Barnabas
Barnabas (aramea keeles ܒܪܢܒܐ, kreeka keeles Βαρνάβας) oli Küprosel sündinud juudi päritolu algkristlik misjonär ja apostel. Tema mälestuspäev on 11. juunil. Ta on Küprose kaitsepühak.
Barnabase järgi on nime saanud barnabiitide ordu, mille liikmed elasid Milanos Barnabase auks ehitatud kloostris.[1]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Leviitide suguharust pärit Barnabase sünninimi oli Joosep (Bütsantsi stiilis Jooses; Ἰωσήφ/Ἰωσής). Teiste apostlitega kohtudes anti talle hüüdnimi "Bar Nahamah" (kreekapärasel Barnabas).[2]
Piibel annab tema nime tähenduseks "Julgustuse poeg (kreeka keeles υἱὸς παρακλήσεως)".[3] Lisaks on arvatud, et tema nimi tuleb heebreakeelsest sõnast nabī (נביא), mis tähendab "prohvet". Seega on tema nime tõlkeks välja pakutud ka "Prohveti poeg".[4]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Barnabas oli Jeruusalemma kristliku kogukonna liige ning kui apostlid linna tulid, annetas ta kogudusele oma põllu müümise eest saadud raha. Kui tulevane apostel Paulus (siis veel Saulus) Jeruusalemma tuli, tutvustas Barnabas teda teistele apostlitele.[2][5] On arvatud, et Barnabas ja Saulus olid koos Gamalieli juures õppinud.[6]
Olles kuulnud koguduse tekkimisest Antiookias, läkitati Barnabas sinna. Ta reisis enne veel Tarsosesse, kust kutsus Sauluse enda juurde Antiookiasse. Barnabas ja Saulus jutlustasid linnas terve aasta. Ühe prohveti, Agabose ennustuste kohaselt pidi Juudamaale peatselt näljaaeg saabuma. Seetõttu saadeti Barnabas koos Saulusega umbes 48. aastal pKr[7] neile viljaostuks raha viima (näljaperiood sai alguse 44. aastal keiser Claudiuse valitsusajal Egiptuses ning selle tõttu kasvas vilja hind teistes provintsides, Juudamaale ning Süüriasse jõudis näljaperiood umbes 46. aastal[8]).[9]
Barnabas ja Saulus lahkusid peatselt Jeruusalemmast ning naasid Antiookiasse, võttes endaga kaasa Johannes Markuse (kes oli kas Barnabase nõbu või vennapoeg[10]). Koos reisisid nad Küprosele ning sealt Pamfüüliasse, Pisiidiasse ja Lükaooniasse. Küprosel paljastasid Barnabas ja Paulus saare prokonsuli Sergius Pauluse juures nõid Elümase.[11] Paulus ja Barnabas jutlustasid edasi Ikonionis ja Lüstras. Lüstras pidasid inimesed neid vastavalt Hermeseks ja Zeusiks.[12]
Naasnud Antiookiasse, kogunesid Barnabas ja Paulus koos teiste apostlitega Jeruusalemma, et arutada paganate koha üle kirikus.[13] Kogunemise tulemusel saadeti Paulus, Barnabas ja teised Antiookiasse kirjaga, milles nad teatasid, et paganad on kirikusse vastu võetud.[14]
Paulus kutsus oma teisele misjonireisile taas Barnabase, kuid viimane tahtis kaasa võtta ka Johannes Markuse (kes oli esimese reisi ajal neist lahku läinud). Paulus polnud sellega nõus ning tema ja Barnabase vahel tekkis tüli, mistõttu valis Paulus reisikaaslaseks hoopis Siilase. Barnabas purjetas koos Johannes Markusega Küprosele ning asus teda õpetama.[15]
Barnabase edasise elu kohta on vähe teateid. Ta tegutses veel apostlina 50. aastate algul, mil teda on mainitud Pauluse esimeses kirjas korintlastele.[16] Kui Paulus mõni aasta hiljem Roomas vangistati, saadeti tema juurde Johannes Markus. Sellest on järeldatud, et Barnabas oli selleks ajaks juba surnud.[17]
Väljastpoolt Uut Testamenti on levinud ka Barnabase märtrilugu. Väidetavalt olevad mõned juudid saabunud Salamisele, kus Barnabas jutlustas. Nad tirisid ta sünagoogist välja, piinasid teda ning viskasid ta lõpuks kividega surnuks.[18] Apokrüüfilise raamatu "Barnabase teod" järgi tapeti ta hoopis tuleriidal. Johannes Markus olevat tema hauda kaasa pannud Matteuse evangeeliumi.[19] Barnabase säilmed olevat 6. sajandil avastanud Küprose peapiiskop Anthemius (kellele Barnabas oli ennast ilmutanud).[20]
Seostatud teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Rooma ajaloolane Tertullianus on pidanud Barnabast teose "Kiri heebrealastele" autoriks.[21]
Barnabast on peetud ka "Barnabase kirja" autoriks, kuid tänapäeval paigutavad ajaloolased kirja koostamise hoopis 130. aastatesse. Kiri esineb 4. sajandil koostatud Codex Sinaiticuses. Kirja on tsiteerinud ka püha Clemens Alexandriast.[22]
Paavstide Gelasius I ja Damasus I-ga seostatud "Decretum Gelasianumis" on mainitud "Barnabase evangeeliumi", kuid Barnabase autorsus on kahtluse all ning evangeelium ilmus teadaolevalt alles hiliskeskajal.[23][24]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Barnabites". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ 2,0 2,1 Jewish Encyclopedia
- ↑ Ap 4:36
- ↑ Lk 235–236 (Stern, 1992)
- ↑ Ap 9:27
- ↑ "Barnabas". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ "St. Barnabas". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ Lk 258–261 (Gapp, 1935)
- ↑ Ap 11:22–30
- ↑ "Who Was John Mark? The Beginner's Guide". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ Ap 13:6–12
- ↑ Ap 14:12
- ↑ "Saint Barnabas". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ Ap 15:22–35
- ↑ "Who was Barnabas in the Bible?". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ 1Kr 9:6
- ↑ Catholic Encyclopedia
- ↑ Lk 600 (Fleetwood, 1874)
- ↑ "The Commission of John Mark in the Acts of Barnabas" (PDF). Lk 176. Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ Lk 95-96 (Cosby, 2021)
- ↑ Lk 6 (Mitchell, 2007)
- ↑ "Letter of Barnabas". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ "Was There an Early Gospel of Barnabas?". Vaadatud 16.08.2024.
- ↑ "What is the Gospel of Barnabas?". Vaadatud 16.08.2024.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Cosby, Michael. Creation of History – The Transformation of Barnabas from Peacemaker to Warrior Saint. 2021.
- Fenlon, John. St. Barnabas – Catholic Encyclopedia. 1913.
- Fleetwood, John. The Life of Our Blessed Lord and Savior Jesus Christ: And the Lives and Sufferings of His Holy Apostles and Evangelists. 1874.
- Gapp, Kenneth Sperber. The Universal Famine under Claudius – The Harvard Theological Review. 28. kd. 4. nr. 1935.
- Mitchell, Alan. Hebrews. 2007.
- Piibel. Eesti Piibliselts. St Michel Print. 2020.
- Stern, David. Jewish New Testament Commentary: A Companion Volume to the Jewish New Testament. 1992.
- Toy, Crowford Howell; Kohler, Kaufmann. Barnabas, Joses – Jewish Encyclopedia. 1906.