Isikusamasuse kontrollimine
Isikusamasuse kontrollimine on toiming, mille käigus võrreldakse isikut ja isikusamasuse pädeva tuvastaja välja antud isikut tõendava dokumenti eesmärgiga veenduda, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat.
Isikusamasuse kontrolli võib teostada ka isikut mitte tõendava dokumendiga, näiteks juhiloaga (jalgratta juhtimise luba e jalgratturiluba, autojuhiluba, paadijuhtimisluba, lennuki juhtimise luba), üliõpilaspiletiga, töötõendiga vms, kuid sel juhul ei ole tegemist isikut tõendavate dokumentide seaduse[1] mõttes isikusamasuse kontrollimisega. Sellised olukorrad on tavalised madalama usalduslävega kontrollprotseduurides. Erisuse moodustavad jõustruktuuride töötõendid, mis ei ole küll seaduse alusel isikut tõendavad dokumendid, kuid kätkevad endas lisaks isikutuvastusele ka erivolitusi (pidada kinni isikuid, kanda tulirelva, teostada menetlustoiminguid jmt). Tihti ei osata eristada mõisteid "isikusamasuse kontroll" ja "isiku tuvastamine" ning samastatakse neid ekslikult.
Digitaalset isikusamasuse kontrolli (seaduste mõttes) teostatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud digitaalse isikutunnistusega. Elektrooniline isikutuvastus toimub digitaalsele isikutunnistusele kantud salajaste võtmete, elektrooniliste sertifikaatide ja avaliku võtme infrastruktuuri vahendite abil. See annab nii elektroonilises keskkonnas teenuseid osutavale osapoolele (näiteks pank, riik, e-pood jne) ja/või tavakasutajale õigustatud ootuse, et tuvastatud isik on seaduslikus mõttes vastutav ja seotud tegevustega, mis tema nimel on elektroonilises keskkonnas teostatud.
Igapäevakäsitluses on digitaalne isikusamasuse kontrollimine isikute isikusamasuse kontroll elektroonilises keskkonnas nii digitaalse isikutunnistuse, paroolide, kolmandate osapoolte teenuste (näiteks internetipanga tunnuste) vms elektrooniliste vahenditega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Isikut tõendavate dokumentide seadus (vaadatud 31. jaanuar 2016)