Infarkt

See artikkel räägib infarktist üldse; südameataki kohta vaata artiklit Müokardi infarkt

---

Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis on tingitud piisava verevoolu lakkamisest antud anatamoomilisse piirkonda. Verevoolu lakkamine põhjustab toitainete ja hapnikuvaeguse. Enamasti on inimesel infarkti põhjuseks ateroskleroosist tingitud arteri ummistumine. Samas võib veresoone topistada ka tromb, gaasimull või mõni muu kehast pärinev materjal. Harvem esinevate infarkti liikide hulka kuulub veresoonte jõulisest kokkutõmbest tingitud infarkt. Infarkti tekkeks ei pea veresoon täielikult sulguma. Infarkt tekib ka siis, kui osaliselt avatud veresoon ei suuda piisavas koguse verd läbi lasta.

Sagedasemad: müokardi (südamelihase) infarkt, ajuinfarkt (isheemiline insult), mesenteriaalinfarkt.

Inimene

Infarktide ja kärbuste klassifikatsioon Eestis

Eesti tervishoiusüsteemis kasutatavas RHK-10-s on infarktid ja kärbused liigitatud eri alapeatükkidesse, mida vajadusel täpsustatakse ka teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.

RHK-10. Infarkti klassifikatsioon ja kohandused

Klassifikaator	Nimetus
D73.5	Põrnainfarkt
G95.1	Äge seljaajuinfarkt
I24.0	Müokardiinfarkt
I26	Kopsuveresoonte emboolia (kopsu (-arteri;-veeni infarkt)
I63	Peaajuinfarkt
K55.0	Äge intestinaalne infarkt
K76.3	Maksainfarkt
[M87]	Luukärbus (osteonekroos)
P02.2	Platsentainfarkt

Nekroos infarkti piirkonnas

 Pikemalt artiklis Nekroos

Infarkti piirkonnas võib esineda nekroosi eri vorme, näiteks:

• koagulatsioonnekroos ehk kalgenduskärbus ehk kuiv nekroos kas neerus, põrnas, müokardis – infarkti kolle on tihke ja kuiv ning on toimunud kudede dehüdratsioon ehk veetustamine;
• kollikvatsioonnekroos ehk veelduskärbus ehk märg nekroos peaajus (ajupehmumus ehk entsefalomalaatsia) – kärbunud kude pehmestub ja veeldub.

Vaata ka

• Emboolia
• Ajuripatsi apopleksia
• Hüpoksia
• Insult
• Nekroos
• Gangreen

Viited

Südamelihase infarkt, avaldumine ja ravivõimalused