Heimtali raamatukogu

Heimtali raamatukogu on Paistu Rahvaraamatukogu haruraamatukogu. See asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Heimtali külas.

Ajalugu

2. veebruaril 1881 avaldati Eesti Postimehes artikkel Heimtali valla elust, kus on mainitud ka raamatukogu: "Rahvas elab meie vallas ilusal, vaimsel viisil. Raamatuid loetakse tublisti, nii et väikene kooliraamatukogu (210 raamatut), mis alles hilja asutatud, küllalt lugejate himu kustutada ei jõua."

Heimtali kooli kroonikas on esimesed andmed 1895. aastast, mil koolide inspektor oli andnud käsu muretseda koolile venekeelne ajaleht ja raamatukogusse raamatuid nii õpilastele kui ka õpetajatele.

26. jaanuaril 1907 anti tegevusluba Heimtali vallaraamatukogule, mille asukohaks jäi endiselt Heimtali koolimaja.

1915. aasta koolikroonikas mainib õpetaja Johannes Oja, et koolil oli ka oma 100–200-köiteline õpilasraamatukogu, mis koosnes pea eranditult venekeelseist juturaamatuist-brošüüridest. Õpetajate kogus oli vaid mõnikümmend numbrit õpikuid, katalooge, kiriku lauluraamat ja Punšli noodiraamat. Veel asus koolimajas Heimtali Raamatukogu, mida kasutasid ka peamiselt õpilased.

1917. aasta. Sakala nr 100. Oma mälestusi koolipõlvest, targast õpetaja Weldemannist jagab lehelugejatele keegi "seltsimees". Muuseas märgib ta: "Imelik rahvas. Ära unustanud on nad osava kooliõpetaja eeskuju ja juhatused, ära matnud on nad omal ajal täie jõuga töötava "Karskuse Seltsi", kõik laulu- ja muusikakoorid, hallitama jätnud rahvaraamatukogu."

Raamatukogu tegevus saab hoogu juurde Eesti Vabariigi algusega, muu hulgas korraldati raamatukogude toetuseks avalikke pidusid. Ühe sellise peo puhaskasu oli 4477 marka ja 50 penni. Selle raha eest muretseti 48 köidet uusi raamatuid.

1931. aastal tähistati raamatukogu 50. juubelit, külalisi oli lähemalt ja kaugemalt, lausa mitu ajalehte on esindatud, tervitustelegramm saabub ministeeriumistki.

1934. aastal kolis raamatukogu koos kooliga Heimtali mõisahoonesse.

1939. aastaks oli raamatukogu fond kasvanud 1939 raamatuni.

1946. aastal asus Raudna Vallaraamatukogu ikka veel koolimajas. Kogu raamatuvara mahtunud kahte suurde kappi – ühes olnud laste- ja teises täiskasvanute raamatud.

Laenutajateks olid põhiliselt õpetajad Oja ja Merilai. Raamatufond sisaldas hulganisti huvitavat nagu sari "Looduse kuldraamat", "Eesti entsüklopeedia", mitmeid piibleid jm.

1946 võeti tööle esimene täistöökohaga raamatukoguhoidja Marta Allmann töötasuga 660 rubla kuus (vanas rahas).

Koolimajast kolis raamatukogu 1950. aastatel nn "õpetajate majja", sealt omakorda edasi Rõõsale, kus olid suuremad ruumid ja asus ka Raudna Küla RSN. Paraku oli koht suhteliselt kõrvaline ja lugejaidki vähe. Nii naasis raamatukogu Heimtali külla 1968. aastal, sest siin asus läheduses kool, sovhoosi osakonna keskus, kauplus, sidejaoskond, ehitati lasteaeda. Saamaks uusi ruume Heimtali külas, astus tollane juhataja Lianne Kiivit ülemuste nõudmisel isegi parteisse.

1971. aastal liideti Kiini raamatukogu Heimtali raamatukoguga kui harukogu. Koostöö laabus, teoks said esimesed kohtumised kirjanikega. Raamatukogu on külastasid Luise Vaher, Ellen Niit, Jaan Kross, Eno, Mart, Valda ja Anu Raud, Albert Uustulnd.

1970.–1980. aastatel oli raamatukogul võimalus sisustada kord kuus sovhoosi klubi "Varia" puhkeõhtu. Need läksid tavaliselt täissaalile ja raamatukogu sai juurde nii lugejaid kui ka tunnustust elanikkonna hulgas.

1972–1975 töötasid Heimtali raamatukogu baasil laenutuspunktid Raudnas ja Vardis. Pärast Kiini harukogu juhataja Viida Pani lahkumist 1975. aastal muudeti ka Kiini laenutuspunktiks kuni likvideerimiseni 1980. aastal. Kiini raamatukogu baasil moodustati Ramsi raamatukogu. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine muutis raamatukogude alluvust – Viljandi kultuuriosakonna asemel sai uueks "peaks" Pärsti Vallavalitsus. Raamatukogu vajas sel ajal hädasti remonti (sisse kukkus osa fondiruumi laest), lahendus saabus, kui vallavalitsus ostis kolhoosilt raamatukogu ruumid ja 1995. aastal teostati põhjalik remont, 1998 paigaldati majja vesi ja WC.

1990. aastatel oli raamatukogul võimalus kasutada Heimtali viinaköögi ruume, kus said toimuma rida kohtumis- ja kirjandusõhtuid. Markantseim oli 11. jaanuaril 1994 peetud Ene Rämmeldi ja Luc Vinconi läbinisti prantsuskeelne, üle tunniajase pikkusega luulekava "Lillede sõda", mille jaoks laenati Viljandi lillepoest 50 nelki. Kuulama kogunes üle saja inimese – vaevalt keegi prantsuse keelt valdas, aga jälgiti lausa lummatult. Veel on kohtunud lugejatega Leelo Tungal, Teet Kallas, Enn ja Helga Nõu, Elme Väljaste, Erik Tohvri jt.

Omanäoline oli raamatukogus aastaid Asta Eliase juhendusel tegutsenud vitspunutiste ring. Igal neljapäeval keedeti ja kooriti pajuvitsu, punuti kõikvõimalikes variatsioonides tarbeesemeid. Kujunes välja tõeline klubi, kus arutati ilmaasju, peeti sünnipäevi. Aastaid toiminud huviring lagunes pärast juhendaja surma.

2012. aastal alustas Heimtali raamatukogu tööd uutes, spetsiaalselt raamatukogule ehitatud ruumides endises Heimtali ringtallis. Ainuüksi pindala on rohkem kui 2,5 korda suurem, ruumid on õhu- ja valgusküllased. Külastajatel on kergem kohale saabuminegi – pole enam vaja ronida üles hirmuäratavalt järsust trepist, kust laskuminegi oli ettevaatust vajav.

Raamatukogu töötajad

• Marta Allmann 1946–1948
• Aino Pähn 1948–1950
• Salme Mätas 1950–1960
• Valli Kubo 1960–1964
• Lianne Perko 1965–1968
• Asta Henno 1968–1969
• Õie-Astra Ritsik 1969–1985
• Marianne Truu 1971–1972
• Silvia Uibopuu 1986, 1989–1991
• Kersti Brandt 1986–1988
• Juta Penter 1994–1996
• Anu Grünberg 1988–2012
• Astrid Kuusik 2012–2020
• Hannula Maris Paeküla 2020–...

Välislingid

• Raamatukogust Viljandi valla kodulehel