Mine sisu juurde

COVID-19

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
SARS-CoV-2 viirusosakesed (kollases) SEM-is vaadatuna
Rakku tunginud viirusosake (TEM)

COVID-19 (akronüüm ingliskeelsest nimetusest coronavirus disease 2019) ehk koroona[1] ehk koroonaviirushaigus on 2019. aastal pandeemiaks laienenud[2] viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. COVID-19 on laialdase tähelepanu keskmes, kuna see oli levinud ülemaailmse pandeemiana.

11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse puhangu pandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande.[3] 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele.[4] Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest.[5] 28. juunil ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri.[6]

Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikat Itaalias ja Suurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.[7]

Haiguse nimetus tähendab eesti keeles koroonat ehk koroonaviirushaigust (inglise coronavirus disease) ja "19" akronüümis märgib 2019. aastat, millal see haigus esimest korda tuvastati.

Koroonaviirused on nahkhiirtel arenenud tuhandeid või miljoneid aastaid. Nad on inimestesse kolinud väga hiljuti – võib-olla nii hiljuti kui SARS-CoV-2, COVID-19 eest vastutava viiruse puhul.[8]

COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.[3]

Levimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.[9][10] Kehasse jõuab viirus silmade, suu või nina kaudu ning levib limaga hingamisteedesse. Sissehingatava õhuga pääseb viirus kopsude alaossa ja tungib kopsu rakkudesse.[11]

Peiteaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 2–14 päeva, tavaliselt 5 päeva.[9] Gripil on see tavaliselt 2 päeva, mis tähendab, et koroonanakkuse puhul võib inimestel olla rohkem aega haigust levitada, enne kui nad oma haigestumist märkavad.[12] Kuna peaaegu kolmandik nakatunutest põeb haigust sümptomiteta,[13] on viiruse levikut raske kontrolli all hoida.[14]

Uuringud kinnitavad, et viirus võib organismis püsida kuni kaheksa päeva pärast sümptomite kadumist.[15] Suurbritannia valitsus algatas aprilli alguses antigeenide testimise kampaania, millega loodetakse muuhulgas tuvastada haiguse läbi põdenud isikud.[16]

Õhklevi

[muuda | muuda lähteteksti]

Leviku võimalikkus õhu kaudu tolmnakkusena on olnud vaidluste objekt pandeemia algusest peale.[17][18][19] Õhklevi puudutavaid väiteid on 2020. aasta jooksul ametlikes allikates veidi korrigeeritud ning mööndud, et kuigi lähikontaktis või eritingimustel võivad aerosoolid levikule kaasa aidata, siiski viirus tolmnakkustele nagu tuberkuloos või leetrid tüüpiliselt õhus lenduval kujul ei levi.[20][21]

Sümptomid

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina andmetel on palavikku täheldatud 88% juhtudest, kuiva köha 68% juhtudest, väsimust (38%), suurenenud limaeritust (33%), hingamisraskusi (20%) ja kurgu- või peavalu (13%).[3]

Terviseamet loetleb peamiste sümptomitena üles: peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasevalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimuse ja nõrkustunde.[9]

Haiguse sümptomid sarnanevad gripi omadega.[9] Nakatumise tagajärjeks võib olla surmaga lõppeda võiv kopsupõletik või äge respiratoorse distressi sündroom.

Londoni King's College'i teadlased leidsid rakendusele COVID Symptom Tracker antud 400 000 vastuse analüüsimisel, et nakatumise sümptomiteks võib olla ka maitsmis- ja/või haistmismeele nõrgenemine, mida täheldas 59% nakatunud vastajaist.[22] Suurbritannias lisati maitsmis-haistmismeele häiringud ametlikult haiguse sümptomite loendisse 2020. aasta maikuu keskpaiku.[23]

Ravi

[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma esimese riigina sai Ühendkuningriigis koroonavastase ravimina 4. novembril 2021 kasutusloa molnupiraviir.[24]

Paranemine peaks toimuma kõige rohkem kuue nädala jooksul ning inimene tunnistatakse terveks, kui ta on andnud järjest kaks negatiivset proovi.[25]

Ravimifirma Pfizer väljatöötatud tablettide kuur võib vähendada koroonaviiruse tõttu haiglasse sattumise ohtu 89%, kui võtta tablette kolme päeva jooksul pärast sümptomite tekkimist.[26]

Vaktsineerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Viirusvastase vaktsiini väljatöötamisega tegelevad mitmed asutused. Seejuures kasutatakse varasemat tööd SARS-CoV viiruse vastu, sest mõlemad viirused tungivad inimese rakkudesse sama ACE2 ensüümi vahendusel.[27] Peamisi uurimissuundi on kolm. Esimene on suunatud terve viiruse vastu ja selleks kasutatakse kehas viirusevastase reaktsiooni esilekutsumiseks viiruse inaktiivseid või tapetud osakesi. Teine suund on luua viiruse alamühikuid sihtivaid vaktsiine, et koolitada immuunsüsteemi teatud viiruse valkude vastu, mis SARS-CoV-2 puhul on inimese ACE2 ensüümiga interakteeruvad S-spike-valgud. Kolmas suund on nn nukleiinhappe vaktsiinid. Vaktsiinid vajavad enne kasutuselevõttu ulatuslikku katsetamist, et oleks võimalik veenduda nende efektiivsuses ja ohutuses.[28]

Kuningliku Melbourne'i Haigla ja Monashi Ülikooli teadlaste uuringus järeldatakse, et seni kogu maailmas nugiusside vastu kasutatav ravim ivermektiin pärsib SARS-CoV-2 replikatsiooni in vitro. Ivermektiini abil on võimalik rakukultuuris viiruse RNA olemasolu vähendada 48 tunni pärast umbes 5000 korda ja ravimi viiruse tuumatransporti pärssiv toime võib olla tõhus SARS-CoV-2 vastu.[29]

Hiinas tehtud katseuuringu kohaselt võib koroona läbipõdenud inimese vereplasmat haigele inimesele üle kandes leevendada haige seisundit, kuna selline vereplasma sisaldab haigusega võitlevaid antikehasid.[30]

2020 sügisel arvati erinevate vaktsiinide dooside hinnad olevat vahemikus 3 kuni 37 dollarit.[31]

Eesti teadlaste väljatöötatud ninasprei BioBlock pakub täiendavat kaitset rahvarohketes kohtades, kus distantsi hoidmine on keeruline. Koroonaviiruse vastaste antikehadega ninasprei annab kaitse ka neile, kes ei saa maski kanda ja kohtades, kus maski ei kanta.[32]

Vaktsiinid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Koroonavaktsiin

2021. aastal kasutati inimeste vaktsineerimiseks Eestis nelja vaktsiini:

Eestis on võimalik koroona vastu vaktsineerida võimalik kõigil, kes on vähemalt 12-aastased. Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust.[35]

Suremus

[muuda | muuda lähteteksti]
Haigusse suremus vanusegruppide kaupa Hiina andmetel

Jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale.[36] Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisundist.[37] Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele.[37] Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. Näiteks Wuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.[37]

Kestus

[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse kestus on varieeruv ja oleneb suuresti haigestunu eelnevast tervislikust seisukorrast, vanusest jm teguritest.[38][39][40][41]

Ennetamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse ennetamiseks soovitab Terviseamet[42]:

  • Pesta käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit;
  • Vältida kontakti inimestega, kel on haigusnähud;
  • Vältida silmade, nina ja suu katsumist kätega;
  • Otsida varakult abi palaviku, köha ja hingamisraskuste korral;
  • Kergete hingamisteede haiguste sümptomite korral järgida hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsida kuni tervenemiseni kodus;
  • Aevastamisel või köhimisel järgida hingamisteede hügieeni:
    • katta suu ja nina ühekordse salvrätiga, visata see kohe prügikasti ja puhastada seejärel käed; salvrätiku puudumisel kasutada oma varrukat, mitte paljast kätt;
    • vältida palja käe kasutamist suu ja nina katmisel.

COVID-19 Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Koroonapandeemia Eestis

Haigus hakkas levima 2019. aasta lõpul Wuhanis. Esimesed ulatuslikumad nakkuskolded väljaspool Hiina Rahvavabariiki tekkisid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas.[9] Eestis leidis esimene haigusjuht kinnitust 27. veebruaril 2020.[9]

Üldiselt ei soovitatud Eesti inimestel veel 2020. aasta 11. märtsil reisida ka Egiptusse, Hispaaniasse, Iisraeli, Jaapanisse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Singapuri.[43] 12. märtsi hilisõhtul kehtestati aga juba ka Eestis eriolukord, keelates muuhulgas avalikud üritused, kehtestades piiriületustel sanitaarkontrolli ning kästi valmistada ette õppetöö üleviimine kaug- ja koduõppevormile.[44] 15. märtsil otsustas valitsus taastada piirikontroll ning lubada alates 17. märtsist riiki ainult Eesti kodanikud ja siin elamisluba omavad isikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.[45]

25. märtsil anti teada esimesest koroonaviiruse nakkusse surnud patsiendist Eestis. Selleks ajaks oli Eestis viirus diagnoositud 404 inimesel.[46] Märtsi lõpuks oli registreeritud 745 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, haiglaravil viibis 91 patsienti (neist 13 intensiivravil), haiguse tagajärjel oli surnud 4 inimest.[47] Aprilli lõpuks oli tuvastatud 1689 nakatunut ja haigusse oli surnud 52 inimest.[48] 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 1934 ja surnud oli 63.[49]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "koroonahaigus". Sõnaveeb. Vaadatud 5. jaanuaril 2021, 23:27.[alaline kõdulink]
  2. ↑ "COVID-19 ehk koroonaviirushaigus-19 kannavad edasi ka need nakatunud, kel haigusnähud puuduvad või on vähe väljendunud". Eesti Arst. Märts 2020.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Coronavirus: COVID-19 Is Now Officially A Pandemic, WHO Says" NPR, 11. märts 2020
  4. ↑ "Maailmas on koroonaviirus tuvastatud enam kui miljonil inimesel" ERR, 2. aprill 2020.
  5. ↑ Lisa Shumaker, Cate Cadell (21. mai 2020). "Global coronavirus cases surpass 5 million, infections rising in South America" (inglise). Reuters. Vaadatud 2.05.2020.{{cite web}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  6. ↑ "Koroonaviirusega nakatunute ametlik arv ületas 10 miljoni piiri" ERR, 28. juuni 2020
  7. ↑ "Would most covid-19 victims have died soon, without the virus?" The Economist, 2. mai 2020
  8. ↑ What bats can teach us about developing immunity to COVID-19 | Los Angeles Times
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Koroonaviiruse haigus COVID-19 Terviseamet (vaadatud 15. märtsil ja 2. detsembril 2020)
  10. ↑ Dyani Lewis (2.4.2020). "Is the coronavirus airborne? Experts can't agree" (inglise). Nature. Vaadatud 5.4.2020.
  11. ↑ ""AK. Nädal": kuidas koroonaviirus organismi jõuab, seal paljuneb ja mõjub?". Eesti Rahvusringhääling. 22. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
  12. ↑ "Covid-19 is not the flu. It’s worse." Vox, 13. märts 2020
  13. ↑ "Contact tracing: public health management of persons, including healthcare workers, who have had contact with COVID-19 cases in the European Union – third update". ECDC. 20. november 2020. Vaadatud 25. novembril 2020.
  14. ↑ Lutsar, Irja (29. oktoober 2020). "Lutsar: sümptomiteta lähikontaktsed peaksid testima minema". ERR.ee. Rahvusringhääling. Vaadatud 25. novembril 2020.
  15. ↑ "Some COVID-19 patients still have coronavirus after symptoms disappear" (inglise). ScienceDaily. 27.3.2020. Vaadatud 3.4.2020.
  16. ↑ "How does a coronavirus antibody home test kit work, and how do I get one?" (inglise). telegraph.co.uk. 6.4.2020, 16:15. Vaadatud 6.4.2020, 22:00. The Government has bought 3.5 million finger-prick antibody tests that could soon radically transform the UK's response to Covid-19
  17. ↑ Peterson, Pärt (6. aprill 2020). "COVID-19 võib levida ka hingamise teel". Tõenduspõhine info COVID-19 kohta. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. november 2020. Vaadatud 15. novembril 2020.
  18. ↑ Janice Hopkins Tanne (24. september 2020). "Covid-19: CDC publishes then withdraws information on aerosol transmission". The BMJ. Vaadatud 15. novembril 2020.
  19. ↑ "Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?". COVID-19 kriisi veebileht. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2021. Vaadatud 15. novembril 2020.
  20. ↑ Dyani Lewis (2. aprill 2020). "Is the coronavirus airborne? Experts can't agree". Nature. Vaadatud 23. aprillil 2020.
  21. ↑ Brian Resnick (5. oktoober 2020). "Scientists say the coronavirus is airborne. Here's what that means". Vox. Vaadatud 15. novembril 2020.
  22. ↑ Michelle Roberts (1.4.2020). "Coronavirus: Are loss of smell and taste key symptoms?" (inglise). BBC News online. Vaadatud 1.4.2020.
  23. ↑ Chris Smyth (18.05.2020). "Anyone aged over 5 with coronavirus symptoms can have test, says Hancock" (inglise). The Times. Vaadatud 18.05.2020. Symptoms for which you can get a test now include loss of sense of smell, with health chiefs hoping to identify more cases as the country moves to a national contact tracing system. // People are advised to be alert to food losing its flavour because smell and taste are so closely connected.
  24. ↑ Jim Reed (4.10.2021). "First pill to treat Covid gets approval in UK". BBC News (inglise). Vaadatud 4.11.2021.
  25. ↑ "Teisipäevase seisuga on Eestis koroonaviirus tuvastatud 13 inimesel" ERR, 10. märts 2020
  26. ↑ Pfizeri teatel vähendab nende koroonatablett haiglasse sattumise ohtu 89% forte.delfi.ee, 05.11.2021
  27. ↑ Cascella M, Rajnik M, Cuomo A, Dulebohn SC, Di Napoli R (märts 2020). "Features, Evaluation and Treatment Coronavirus (COVID-19)". StatPearls [Internet]. PMID 32150360. Bookshelf ID: NBK554776.
  28. ↑ Chen W, Strych U, Hotez PJ, Bottazzi ME (3. märts 2020). "The SARS-CoV-2 Vaccine Pipeline: an Overview". Current Tropical Medicine Reports. DOI:10.1007/s40475-020-00201-6. ISSN 2196-3045.
  29. ↑ Aivar Pau (5. aprill 2020). "TEADLASTE UUS TEES | See tuntud ravim pärsib koroonaviirust". forte.delfi.ee. Vaadatud 05.04.2020.
  30. ↑ "Koroonast tervenenute vereplasma võib olla loodetud imeravim". Eesti Rahvusringhääling. 8. aprill 2020. Vaadatud 08.04.2020.
  31. ↑ 23. October 2020, Michael Peel, Donato Paolo Mancini, Clive Cookson, Stephanie Findlay,FT, How much will a Covid-19 vaccine cost?
  32. ↑ BioBlock ninasprei võib aidata viiruse peatada Õhtuleht 13.10.2021
  33. ↑ "COVID-19 Vaccine Moderna". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2021. Vaadatud 28. juulil 2021.
  34. ↑ Moderna vaccine success gives world more hope Reuters
  35. ↑ COVID-19 vaktsineerimine Eestis – ametlik info vaktsineeri.ee
  36. ↑ Novel coronavirus press conference at United Nations of Geneva WHO, 29. jaanuar 2020
  37. ↑ 37,0 37,1 37,2 "Did the coronavirus get more deadly? The death rate, explained." Vox, 11. märts 2020
  38. ↑ David J Cennimo, MD (16. juuni 2021). "What is the duration of viral shedding in persons with coronavirus disease 2019 (COVID-19)?" (inglise). Medscap. Vaadatud 24. juunil 2021.
  39. ↑ John Reynolds (24. juuni 2021). "Long Covid: I was ready to give up, says man infected for ten months" (inglise). The Times. Vaadatud 24. juunil 2021.
  40. ↑ Linda Geddes (24. juuni 2021). "The longest of Covids: the man infected for 10 months". 24. juunil 2021 (inglise). TheGuardian.com.
  41. ↑ Yesim Dikmen (14.02.2022). "Turk sets unenviable COVID record by testing positive for 14 straight months" (inglise). Reuters. Vaadatud 14.02.2022.
  42. ↑ "Viirustest hoidumine". Terviseameti koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.04.2020. Vaadatud 06.04.2020.
  43. ↑ "Ministeerium laiendas reisihoiatust Hispaaniale, Egiptusele ja Iisraelile" ERR, 11. märts 2020
  44. ↑ "Valitsus kuulutas välja eriolukorra" ERR, 12. märts 2020
  45. ↑ "Eesti taastab ajutiselt piirikontrolli kogu riigipiiril" Vabariigi Valitsus, 15. märts 2020
  46. ↑ "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu" Postimees, 25. märts 2020
  47. ↑ "Eesti koroonaohvrite arv kerkis neljani" ERR, 31. märts 2020
  48. ↑ "COVID-19 blogi, 30. aprill: ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi" Terviseamet, 30. aprill 2020
  49. ↑ "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust" Terviseamet, 1. august 2020

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Ameerika
Euroopa
Aasia
Aafrika
Okeaania
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=COVID-19&oldid=6746918"