Bioväetis
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Bioväetis on aine, mis sisaldab elusaid mikroorganisme, mis mullale lisatuna tõstavad selle viljakust ning soodustab taime kasvu, muutes vajalikud toitained peremeestaimele kättesaadavamaks.[1] Bioväetised suurendavad toitainete hulka lämmastiku sidumise kaudu, fosfori lahustamise abil ning läbi taimede kasvu soodustavate ainete sünteesi stimuleerimisel. Bioväetistes sisalduvad mikroorganismid taastavad mulla loomuliku toitaineringe ja loovad mulla orgaanilist ainet.
Bioväetiste kasutamine tagab tervete taimede kasvu, parandades samal ajal mulla jätkusuutlikkust. Eeldatavasti tulevikus vähendavad bioväetised sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamist, kuid hetkel ei suuda need veel nende kasutamist täielikult asendada. Selliste kasulike bakterite teaduslik nimetus on "taimekasvu soodustavad risobakterid".
Bioväetised tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Bioväetised pakuvad " ökosõbralikku " mahepõllumajanduslikku lahendust. Bioväetised nagu Rhizobium, Azotobacter, Azospirilium ja sinivetikad on kasutuses olnud pikka aega. Rhizobium inokulanti kasutatakse kaunviljade jaoks. Azotobakterit saab kasutada selliste põllukultuuridega nagu nisu, mais, sinepitaim, puuvill, kartul ja muud köögiviljad. Azospirillum on soovitatav peamiselt sorgole, hirsile, maisile, suhkruroole ja nisule . Sinivetikad, mis kuuluvad üldistesse tsüanobakterite perekondadesse Nostoc, Anabaena, Tolypothrix ja Aulosira, seovad õhus leiduvat lämmastikku ja neid kasutatakse nii mägistes kui ka madalates tingimustes kasvatatavate koorimata põllukultuuride puhul. Merevetikad sisaldavad mitmesuguseid mineraalseid elemente (kaalium, fosfor, mikroelemendid jne), mistõttu rannikualade inimesed kasutavad neid laialdaselt väetisena. Merevetikad aitavad ka savi lagundada. Fucust kasutavad enamasti iirlased väetisena. Troopilistes maades kasutatakse põldudel tihtipeale väetisena kuivanud tiikide põhjamuda, mis sisaldab ohtralt sinivetikaid. Ideaalseks väetiseks võib olla merevetikate ja sinivetikate segu.
Fosfaate lahustavad bakterid
[muuda | muuda lähteteksti]Muud tüüpi bakterid, niinimetatud fosfaate lahustavad bakterid, nagu Pantoea agglomerans tüvi P5 või Pseudomonas putida tüvi P13, [2] on võimelised lahustama lahustamatut fosfaati orgaaniliste ja anorgaaniliste fosfaatide allikatest. [3] Tegelikult on fosfaadi immobiliseerimise tõttu mineraalioonide, nagu Fe, Al ja Ca või orgaaniliste hapete poolt, saadaoleva fosfaadi (P i ) sisaldus mullas tunduvalt madalam taimede vajadustest. Lisaks immobiliseeritakse pinnasesse ka keemilised P i väetised kohe, nii et alla 20 protsendi lisatud väetisest imendub taimedesse. Seetõttu on ühelt poolt P i ressursside vähenemine ja teiselt poolt nii keemilise P i väetise tootmisest kui ka kasutamisest tulenev keskkonnareostus juba nõudnud fosfaate lahustavate bakterite või fosfaatbioväetiste kasutamist.[viide?]</link>[ <span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2011)">tsitaat vaja</span> ]
Kasu
[muuda | muuda lähteteksti]- Bioväetised on vahendid, millega saab parandada toitainete kättesaadavust mullast.
- Kuna bioväetis on tehniliselt elav, võib see sümbiootiliselt olla seotud taimejuurtega. Kaasatud mikroorganismid võivad keerulise orgaanilise materjali hõlpsalt ja ohutult muuta lihtsateks ühenditeks, nii et taimed saavad need kergesti omastada. Mikroorganismide funktsioon on pikaajaline, mis põhjustab mulla viljakuse paranemist. See säilitab mulla loodusliku elupaiga ning suurendab saagikust 20–30%. Samuti võib see pakkuda kaitset põua ja mõne mullast leviva haiguse eest.
- Samuti on tõestatud, et suurema saagikoguse saamiseks annaksid maksimaalse võimaliku efekti lämmastikku siduva ja fosforit lahustava võimega bioväetised. [4]
- Need soodustavad paljude põllukultuuride võrsete ja juurte kasvu. [5] See võib olla oluline uute seemnete kasvatamisel.
- Bioväetised edendavad ka tervet mulda, mis suurendab põllumajanduse jätkusuutlikkust.
Parendamist vajavad valdkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Bioväetistel on erinevates keskkondades [6] ja isegi samas keskkonnas erinev toime. Paljud teadlased on selle kallal töötanud, kuid seni pole leitud ideaalset lahendust. Siiski on tõestatud, et neil on kõige efektiivsem mõju kuivemas kliimas. [4] Tulevikus loodetakse bioväetiste mõju erinevates keskkondades paremini kontrollida.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.peptechbio.com/blog-biofertilizers/
- ↑ Malboobi, Mohammad Ali; Behbahani, Mandana; Madani, Hamid; Owlia, Parviz; Deljou, Ali; Yakhchali, Bagher; Moradi, Masoud; Hassanabadi, Hassan (2009). "Performance evaluation of potent phosphate solubilizing bacteria in potato rhizosphere". World Journal of Microbiology and Biotechnology. 25 (8): 1479. DOI:10.1007/s11274-009-0038-y.
- ↑ Pandey, Anita; Trivedi, Pankaj; Kumar, Bhavesh; Palni, Lok Man S (2006). "Characterization of a Phosphate Solubilizing and Antagonistic Strain of Pseudomonas putida (B0) Isolated from a Sub-Alpine Location in the Indian Central Himalaya". Current Microbiology. 53 (2): 102–7. DOI:10.1007/s00284-006-4590-5. PMID 16832725.
- ↑ 4,0 4,1 Schütz, Lukas; Gattinger, Andreas; Meier, Matthias; Müller, Adrian; Boller, Thomas; Mäder, Paul; Mathimaran, Natarajan (12. jaanuar 2018). "Improving Crop Yield and Nutrient Use Efficiency via Biofertilization—A Global Meta-analysis". Frontiers in Plant Science. 8: 2204. DOI:10.3389/fpls.2017.02204. ISSN 1664-462X. PMC 5770357. PMID 29375594.
- ↑ Htwe, Aung Zaw; Moh, Seinn Moh; Soe, Khin Myat; Moe, Kyi; Yamakawa, Takeo (veebruar 2019). "Effects of Biofertilizer Produced from Bradyrhizobium and Streptomyces griseoflavus on Plant Growth, Nodulation, Nitrogen Fixation, Nutrient Uptake, and Seed Yield of Mung Bean, Cowpea, and Soybean". Agronomy (inglise). 9 (2): 77. DOI:10.3390/agronomy9020077.
- ↑ Brookshire, E. N. J.; Wurzburger, Nina; Currey, Bryce; Menge, Duncan N. L.; Oatham, Michael P.; Roberts, Carlton (20. mai 2019). "Symbiotic N fixation is sufficient to support net aboveground biomass accumulation in a humid tropical forest". Scientific Reports. 9 (1): 7571. Bibcode:2019NatSR...9.7571B. DOI:10.1038/s41598-019-43962-5. PMC 6527854. PMID 31110241.