Jaak Valge
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Jaak Valge | |
|---|---|
 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
1. märts 1955 Kiviõli |
| Erakond |
|
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Elukutse | ajaloolane |
Jaak Valge (sündinud 1. märtsil 1955 Kiviõlis) on eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Valge õppis 1961. aastast Kiviõli I Keskkoolis (lõpetas 1973); 1974–1977 Tartu Riiklikus Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas ning 1981. aastast samas ajaloo erialal (lõpetas 1987). Aastal 1992 omandas samas ajaloo erialal magistrikraadi, 2003 kaitses doktoritöö teemal "Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924" (juhendaja Jüri Ant).
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]
Enne ülikooli astumist töötas Valge mitmel ametikohal. Aastatel 1984–1995 töötas ta Ajaloo Instituudis laborandi ja teadurina, 1995–1999 Eesti Riigiarhiivis nõuniku, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, 1999–2001 Siseministeeriumis välismaalaste osakonna juhatana, 2001–2004 Viljandi maa-arhivaarina, 2004–2008 Viljandi Kultuuriakadeemia nõuniku ja teadusdirektorina. Aastast 1996 on ta töötanud Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis, alates 2004. aastast dotsendina (praegu õpetab globaliseerumise ajalugu, marksismi ajalugu ja ajaloodemograafiat) ning aastast 2005 Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadurina.
Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud majandusajalugu. Pärast 2005. aastat on ta keskendunud peamiselt sotsiaal- ja poliitilisele ajaloole. Muu hulgas on ta uurinud Eesti marksistlike intellektuaalide vaadete kujunemist (monograafia Punased I).
2007. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja Magnus Ilmjärve vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited Konstantin Pätsi võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga 1920. aastate teisel poolel ja 1930. aastate esimesel poolel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.[1]
Ta kuulus aastatel 2018–2024 Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Ta valiti 2019. aasta Riigikogu valimistel 3. märtsil 2019 XIV Riigikogu liikmeks.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 2340 häält ning osutus valituks.[2]
22. juulil 2023 osales Jaak Valge koos luuletaja Andres Aulega Eesti NSV lipu heiskamises Tallinna Kirjanike Majale Juhan Smuuli bareljeefi kõrvale, protesteerimaks bareljeefi kui Eesti NSV ja kollaboratsiooni sümboli jätkuva avalikus kohas eksponeerimise vastu.[3] Politsei- ja Piirivalveamet algatas selle protestiaktsiooni suhtes samal päeval väärteomenetluse ning määras mõlemale 22. septembril 2023 trahvi 160 eurot korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkti 2 rikkumise eest põhjendusel, et Valge ja Aule tegu oli "häiriv keskmise inimese seisukohast, sest tavapäraselt inimesed nii ei käitu".[4] Valge ja Aule kaebasid PPA otsuse edasi, tuginedes muu hulgas Eesti põhiseaduses ette nähtud sõna- ja väljendusvabadusele. Harju Maakohus mõistis 12. jaanuaril 2024 mõlemad õigeks väärteo tunnuste puudumise tõttu ja tühistas trahvi.[5] Õigeksmõistev kohtuotsus jõustus 5. märtsil 2024.[6]
Ta heideti 11. juunil 2024 Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast välja. Alates 18. augustist 2024 on ta erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid aseesimees.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Valge on avaldanud kaheksa monograafiat (neist viis koos kaasautoritega) Eestis ja Rootsis, umbes 60 teadusartiklit Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis, USA-s ja Inglismaal ning sadu populaarteaduslikke artikleid, esseesid, arvustusi jms.
2014. aasta lõpus ilmus monograafia "Punased I" Eesti kommunistidest ja marksistlikest intellektuaalidest, mille jaoks ta hakkas teadlikult materjali koguma 2006. aastal. Aastatel 2015–2018 uuris Valge Eesti parlamendi ajalugu, käsikiri valmis 2018. aastal ja raamat ilmus 2019. aasta alguses.
- "Lahtirakendamine: Eesti majanduse stabiliseerimine 1918–1924". Tallinn: Rahvusarhiiv, 2003.
- "Breaking Away from Russia". Stockholm: Stockholm University, 2006.
- "Punased I". Tallinn: Tallinna Ülikool, 2014.
- "Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu". Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019. ISBN 9789949413607
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]2024. aasta 11. novembril pidasid kiirreageerijad kinni alkoholi tarvitanud Jaak Valge, kes Tallinnas Kassisabas Falgi pargis stardipüstolist tulistas.[7][8]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1995 – ingliskeelsete väljaspool Eestit publitseeritud teadustööde võistlusel II preemia
- 2003 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia
- 2007 – ajakirja Tuna parima artikli preemia
- 2007 – ajakirja Akadeemia hõbepreemia
- 2010 – Venemaa suurima vaenlase tiitel (Venemaa riiklik noortelaager Seligeris)
- 2015 – Lennart Meri teadustöö auhind monograafia "Punased I" eest
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse
- ↑ Delfi. (2023). Riigikogu valimiste tulemused 2023. Delfi, 6. märts. Kasutatud 12.03.2023, https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused
- ↑ https://www.delfi.ee/artikkel/120218677/jaak-valge-vaidab-et-osales-lipuaktsioonis-algusest-peale-andsin-eile-meelega-jaburaid-vastuseid
- ↑ https://www.err.ee/1609111538/smuuli-kuju-korvale-ensv-lipu-heisanud-ekre-saadik-sai-trahvi
- ↑ https://www.err.ee/1609220133/kohus-lopetas-andres-aule-ja-jaak-valge-suhtes-algatatud-vaarteomenetluse
- ↑ https://objektiiv.ee/ppa-trahvi-tuhistav-kohtuotsus-joustus-andres-aule-ja-jaak-valge-juhtumis-sai-oiglus-jalule-seatud/
- ↑ ERR (12. november 2024). "Jaak Valge tulistas pargis stardipüstolist". ERR. Vaadatud 12. novembril 2024.
- ↑ "VIDEO | Purjus Jaak Valge paugutas Tallinna pargis stardipüstolist. Valge: tegin seda isiklikel põhjustel". Delfi. Vaadatud 12. novembril 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaak Valge Eesti Teadusinfosüsteemis
