Dmõtro Gordon

Dmõtro Gordon (2020)

Dmõtro Gordoniga seotud väljaannete toimetuste sissepääs. Mais 2020 toimus selle ees meeleavaldus seoses Gordoni skandaalsete intervjuudega (Krimmi prokuröri ja vene terroristiga)

Dmõtro Illitš Gordon (ukraina keeles Дмитро Ілліч Гордон; vene keeles Дмитрий Гордон Dmitri Gordon; sündinud 21. oktoobril 1967 Kiievis Ukraina NSV-s) on juudi päritolu Ukraina ärimees, ajakirjanik ja juutuuber.

Ta on nädalalehe Bulvar Gordona asutaja ja peatoimetaja ning internetiväljaande GORDON asutaja. Aastatel 2014–2016 oli ta Kiievi linnavolikogu liige. .

Ta on teinud üle 1000 teleintervjuu (peamiselt Venemaa ja Ukraina kultuuri- ja ühiskonnategelastega) ning loonud YouTube'is videokanali Dmitri Gordon; sellel oli 2019. aasta märtsi seisuga üle 420 000 tellija, juunis 2022 aga juba üle 2,1 miljoni tellija. Ta on oma intervjuude põhjal kirjutanud ja kirjastanud üle 50 raamatu, kuid põhisissetuleku saab ta kinnisvaraärist.

Elukäik

Ta sündis ehitusinsener Ilja Gordoni perekonnas. 15 aasta vanuselt lõpetas ta keskkooli ja 1983. aastal astus Kiievi ehitusinseneride instituuti (praegu Kiievi Ehituse ja Arhitektuuri Rahvusülikool). Tegelikult huvitas teda ajakirjanikuks õppimine, kuid nagu ta ise märgib, "temal kui juudil polnud mingit mõtet astuda ülikooli žurnalistikateaduskonda". 1984. aastal tegi ta oma esimese intervjuu (Kiievi Dinamo poolkaitsja Leonid Burjakiga). See avaldati ühes Vorošilovgradi (praegu Luhansk) ajalehes. Teisel kursusel hakkas ta kirjutama artikleid Kiievi juhtivatele ajalehtedele. Pärast instituudi lõpetamist sai ta suunamise Kiievi ajalehte Vetširni Kõjiv. 1995. aastal hakkas ta välja andma nädalalehte Bulvar (2005. aastast Bulvar Gordona). Praegusel ajal loeb seda lehte üle 2,5 miljoni inimese. Ajalehte levitatakse ka välismaal: Venemaal, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal.

2004. aastal ilmus Gordon telekanali 5. Kanal otsestuudiosse ja kutsus inimesi tulema maidaanile, et toetada Viktor Juštšenkot.

Kui 2013. aasta novembris algasid Kiievis meeleavaldused ja rahutused (Euromaidan), asutas Gordon kakskeelse internetiväljaande GORDON (peatoimetajaks hakkas abikaasa Olesja Batsman).

2014. aasta mais kandideeris Gordon edukalt üksikkandidaadina Kiievi linnavolikokku, kuid pettununa Ukraina poliitikas loobus 2016. aasta novembris Kiievi linnavolikogu saadikumandaadist.

2017. aasta veebruaris asus Gordon juhtima telekanalil 112 Ukrajina autorisaadet "Gordon".

Teleintervjuud

1996. aastal sai Gordon telekanalilt TV-Tabatšuk ettepaneku juhtida intervjuude saatesarja. Hiljem sai see sari tuntuks pealkirjaga "Dmõtro Gordonil külas" ja seda on näidatud mitmetel Ukraina telekanalitel, sealhulgas Esimesel rahvuslikul telekanalil. Viimane siiski loobus 2008. aastal sarja näitamast põhjendusega, et intervjueeritavad olid peamiselt Venemaa tegelased: poliitikud, sportlased, näitlejad, lavastajad ja meelelahutusäri esindajad.

Teleintervjuude sarjas "Dmõtro Gordonil külas" on ilmunud kokku üle 1000 intervjuu. Vanim intervjueeritav oli 107-aastane karikaturist Boriss Jefimov. Oma elu viimase intervjuu andsid Gordonile lisaks Jefimovile Nonna Mordjukova, Vjatšeslav Tihhonov ja Eduard Hill.

Isiklikku

Gordonil on seitse last (kolm poega ja neli tütart). Esimesest abielust on tal poeg Rostõslav (sündinud 1992), kes on lõpetanud Kiievi Tarass Ševtšenko nimelise Rahvusülikooli rahvusvaheliste suhete alal; poeg Dmõtro (1995), kes on lõpetanud Bostonis Berklee Muusikakolledži, tegutseb heliloojana; tütar Jelõzaveta (1999) ja poeg Lev (2001). Gordoni teine abikaasa on ajakirjanik Olesja Batsman (sündinud 1984), kellega on tal kolm last: Santa (sündinud 2012), Alissa (2016) ja Liana (2019).

Välislingid

• Dmõtro Gordoni koduleht
• Videokanal Dmitri Gordon. YouTube
• Гордон - Украина, Россия, война, мир / вДудь. YouTube, Juri Dudile antud intervjuu, 19. veebruar 2019