Enesekohane asesõna

Enesekohane asesõna ehk refleksiivpronoomen on asesõna, millega näidatakse, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutatakse asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine. Enesekohased asesõnad esinevad lauses verbi või substantiivi laiendina, toimides esimesel juhul sihitise või määrusena, teisel juhul omajatäiendi või esiletõstva lisandina.

Enese­kohasteks asesõnadeks on ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda.