Erioperatsioonide väejuhatus

Erioperatsioonide grupp
	Erioperatsioonide väejuhatuse embleem
Asutatud	2005
Riik	Eesti
Liik	eriväed
Ülesanne	erioperatsioonid
Suurus	salastatud
Osa	Luurepataljon (2005-2012); Erioperatsioonide väejuhatus (2012-);
Garnison/staap	Tallinn
Sõjad	Afganistani sõda
Ülemad
Praegune ülem	salastatud
Erioperatsioonide väejuhatuse ülem	kolonel Rivo Meimer
Sümboolika
Erioperatsioonide väejuhatuse lipp

See artikkel räägib Eesti Kaitseväe eriüksusest; teiste riikide samanimeliste üksuste kohta vaata artiklit Erioperatsioonide grupp (täpsustus)

Erioperatsioonide grupp (EOG) on Eesti Kaitseväe struktuuris olev eriüksus, mis kuulub erioperatsioonide väejuhatuse (inglise keeles Estonian Special Operations Force; ESTSOF) koosseisu.^[3] Suurem osa üksuse kohta käivatest andmetest on riigisaladus. EOG ja ESTSOF-i põhiülesanded on erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja läbiviimine.^[3]

Ajalugu

2. oktoobril 2012 anti üksusele lipp, üksuse ja lahinguvalmiduse sümbol.

Formeerimine

Operatsioonid

Afganistani sõda

Alates 2012. aastast osales EOG Afganistani sõjas, Ameerika Ühendriikide poolt juhitud, mitmerahvuselise erioperatsioonide sihtjõu CSOTF-10 (ingl Combined Special Operations Task Force) koosseisus.^[6] EOG vastutusalaks oli provints Ida-Afganistanis, kus tegeldi nii Afganistani riiklike julgeolekujõudude eriüksuslaste ja kohalikke politseijõudude organiseerimise ja väljaõpetamisega, kui osaleti üksusena mitmes sõjalises operatsioonis.^[7] EOG juhtimisel on läbi viidud operatsioone, kus on osalenud ligi tuhat Afganistani relvajõudude võitlejat.^[7] Viimane EOG võitleja naasis Afganistanist 2014. aasta detsembris.^[8]^[1]

Struktuur

Erioperatsioonide grupp kuulub erioperatsioonide väejuhatuse koosseisu ja seda juhib erioperatsioonide grupi ülem, kes allub vahetult erioperatsioonide väejuhatuse ülemale.^[2] Grupi ülemat asendab vajadusel erioperatsioonide väejuhatuse ülema poolt määratud tegevväelane. EOG ülema põhiülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse algusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses.^[3]

Erioperatsioonide grupp on jagatud meeskondadeks ja sektsioonideks.^[2]

Erioperatsioonide väejuhatuse ülem on alates 16. juulist 2019 kolonelleitnant (aastast 2022 kolonel) Margus Kuul. Varem on väejuhatust juhtinud kolonel Riho Ühtegi. Alates 30.juunist 2023 on EOVJ ülem kolonel Rivo Meimer.^[9]

Ülesanded

Erioperatsioonide grupi peamiseks ülesandeks on arendada Eesti kaitseväe mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet^[10], planeerides, ette valmistades ja viies läbi erioperatsioone.^[3] EOG poolt läbiviidavad erioperatsioonid jaotuvad peamiselt eriluureks

Värbamine

Erioperatsioonide grupi teenistusse astumiseks peavad kandidaadid vastama kandideerimistingimustele ja läbima edukalt 6-päevased vastuvõtukatsed.^[10]

„„Kandidaadilt ei eeldata mitte ainult head füüsilist vormi – kuigi ka see peab olema ülihea–, vaid ka kõrget intelligentsi ja tugevat vaimu,” “
– kaitseväe peastaabi luureosakonna analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülem major Leon Meier^[11]

Kandideerimistingimused

Kandideerimistingimuste järgi peab kandidaatidel olema vähemalt keskharidus, nad peavad olema läbinud ajateenistuse, võimelised saavutama kaitseväe üldfüüsilises testis nõutud tulemused (62 kätekõverdust, 72 istessetõusu, 3,2 km jooks alla 13,49 minuti). Lisaks ei tohi kandidaadid olla kriminaalkorras karistatud.^[10]

Vastuvõtukatsed

Vastuvõtukatsetel testitakse kandidaatide vastupidavust ja käitumist stressirikastes olukordades ning nende täies mahus läbimine on eeldus EOG operaatori ametikohal teenistusse asumiseks. Katsete ajal pole kandidaatidel lubatud kasutada mobiiltelefone ega internetti. Katsetel läbitavate ülesannete hindamiskriteeriumid ja ajalised normid on salastatud.

Katsed jagunevad viieks faasiks, ning algavad kaks päeva kestva administreeriv faasiga, mille raames tutvustatakse kandidaatidele katsete ülesehitust ning hinnatakse nende üldfüüsilist ja vaimset võimekust. Administreeriva faasi läbimisel jätkuvad katsed neljapäevase individuaalse faasiga, millega testitakse kandidaatide vastupidavust füüsiliselt ja vaimselt raskete harjutustega. Järgneb orienteerumise faas, mis samuti kestab neli päeva. Faasi raames sooritavad kandidaadid nii päeval kui öösel iseseisvalt eri pikkuse ja raskusastmega orienteerumisharjutusi, kasutades kompassi ja kaitseväe 1:50 000 mõõtkavaga kaarti. Viimane, meeskondlik faas, kestab samuti neli päeva ja selle raames sooritavad kandidaadid meeskondlikke harjutusi, mille raames hinnatakse nende võimet meeskonnana tegutseda ja meeskonda juhtida.^[10]

2013. aastal osales vastuvõtukatsetel ajakirjandusliku eksperimendi korras "Pealtnägija" saatejuht Rasmus Kagge.^[12]

Varustus

EOG poolt kasutatav varustus sõltub suuresti ülesandest.^[4]

Nimetus	Päritolu	Tüüp	Kaliiber	Märkmed
Heckler & Koch USP	Saksamaa	Poolautomaatne püstol	9×19mm NATO Parabellum	Standardpüstol^[13]^[4]^[14]
Heckler & Koch MP7	Saksamaa	enesekaitserelv	4,6×30mm	^[4]
Heckler & Koch 416	Saksamaa	automaat	5,56 mm	Standardautomaat^[13]^[4]^[14]
Heckler & Koch MG4	Saksamaa	kergekuulipilduja	5,56 mm	^[4]^[14]^[13]
Heckler & Koch HK417	Saksamaa	lahingvintpüss	7,62 mm	^[4]^[14]^[13]

Sümboolika

Erioperatsioonide grupp kasutab erioperatsioonide väejuhatuse lippu ja embleemi.

Embleem

Embleemil on must kilp, mille keskel on vardast moodustatud, tipule asetatud ja heraldiliselt paremalt poolt avatud hõbedane romb. Rombi keskel on põikasendis vasakule suunatud teraga hõbedane mõõk.^[1]

Hõbe sümboliseerib ustavust ja tarkust, must on lisaks ka traditsiooniline eriüksuste tunnusvärv, tähistades tegutsemist ohtlikutes ja kriisiolukordades. Küljelt avatud romb koos mõõgaga sümboliseerib valmisolekut riigikaitseülesanneteks. Kujund viitab visuaalselt E-tähele ning selle kaudu üksuse nimele ja Eesti riigile. Kujundil on mõtteline ja visuaalne seos Vabaduse Risti südamikuga.^[1]

Lipp

Lipul on mustal taustal kujutatud erioperatsioonide väejuhatuse embleemi.

Vaata ka

Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2018. Vaadatud 5. juulil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016012
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2018. Vaadatud 5. juulil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 Ivar Jõesaar: "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele" Delfi, 6. mai 2015
↑ "Kaitseväe Afganistani eriüksus tegutseb Kabuli lähipiirkonnas" Postimees, 11. september 2013
↑ ^6,0 ^6,1 Noorits 2013, lk 27.
↑ ^7,0 ^7,1 Noorts 2013, lk 29.
↑ "Eriüksuslased said operatsioonimedalid" Postimees, 13. veebruar 2015
↑ "Õhuvägi ja erioperatsioonide väejuhatus said uue juhi". ERR. 16. juuli 2019. Vaadatud 17. juuli 2019.
↑ ^10,0 ^10,1 ^10,2 ^10,3 https://vk.kra.ee/kaitsevae-uksused/erioperatsioonid/^{[alaline kõdulink]}
↑ Kaitsevägi kutsub astuma elitaarsesse eriüksusse
↑ ""Pealtnägija" osales kaitseväe salajase eriüksuse põrgulikul valiktsüklil" ERR, 9. oktoober 2013.
↑ ^13,0 ^13,1 ^13,2 ^13,3 Jõesalu, Arvo (2013). "Loomingulised eriüksuslased särki ei rebi ja peaga telliseid ei purusta". Sõdur. Kaitseväe peastaap. Lk 24. Vaadatud 2. mai 2017.
↑ ^14,0 ^14,1 ^14,2 ^14,3 "FOTOD: Millega tegeleb eestlaste eriüksus Afganistanis?" Delfi, 8. jaanuar 2014.

Kirjandus

Jaak Ustal (2014) Aastaraamat 2013. Eesti Kaitsevägi / Kaitseväe peastaap.
Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!, Inglid või kangelased?
- Erioperatsioonide väejuhatuse lugu
- lugu 2
- lugu 3
- lugu 4
- lugu 5
- lugu 6
- lugu 7
- lugu 8
- lugu 9
- lugu 10

Välislingid

Eriüksus – mis see on? Kaitse Kodu! mai 2008
Kaitsevägi koostab oma eriüksust Eesti Päevaleht 16. märts 2009
Kaitsevägi kutsub astuma elitaarsesse eriüksusse 14. august 2009
Eesti otsib Rambot, Õhtuleht, 27. august 2009
Sõjaväeline valik{uvabadus}, Kaitse Kodu! 6/2009

[mil.ee-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2018. Vaadatud 5. juulil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[riigiteataja-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016012

[Põhimäärus-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2018. Vaadatud 5. juulil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[Delfi-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 Ivar Jõesaar: "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele" Delfi, 6. mai 2015

[Postimees-5] "Kaitseväe Afganistani eriüksus tegutseb Kabuli lähipiirkonnas" Postimees, 11. september 2013

[Aastaraamat_27-6] 6,0 ^6,1 Noorits 2013, lk 27.

[Aastaraamat_29-7] 7,0 ^7,1 Noorts 2013, lk 29.

[8] "Eriüksuslased said operatsioonimedalid" Postimees, 13. veebruar 2015

[9] "Õhuvägi ja erioperatsioonide väejuhatus said uue juhi". ERR. 16. juuli 2019. Vaadatud 17. juuli 2019.

[kra-10] 10,0 ^10,1 ^10,2 ^10,3 https://vk.kra.ee/kaitsevae-uksused/erioperatsioonid/^{[alaline kõdulink]}

[11] Kaitsevägi kutsub astuma elitaarsesse eriüksusse

[12] ""Pealtnägija" osales kaitseväe salajase eriüksuse põrgulikul valiktsüklil" ERR, 9. oktoober 2013.

[Sõdur6,_2013-13] 13,0 ^13,1 ^13,2 ^13,3 Jõesalu, Arvo (2013). "Loomingulised eriüksuslased särki ei rebi ja peaga telliseid ei purusta". Sõdur. Kaitseväe peastaap. Lk 24. Vaadatud 2. mai 2017.

[Delfi2-14] 14,0 ^14,1 ^14,2 ^14,3 "FOTOD: Millega tegeleb eestlaste eriüksus Afganistanis?" Delfi, 8. jaanuar 2014.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]