Gorbeia Inguruaki maakond
| Gorbeia Inguruaki maakond | |
|---|---|
|
| |
 | |
| Pindala: 461,58 km² | |
| Elanikke: 9684 (2017) | |
| Rahvastikutihedus: 21,0 in/km² | |
| Keskus: Zuia | |
 |
Gorbeia Inguruaki maakond ehk Estribaciones del Gorbea maakond on 3. järgu haldusüksus (maakond) Hispaanias Araba provintsi põhjaosas. Maakonna ametlik nimi on Cuadrilla de Gorbeialdea/Gorbeialdeko Kuadrilla, aastani 2016 oli see Cuadrilla de Zuya/Zuiako kuadrilla.
Maakonnas on Aramaio (Aramayona), Arratzu-Ubarrundia (Arrazua-Ubarrundia), Legutio (Legutiano), Urkabustaizi (Urcabustaiz) ja Zigoitia (Cigoitia) ja Zuia vald (Zuya).
Maakond piirneb põhjas Biskaia provintsiga, idas Gipuzkoa provintsi ja Arabako Lautada maakonnaga, lõunas Vitoria-Gasteizi ja Arabako Ibarraki maakonnaga ning läänes Kantauri Arabarra maakonnaga. Kõrgemad tipud asuvad Gorbea mäestikus (1481 meetrit) lõunas, põhjas asub Amboto tipp (1296 meetrit). Suurimad jõed on Ebro jõega ühenduses olev Baia ja Santa Engracía. Järvedest, millest enamik on paisjärved, on tähtsamad Urrunaga, Albina (50 ha) ja Gorbea (2 ha).
Maakonnas valitseb Atlandi ookeani äärsetele aladele iseloomulik kliima. Talvine keskmine temperatuur jääb +2,5 ja +5 kraadi piiresse ja juuli keskmine temperatuur on +17,5 kraadi. Sademeid on aastas keskmiselt 1500 mm. Peamisteks looduslikeks puudeks on männid ja kastanid.
Majandus tugineb peamiselt loomapidamisele ja metsatööstusele. Tähtsal kohal on linnukasvatus. Tööstus on koondunud peamiselt Legutio ümbrusse. Metallurgia ja toiduainete tööstus on Murgias ja Madrera-Izarras.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]On teada, et ala oli kunagi Rooma Impeeriumi võimu all. Seda tõendab roomlaste rajatud via romana Ab Asturica Burdigalam. On teada ka araablaste kohalolek pärast Rooma riigi langust. Umbes 1200. aastal inkorporeeris Alfinso VIII ala Kastiilia krooni alla. Aastal 1333 sai Villarreal de Alava (Legutio) kuningas Alfonso XI kontsessiooniga villa õigused. Varasemal keskajal jagunes maakond halduslikult man-piirkondadeks või hermandad 'ideks (hispaania keeles mancomunidad, hermandad), ühendades erinevad külad ühe vanema alla. Kui Zigoitia ja Urkabustaiz liideti Ayala senjöörkonnaga 13. sajandil, moodustasidki nad koos Villareal de Álavaga ja ümbritsevate aladega maakonna, mida tänapäeval kutsutakse divisoria ibérica de Álavaks.
Maakonnas on palju looduskauneid kohti, teiste seas geoloogiliselt tähelepanuväärsed Mairuelegorreta koopad (Zigoitia vallas) ja Gujuli allikad (Urkabustaizi vallas), mis väljuvad Altube jõest. Tähtsaim kultuuriüritus on iga-aastane Baski folgifestival, mis peetakse juuli lõpul Zigoitias.