EEPROM
| Arvutimälutüübid |
|---|
| Haihtuvad ehk hävimälud |
| Muutmälu (RAM) |
| Kavandatavad, väljatöötamisel |
| Mittehaihtuvad ehk säilmälud |
| Püsimälu (ROM) |
| Ajaloolised |
EEPROM, ka E2PROM (ingl Electrically Erasable Programmable Read-Only Memory, elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu) on püsimälu, milles salvestatud informatsiooni saab kustutada elektriliselt (elektripinge impulssidega). Selle poolest erineb ta EPROMist, mis vajas kustutamiseks UV-kiirgust. EEPROMi edasiarendus on välkmälu (Flash EEPROM); siin seisab peamine erinevus selles, et kui EEPROMis kustutatakse andmeid biti (adresseeritava üksusena baidi) haaval, siis välkmälus suuremate üksustena – plokkidena.
EEPROMi kiibil saab andmeid muuta (kustutada ja üle kirjutada) ilma seda trükkplaadilt eemaldamata (nagu see oli vajalik EPROMi korral). EEPROM-komponendi eluiga piirdub enamasti mõnekümne tuhande programmeerimiskorraga.
Tööpõhimõte
[muuda | muuda lähteteksti]Nii nagu EPROM koosneb ka EEPPROM ujupaisuga väljatransistoride maatriksist, kusjuures iga niisugune transistor esitab ühte bitti. Programmeerimisel (andmete mäluelementidesse kirjutamiseks) antakse elektripinge impulsiga tekitatud elektrivälja vahendusel ujupaisule elektrilaeng, mis jääb sinna kestvalt püsima. Laengu puudumine või olemasolu ujupaisul määrab selle, kas mäluelementi salvestatud biti väärtus on 1 (transistori lätte ja neelu vaheline kanal on juhtiv) või 1 (kanal suletud). Kustutamiseks eemaldatakse laeng mäluelemendi transistori ujupaisult vastupidist polaarsust omava pingeimpulsiga. Andmete salvestamine on võrdlemisi aeglane ja võib kesta palju kauem kui lugemine.
Lugemiseks rakendatakse mäluelemendi transistori lätte ja neelu vahele pinge, mis on tunduvalt madalam kui programmeerimisel või kustutamisel ja biti väärtuse määrab see, kas vool läbib transistori või mitte.
Lisaks ujubaisuga transistorile on iga mälupesa struktuuris veel teine transistor, mis aitab juhtida kirjutamise ja kustutamise käiku. Kahe transistori asemel võib siiski olla üks kolme paisuga transistor (üks ujupais, kaks juhtpaisu).
Liidesed
[muuda | muuda lähteteksti]Andmevahetus EEPROMiga võib toimuda jada- või rööpliidese kaudu.
Jada-EEPROM
[muuda | muuda lähteteksti]Levinumad jadaliideste tüübid on SPI, I²C, Microwire, UNI/O ja 1-Wire. Need liidesed vajavad töötamiseks 1–4 juhtimissignaali ja mälukompoonendi korpused on enamasti 8 kontaktiga.
Paralleel-PROM
[muuda | muuda lähteteksti]Paralleelseks andmeedastuseks on üldiselt 8-bitine andmesiin ja piisavalt lai aadressisiin, et katta kogu mälu. Enamikul seadmetel on kiibi valimise ja kirjutamiskaitse kontaktid.
Paralleel-EEPROM on jada-EEPROMiga võrreldes kiirem, kuid tal on palju kontakte (28 või rohkem). Peamiselt seetõttu eelistatakse jada-EEPROMi või Flash-EEPROMi.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]EEPOM leiab kasutamist peamiselt väiksemahulise andmesalvestina elektri- ja elektroonikaseadmetes, kus andmed peavad säilima ka siis, kui elektritoide on välja lülitatud. EEPROMi on kasutatud nii eraldi komponendina kui ka sisseehitatuna protsessorisse või kontrollerisse, näiteks temperatuuriandurites, taimerites, kalibreerimisseadmetes jm.
Seda mälutüüpi kasutati ka arvutimängude käigu ja seadete salvestamiseks enne välkmälude kasutuselevõttu.
2010. aastail on välkmälu EEPROMi asendanud peaaegu kõigis senistes rakendustes.