Eisenerz

Eisenerz
Pindala: 124 km²
Elanikke: 4048 (1.01.2018)
Koordinaadid: 47° 33′ N, 14° 53′ E
Asend Leobeni ringkonnas

Eisenerz ([ˈaɪ̯zn̩ˌʔeːɐ̯t͡s]; "Rauamaak") on turuplats ja vana kaevanduslinn (Stadt) Austrias Steiermargi liidumaal, piki raudteed 109 km Grazis loodes. See asub sügavas Erzbachi orus, mida domineerivad idas Pfaffenstein (1871 m), läänes Kaiserschild (2084 m) ja lõunas Erzberg (1465 m). Seal asub keskaegne kindluskirik, gooti stiilis ehitis, mille rajas 13. sajandil Rudolf von Habsburg ja mis ehitati 16. sajandil ümber.

Eisenerz koos Erzbergiga

Fail:Eisenerz leopoldstein.jpg

Leopoldsteini järv

Möödunud sajandi vahetusel andis Erzberg ('maagimägi') nii rikkalikku maaki, et seda kaevandati suvekuudel vabas õhus nagu kivi. On dokumentaalseid tõendeid kaevanduste töötamise kohta juba 12. sajandil. Nad andsid tööd kahele-kolmele tuhandele kätepaarile suviti ja umbes poole vähemale talviti ning andsid umbes 800 000 tonni rauda aastas. Teise maailmasõja ajal asus siin Mauthauseni koonduslaagri all-laager. See andis kohalikule tööstusele orjatööjõudu. Eisenerzi ühendas kaevandustega Erzbergi raudtee, 23 km pikkune julge inseneritöö, mis oli ehitatud Abti hammaslattsüsteemile. See läbis pastoraalse maastiku, enne kui laskus Vordernbergi, Erzbergi lõunaküljel asuvasse rauakaubanduse keskusse. Eisenerzil oli siis veel kakskümmend viis ahju, mis tootsid kvaliteetset rauda ja eriti terast. Tänapäeval toimuvad Erzbergil motokrossivõistlused, mida nimetatakse Erzbergi rodeoks.

Eisenerzis asub ka sõltumatu plaadifirma Napalm Records, mis on keskendunud peamiselt heavy metal'ile ja hard rock'ile. Ettevõte asutati 1992. aastal Eisenerzis, kuid sellest on saanud metallimaastikul silmapaistev kaubamärk ning täna on sellel harukontorid Berliinis ja New Yorgis.

Mõne kilomeetri kaugusel Eisenerzist loodes seisab Leopoldsteini loss ja selle lähedal on Leopoldsteini järv. See tumerohelise veega 618 m kõrgusel ja igast küljest kõrgete tippudega ümbritsetud järv ei ole suur ja selle sügavus on 30 m.

Ajalugu

Eisenerzis oli vase sulatamine 15.-13. sajandil eKr üks peamisi tegevusalasid.