja konfutsianism olid enamasti levinud alamklasside hulgas, budism ja šintoism aga kesk- ja kõrgklassi seas.

Budismi esile tõusmisega tekkis konflikti tekkimise oht šintoismiga. Tänu kohalikele vaimulikele suudeti see ära hoida. Selle tagajärjel pidi šintoism kohanduma budistlikke tavadega, muutes oma esialgse vormi. Religioonide samastumisel ja ühise maalima vaade loomisel mängis tähtsat rolli Buddha ümberkehatus Amaterasu, kes on šintoismi ülemjumalanne ehk kami. Omavahel ühendas religioone ka mõned teised ühisjooned, nagu näiteks maagiline sümboolsus, müstilised rituaalid ja jumalate rohkus.

Budismi täieliku sissejuurdumisega tekkisid Jaapanis mitmed erinevad budismi variatsioonid ja sektilaadsed koolkonnad. Viimased olid levinud vaid Jaapani aladel. Nende hulka kuuluvad näiteks zen-budism, puhta maa budism, tendai-budism, shingon-budism ja rinsai zen-budism. 13. sajandil tekkis Kegoni budistlik sektilaadne koolkond, mis keskendus kahe religiooni (budism ja šintoism) ühendamisele ühte. Sellest mõtlemisviisist sai alguse rebu-šinto koolkond, mis käsitles mõlemaid religioone tervikuna. Sellise mõtlemisviisi tagajärjel hakati näiteks paigutama šinto pühamuid iga budistliku templi kõrvale.

Filosoofilised liikumised keskaegses Jaapanis

Keskajal toetuti palju eneserefleksioonile, läbi mille arutleti mitme erinevate maailmavaadete üle. Selle tagajärjel hakkas filosoofiline mõtlemine eralduma vaikselt religioonist.

Ajastu keskreligiooniks oli konfutsianism, mida kasutati jaapanlaste unikaalsuse rõhutamiseks. Peamiseks ja tähtsaks koolkonnaks osutus Zhu Xi konfutsianismlik koolkond. Edaspidiselt arenesid sellest välja mitmed erinevad filosoofilised voolud, nagu näiteks shusigakuha ja kogakuha koolkond. Ka vastukaaluks Zhu Xi kookonnale tekkis mitmeid filosoofilisi koolkondi, nagu näiteks Yomeidaku koolkond. Kaubandusklassi seas olid levinud näiteks singaku ja Kogaku õpetused.

Filosoofilised voolud kaasaegses Jaapanis

Meiji revolutsiooni järel hakkasid Jaapanisse jõudma mitmed läänelikud voolid ja õpetused. Nende hulka kuuluvad näiteks uuskantiaalsus, eksistentsialism, marksism ja pragmatism. Ajaga lisandusid ka mitmed uuemad filosoofilised liikumised, nagu näiteks ökofilosoofia ja feminism.