Jõe veerežiim

Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest.

Soojakliimaga aladel mõjutavad jõe veerežiimile peamiselt sademed ja aurumine. Külma- ja paraskliima aladel aga mõjutab ka oluliselt õhutemperatuur.

Ekvatoriaalses kliimavöötmes on jõgede veerežiim üsna ühtlane ja vee hulka aasta jooksul sõltub lisajõede veerežiimist.

Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suurvesi suvel vihmase aastaaja jooksul ja madalvesi talvel kuiva aastaaja jooksul.

Troopika kliimavöötme jõgedele on iseloomulik väike vooluhulk ja madal veetase aasta jooksul. Ainult ookeanilistel saartel on sademete hulk suur ja ühtlane ning veetase jõgedel on kõrge kogu aasta jooksul.

Lähistroopika kliimavöötme jõgede veerežiim sõltub kliimatüübist. Aladel lähistroopilise vahemerelise kliimaga on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. Lähistroopilise mussoonkliimaga aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal. Lähistroopilise mandrilise kliima asuvaid jõgesid veerežiim on üsna ühtlane madala veetasemega.

Parasvöötmes jõgede veerežiim samuti sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veerežiim lähistroopilise mussooni kliima alade omaga sarnane.

Lähisarktilises kliimavöötmes on jõed aasta suurim osa jääga kaetud. Selletõttu on veetase jõgedel madal ja suureneb natuke kevade lõppus lume sulamisel.

Polaaraladel jõed peaaegu puuduvad.

Mäejõgedele on iseloomulik suvine suurvesi, mida põhjustab jää sulamine kõrge õhutemperatuuride tõttu.

Suured järved ja veehoidlad ühtlustavad jõgede veerežiimi, muutavad suurvett madalamaks.