Eesti NSV Kultuuriministeerium

Eesti NSV Kultuuriministeerium oli aastatel 1953–1990 tegutsenud Eesti NSV valitsusasutus, mille ülesandeks oli Eesti kultuurielu juhtimimine.

Eesti NSV kultuuriministrid

• Aleksander Ansberg, Eesti NSV kultuuriminister 17. aprill 1953 – 19. aprill 1963
• Albert Laus, Eesti NSV kultuuriminister 19. aprill 1963 – 8. juuni 1973
• Juhan-Kaspar Jürna, Eesti NSV kultuuriminister 8. juuni 1973 – 23. november 1978
• Johannes Lott, Eesti NSV kultuuriminister 23. november 1978 – 14. juuli 1988
• Jaak Kaarma, Eesti NSV kultuuriminister 21. detsember 1988 – 3. aprill 1990

Ajalugu

Kultuuriministeeriumi moodustamine

Eesti NSV Kultuuriministeerium moodustati 1953. aastal läbi viidud NSV Liidu ja Eesti NSV riiklike asutuste reorganiseerimise käigus senise Eesti NSV kultuurielu juhtimist teostanud erinevate asutuste liitmise teel, selle ajani kureeris Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kunstide Valitsus.

Eest NSV Kultuuriministeerium moodustati Eesti NSV Kunstide Valitsuse (mille juhataja oli Johannes Semper 1941–1948 ja juhataja asetäitja August Alle), Eesti NSV Kinematograafia Ministeeriumi, Raadioinformatsiooni Komitee, Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsuse, Vabariiklik Tööjõureservide Valitsuse liitmise tulemusel. Senised iseseisvad asutused allutati ministeeriumile peavalitstuste ja valitsustena.

1953. aastal vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu seadlusele – liiduvabariikide ministeeriumite ümberkujundamise kohta moodustatud KM koosseisus olid:

• ministeeriumi juhtkond

Kunstide Peavalitsus Kultuurihariduslike Asutuste Peavalitsus Raadioinformatsiooni Peavalitsus Kutsehariduse Peavalitsus Kinematograafia Peavalitsus Kirjastuse ja Polügraafiatööstuse Peavalitsus Raamatukaubanduse Peavalitsus Kapitaalehituse Peavalitsus Varustus-Turustuse Peavalitsus

Kõrgemate koolide ja kesk-eriõppeasutuste osakond Tootmise-tehniline osakond Finantsosakond

Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon Kaadriosakond I osakond Keskraamatupidamine Kantselei Administratiiv-majandusosakond

1954. aasta detsembris aga viidi läbi juba uus reorganiseerimine, ministeeriumi koosseisust iseseisvusid taas Kõrgema Hariduse Ministeerium ja Tööjõureservide Peavalitsus ning moodustati KM 4 peavalitsust, 3 valitsust ja 15 osakonda.

1957. aastal eraldati ministeeriumist Raadioinformatsiooni Peavalitsus, Kinematograafia Komitee, Tallinna Televisioon ja ringhääling ning 1963. aastal moodustati Välismaaga Kultuuriliste Sidemete Pidamise Komitee.

1959. aastaks oli ministeeriumis: ministeeriumi juhtkond

Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsus Kinematograafia Peavalitsus Varustuse-Turustuse Peavalitsus Raamatukaubanduse Peavalitsus

Kaadri- ja õppeasutuste osakond Kultuurihariduslike Asutuste Valitsus Kunstide Valitsus

Kapitaalehituse osakond Finantsosakond Plaaniosakond Keskraamatupidamine Administratiiv-majandusosakond

1. jaanuarist 1990 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeritava Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee baasil, Eesti NSV Kultuuriministeerium.