Cesare Borgia
See artikkel räägib Aleksander VI vallapojast, temast tehtud filmi kohta vaata artiklit Cesare Borgia (film). |
Cesare Borgia (september 1475 – 12. märts 1507) oli paavst Aleksander VI ja tema armukese Vannozza Cattanei poeg, kondotjeer.
Ta oli Valentinois' ja Romagna hertsog. Lucrezia Borgia oli tema õde, Hispaania ülik Goffredo Borgia ja Navarra kuningas Giovanni III olid tema vennad.
Kui ta oli 15-aastane, tegi isa temast Pamplona piiskopi, 17-aastaselt sai ta Valencia peapiiskopiks ja 18-aastaselt kardinaliks. Pärast isa surma ja sellele järgnenud paavst Pius III üürikest valitsusaega (suri 1503. aasta 18. oktoobril), kes toetas Cesaret, sai paavstiks Borgiate vaenlane paavst Julius II, misjärel Cesare kaotas kõik tänu isale saavutatu ja suri mõne aasta pärast kuulsusetult Navarras.
Prantsuse kuningas andis 1498. aastal talle Valentinois' hertsogi tiitli, mille tõttu ta sai hüüdnimeks il Valentino. Ta oli ka Romagna hertsog, Andria ja Venafro vürst, Dyois' krahv ning Piombino, Camerino, Forlì, Imola, Rimini, Urbino ja Faenza isand.
Cesare Borgiale on sageli viidatud seoses Niccolò Machiavelli traktaadiga "Valitseja (Il Principe)". Paavsti poja tegevus leiab traktaadis käsitlemist ("Cesare Borgia, pööbli poolt hertsog Valentinoks kutsutu, saavutas ja ka kaotas võimu läbi isa saatuse." – "Valitseja", VII ptk).
Paavsti kuuleka pojana oli Cesare Borgia verejanuline käsutäitja, kes laskis hukata oma sugulasi ja väejuhte, meelitades neid lõksu valelubadustega. Pärast oma isa surma kaotas ta peatselt nii võimu kui ka tiitlid. Järgmine paavst Pius III toetas teda, kuid tema võimuaeg jäi lühikeseks. Seejärel valiti paavstiks Borgia surmavaenlane Julius II. Borgia oli sunnitud põgenema Hispaaniasse, kus ta asus oma õemehe, Navarra kuninga Jean III teenistusse ja hukkus Viana piiramisel.
Tema õukonnas tegutses 1502–1503 arhitekti ja insenerina ka Leonardo da Vinci. Borgia andis Leonardole piiramatu juurdepääsu kõigile plaanitavatele ja pooleliolevatele ehitustele oma valdustes. Kuigi Leonardo viibis verejanulise Borgia teenistuses, reisis tema armeedega kaasas ja pakkus oma teadmistega abi sõjatehnikas, siis iroonilisel kombel on Leonardo oma üleskirjutistes mitmeid kordi tunnistanud, et sõda ja vägivald talle absoluutselt ei meeldinud. 1502. aasta 31. detsembrist kuni 1503. aasta 18. jaanuarini toimus Cesare Borgia eestvedamisel Senigallia veresaun, mille käigus tapeti ka Leonardo sõber Vitellozzo Vitelli. See võis olla üheks põhjuseks, miks Leonardo lahkus veidi aega pärast seda sündmust Borgia teenistusest. 1503. aasta märtsis elas Leonardo jälle Firenzes, olles selleks ajaks lahkunud Borgia juurest.[1]
Borgia abiellus 10. mail 1499 Charlotte d'Albret'ga (1480–1514), kes oli Navarra kuninga õde. Abielust sündis tütar Luisa Borgia (1500–1553).
Lisaks sellele oli Cesare Borgial veel vähemalt 11 abieluvälist last.
Suri Navarras ja on maetud Vianasse Hispaanias.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Walter Isaacson (2019). Leonardo da Vinci (Eesti keel. Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa). Tallinn: Varrak. Lk 324-325. ISBN 9789985347492.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Bustillo Kastrexana, Joxerra (2012). Guía de la conquista de Navarra en 12 escenarios. Donostia: Txertoa Argitaletxea. Lk 11. ISBN 978-84-71484819.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Cesare Borgia |