Estlink
Estlink ehk Estlink 1 on 350 MW elektrikaabel Eesti ja Soome vahel[1].
Paigaldatud on kaks 105 km pikkust kaablit, millest 74 km kulgeb Soome lahe põhjas ja 31 km maismaal.[1] Merekaabli läbimõõt on 96 mm ja maakaablil 93 mm.[1] Vahelduvvoolu pinge on Harkus 330 kV ja Espoos 400 kV ning alalisvoolu pinge kaablis ± 150 kV.[1] Kasutatav energiaedastustehnoloogia on ABB HVDC Light®[1] ning kaabli rajas ABB[2].
Algselt kuulus Estlinki kaabel ettevõttele Nordic Energy Link, mille omanikeks olid Eesti Energia (39,9%), Latvenergo (25%), Lietuvos Energija (25%) ning Pohjolan Voima ja Helsingin Energia (kokku 10,1%) ning seda rentisid elektrisüsteemioperaatorid. 2013. aasta novembris sõlmitud ostu-müügitehinguga omandasid merekaabli alates 30. detsembrist 2013 elektrisüsteemioperaatorid Elering ja Fingrid.[2] Tehingu maksumus oli 77,6 miljonit eurot ja selle hindamisel võeti aluseks amortiseeritud ehitusmaksumus.[2] Kaabli algne maksumus oli 110 miljonit eurot.[3]
Estlink avati pidulikult 4. detsembril 2006.[3] 6. märtsil 2014 avati ka Estlink 2.[4] Arutusel on ka EstLink 3 ühenduse rajamine, mis võiks valmida 2030. aastate esimeses pooles.[5]
Kaabli rajamine oli oluline Eesti liitmiseks Põhjamaade elektrisüsteemi, et suurendada Eesti elektrivõrgu töökindlust, varustuskindlust ja energeetilist sõltumatust. Euroopa Liidu liikmesriigid olid kokku leppinud elektrituru avamises hiljemalt 2007. aasta juuliks. Eesti oli saanud erandi, mille kohaselt pidi turg avanema suurtarbijatele 1. aprillil 2010 ja kodutarbijatele 1. jaanuaril 2013.[6]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tõnu Lehtla. "Energeetika: pooljuhid – otsapidi uueneva energiatehnika küljes". Horisont. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 1. detsembril 2013.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Elering ja Fingrid saavad EstLink 1 omanikeks" Elering, 27. november 2013
- ↑ 3,0 3,1 "President avas eile Eesti–Soome elektrikaabli" Õhtuleht, 5. detsember 2006
- ↑ "Galerii: täna avati Estlink 2" Postimees, 6. märts 2014
- ↑ "Elering põhjendab Eesti ja Soome elektrihinna mäekõrgust vahet pudelikaelaga" ERR, 9. august 2022
- ↑ Jekaterina Sandenkova. Estlink 1 ühenduse kasutuse analüüs Tallinna Tehnikaülikool, 2014 (magistritöö)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jekaterina Sandenkova. Estlink 1 ühenduse kasutuse analüüs Tallinna Tehnikaülikool, 2014 (magistritöö)