Gitanas Nausėda
| Gitanas Nausėda | |
|---|---|
 Gitanas Nausėda (2023) | |
| Leedu president | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 12. juuli 2019 | |
| Eelnev | Dalia Grybauskaitė |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
Klaipeda, Leedu 19. mai 1964 |
| Rahvus | leedulane |
| Erakond |
parteitu, NLKP (1988–1990) |
| Abikaasa | Diana Nausėdienė |
| Lapsed |
Gedailė Nausėdaitė Ugnė Nausėdaitė |
| Alma mater | Vilniuse Ülikool |
| Autogramm |
 |
Gitanas Nausėda (sündinud 19. mail 1964 Klaipedas) on Leedu poliitik, majandusteadlane ja pankur. Ta on kümnes ja üheteistkümnes Leedu president, võimul 2019. aasta juulist, 2024. aasta maist teist ametiaega pidamas.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nausėda sündis on 19. mail 1964 Klaipedas inseneri ja õpetaja perre.[1] Õppis aastatel 1970−1981 Klaipeda 5. Keskkoolis, 1971. aastast laulis muusikakoolis poistekooris Gintarėlis.[2] Suviti viibis ta vanavanemate juures Būdviečiais (asub praeguse haldusjaotuse järgi Žygaičiai vallas Tauragė rajoonis).[3]
Akadeemiline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1982–1989 õppis ta Vilniuse Ülikoolis, aastatel 1982–1987 tööstusökonoomika teaduskonnas ja aastatel 1987–1989 läbis aspirantuuri majandusteaduskonnas. Osales rahvusliku vabastamisliikumise Sąjūdis (Liikumine) tegevuses.[4] Aastatel 1990–1992 läbis ta DAAD-i praktika Mannheimi Ülikoolis Saksamaal. 1993. aastal kaitses ta väitekirja "Tulupoliitika inflatsiooni ja stagflatsiooni tingimustes (Leedu näitel)" ("Income Policy Under Inflation and Stagflation (on example of Lithuania)") ja sai sotsiaalteaduste doktorikraadi.[1][2]
Tema teadustöö põhisuunad on majanduspoliitika, rahanduspoliitika, makroökonoomika. Fookuses on olnud pikaajaliste arengustrateegiate arendamine.[5]
Aastatel 1993–1994 õppis Nausėda Bonni ülikoolis politoloogia erialal. 2019. aastal omandas ta audoktori aukraadi Gifu ülikoolist.[5]
Õppetöö kõrvalt oli Nausėda aastatel 1987–2004 Vilniuse Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud. Jäi Leedu presidendi nõunikuks saades õppetööst kõrvale. 2009. aastal naasis Vilniuse Ülikooli, kus oli 2019. aastani Rahvusvahelise Ärikooli lektor, 2016. aastast professor.[1][5]
Karjäär majandusväljal
[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1992–1993 töötas Nausėda majandus- ja erastamisuuringute instituudis.[6] 1993–1994 oli ta Leedu Vabariigi valitsuse juures asuva riikliku hinna- ja konkurentsinõukogu finantsturgude osakonna juhataja. 1994. aastal läbis ta Saksamaal Bonnis praktika Bundestagis.[1] Aastatel 1993–1996 tegutses Nausėda kohati ka ajakirjanikuna, kirjutades lehes Lietuvos rytas.[5]
Aastatel 1994–2000 töötas Nausėda Leedu Pangas. Ta oli aastatel 1994–1996 kommertspanganduse järelevalve osakonnas, kus töötas metoodika ja analüüsi divisjoni juhataja asetäitjana. 1996–2000 oli Nausėda panga rahanduspoliitika osakonna juhataja, 1998. aastast 2000. aastani ka Leedu Panga nõukogu liige. 1998. aastal läbis ta praktika Maailmapangas, Washingtonis.[5] Aastatel 2000–2008 oli ta Vilniuse Panga nõukogu esimehe nõuandja, aastatel 2008–2018 SEB panga finantsanalüütik ja peaökonomist.[2][6]
Poliitiline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2004–2009 oli Nausėda Leedu presidendi Valdas Adamkuse avalik nõustaja.[5]
2019. aastal otsustas Nausėda osaleda presidendivalimistel. Ta osutus valimiste favoriidiks ja jõudis valimiste teise ringi, mis oli üllatav, sest tema taga ei olnud erakonda.[6] Ta võitis valimised 26. mail 2019, saades 65,86% häältest, ja sai viieks aastaks Leedu presidendiks.[5][7] Ta asus ametisse 12. juulil 2019.[8]
2024. aasta presidendivalimistel toetasid Nausėdat sotsid ja vasaktsentristlik Regioonide Partei.[4] Valimised läksid teise vooru, kus ta 26. mail võitis valimised, kogudes 74,43 protsenti häältest, mis on Leedus läbi aegade kõrgeim toetus presidendivalimiste ajaloos. Hetkel on ta täitmas oma teist ametiaega, mis kokku kestab viis aastat.[9]
Presidendina on ta rõhutanud peamiselt mõõdukust. Mõlema ametiaja eel on ta lubanud keskenduda riigipeana heaoluriigi arendamisele. Ta on rõhutanud fookusvaldkondadena veel välispoliitikat ja julgeolekut. Välispoliitikas asus ta 2020. aastal toetama Valgevene opositsiooni. Tema ametiajal anti Valgevene presidendivalimiste tegelikule võitjale Svjatlana Tsihhanovskajale asüüli. Nausėda on hoidnud häid suhteid Poolaga ja seisnud Vene täiemahulise sõja esimesest päevast jõuliselt Ukraina poolel.[4][9]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on 1990. aastast abielus Dianą Nepaitęga ja tal on kaks tütart: Gedailės ja Ugnės.[1]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tulupoliitika ja majanduse stabiliseerimine" ("Pajamų politika ir ekonomikos stabilizavimas", 1994),
- "Leedu: edulugu: poliitika, majandus, kultuur, teadmistepõhine ühiskond, sport, turism" ("Lietuva: sėkmės istorija: politika, ekonomika, kultūra, žinių visuomenė, sportas, turizmas", 2007),
- "Niddeni kooli kroonika" ("Chronik der Schule zu Nidden", 2013)[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Gitanas Nausėda (g. 1964)". Ajalooline Leedu Vabariigi presidendipalee Kaunases. Vaadatud 2. septembril 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Gitanas Nausėda". Bernardiinid. Vaadatud 2. septembril 2024.
- ↑ KARALIŪNAITĖ, Violeta (16. oktoober 2020). "Prezidentas Gitanas Nausėda: „Nesigailiu nė vieno žingsnio"". Tauragės kurjeris.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Kadik, Lev (12. mai 2024). "Leedus on täna presidendivalimised. Nausėdaga üritavad konkureerida peaminister Šimonytė ja eri sorti äärmuslased". Delfi.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "Gitanas Nausėda". Visuotinė lietuvių enciklopedija. Vaadatud 4. septembril 2024.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Kaldoja, Evelyn (25. mai 2019). "Parteiside ja vallalisus rikuvad Leedu presidendikandidaati". Postimees.
- ↑ Saldžiūnas, Vaidas (28. mai 2019). "Mida tähendab Nausėda võit Leedule?". Postimees.
- ↑ "Leedu sai uue presidendi". Postimees. 13. juuli 2019. Lk 15.
- ↑ 9,0 9,1 "Leedu presidendiks valiti tagasi Nausėda". Lõunaeestlane. 27. mai 2024.