Darja Lavõgina
Darja Lavõgina (sündinud 31. mail 1986) on Eesti biokeemik, Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta alustas kooliteed Tartu Annelinnas venekeelses koolis, 7. klassi läks Tartu kommertsgümnaasiumi ja gümnaasiumihariduse omandas Hugo Treffneri Gümnaasiumis.[1] 2002. ja 2003. aastal võitis ta riikliku keemiaolümpiaadi.[2]
Ta õppis 2003–2010 Tartu Ülikoolis keemiat. Seejuures lõpetas ta nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe cum laude ning oli üks kõige nooremaid doktorikraadini jõudnuid ülikooli ajaloos.[3][1][4]
Lavõgina 2007. aastal kaitstud magistritöö teema oli "Proteiinkinaasi ja bisubstraatse inhibiitori vahelise kompleksi kristallograafiline analüüs" ja 2010. aastal kaitstud doktoritöö teema oli "Development of protein kinase inhibitors based on adenosine analogue-oligoarginine conjugates". Mõlema töö juhendaja oli Asko Uri.[3]
Ta läbis järeldoktorantuuri Šveitsi Riiklikus Tehnoloogia Instituudis.[5]
Darja Lavõgina võitis artiklivõistlusel Teadus Vikipeediasse 2022 loodus- ja täppisteaduste ning meditsiinivaldkonna peapreemia.[6] Ta võitis samas kategoorias ka 2023. aastal.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Priit Pullerits. "24-aastaselt doktoriks" Postimees, 27. november 2010
- ↑ Darja Lavõgina profiil Eesti Olümpiaadide Andmebaas
- ↑ 3,0 3,1 Darja Lavõgina ETIS (vaadatud 9. veebruaril 2023)
- ↑ Risto Mets. "Noorim doktorikraadini jõudnu on vaid 24-aastane" Tartu Postimees, 27. mai 2011
- ↑ Linnaraamatukogus räägitakse teadlaste ööl värvidest tartu.ee, 29. september 2016
- ↑ "Artiklikonkursil osalejad hoiatavad: “Vikipeedia artiklite kirjutamine võib tekitada kerget sõltuvust!”" Wikimedia Eesti, 30. jaanuar 2023
- ↑ "Selgusid Vikipeedia teadusfoto ja teadusartikli võistluse võitjad" ERR Novaator, 29. jaanuar 2024
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Darja Lavõgina Eesti Teadusinfosüsteemis
- "TÜ doktori töö võib viia vähiravimi väljatöötamisele" ERR, 10. november 2010
- Priit Pullerits. "24-aastaselt doktoriks" Postimees, 27. november 2010
- "Lugeja küsib: miks plast võrreldes biomolekulidega nõnda aeglaselt laguneb?" ERR, Novaator 30. september 2024