Arutelu:Uku Masing

See artikkel koosneb põhiliselt selle teksti fragmentidest. Pärast toimetamist küll ilmselt probleemi ei ole. Andres 11:52, 13 Sep 2004 (UTC)

täiendasin bibliograafiat Ilmamaa väljaannete osas... tegelen sellega veel... --Lulu 23:19, 24 Jan 2005 (UTC)

Arvan et Uku Masing ei kuulu orientalistide hulka, kuna tema paar paberile pandud kirjutist budismi kohta ei anna selleks nagu alust , Masing populariseeris monoteismi ning sellest lähtuvalt ka mötles ,analyysis ja mötles kui klassikaline kristlane ,mis siia puutub orientalism? Eestis on kyllaga inimesi ,kes tölkinud ja vahendanud Idat proffesionaalsemalt , mahukamalt ,sönaosavamalt kui Masing ,nii et Masingu vöib wikipedia Orientalistide hulgast vabalt välja visata.--VanemTao 30. juuli 2007, kell 05:26 (UTC)

Minagi ei nimetaks teda orientalistiks. Uurimused budismist olid pigem teoloogilised. Andres 30. juuli 2007, kell 07:08 (UTC)

Aga pole selge, mis see "orientalist" tähendab. Kui pidada orientalistiks igaüht, kes idamaid uurib, siis ta oli orientalist küll. Ta uuris ju ka Lähis-Ida (Vana Testamendi valdkonda), jas seda täiesti professionaalselt. Ka muinasjutu-uurijana oli ta professionaalsel tasemel. Andres 30. juuli 2007, kell 07:12 (UTC)

Orientalistika ei ole tavaliselt eraldi valdkond, ja Masingu puhul kindlasti mitte. Nii et minu meelest me sisuliselt midagi ei kaota ilma selle sõnata. Ma ei paneks sõna "orientalist" üldse kellegi nime juurde. Andres 30. juuli 2007, kell 07:15 (UTC)

orientalistika on tõepoolest väga lai katus. aga Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi (nende oma leht) tõendab orientalistika ja orientalistide olemasolu Eestis, vähemalt traditsioonina. samuti Studia Orientalia sarja olemasolu. põhimõtteliselt kaaluti korra ka orientalistika õppetooli loomist ja Linnart Mälli professoriks valimist, aga see ei läinuvat TÜ usuteaduskonnas läbi. orientalistika traditsioon lähtub ysna tugevalt ka Uku Masingust. orientalistiks võib nimetada piisavalt laia haardega tegelasi, kes on tõlkinud nii araabia keelest kui tegelnud muude idamaadega. ja meil pole eriti kaua olnud piisavalt yhe kultuuri eriteadlasi. Uku Masingut võiks nimetada orientalistiks kyll, sest tema õpetuslik pärand yhendab suurt osa meie orientaliste, ja nood kõik pole teoloogid; pealegi on tal haaret, Kaukaasiast Polyneesiani. osa on ikka budoloogid ja hoopis muud loomad kah. Edward Saidi kriitika kõigi idamaade yhtekokku lykkamise kriitikat tunnistan, aga see on meile jõudnud hoopis hiljem, ikka aegu pärast orientalistika hiilgeaegu ja mine tea, kas ta siiamaani kohale jõudnud on. eestlasi, kelle nime taha oleks põhjust kirjutada nimelt "orientalist" oleks tõesti vast kõige rohkem kymmekond, mujalt maailmast leiab ilmselt neid veel, kyllap põhiliselt 19. sajandist (ja nii võikski orientalistide ringi piirata; "idamaade" mõiste kriitikast ja Edward Saidist oleks yhtlasi ka artikleid tarvis, kõik see kuulub ometigi kindlalt mentaliteedilukku). praegu on tõesti olemas Mahajaana Instituut ja assyrioloogide selts ja Eesti-Araabia Selts, aga need on pigem viimase tosina-pooleteist aasta saadused. Ohpuu 3. august 2007, kell 09:21 (UTC)

nii. olin selle jutu yles kirjutanud, kui avastasin sellise kirjakoha: "Isikute rubriik tutvustab Eestist pärit ja Eestiga seotud silmapaistvaid orientaliste. Alexander Staël von Holstein, Linnart Mäll, Haljand Udam" (Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi lehekyljelt). neid kolme tunnistab EAO orientalistideks, nii et kogu lugu pole yksnes minu enda luul, võin nyyd kergendusega tõdeda. Ohpuu 3. august 2007, kell 09:21 (UTC)

Ma ei taha öelda, et orientaliste pole olemas. Lihtsalt ma asendaksin sõna "orientalist" isikuartiklis konkreetsema(te) määratlus(t)ega, kui just kõnealune isik teadlikult orientalistikaga ei tegele. Linnart Mälli kohta see sõna vast sobiks, kuigi tema teadustöö kuulub ainult budoloogia valdkonda. Uku Masingu puhul mina isiklikult seda sõna ei kasutaks, sest vaevalt oli tal mingi orientalistikataotlus. Andres 3. august 2007, kell 16:27 (UTC)

ARNE HIOB: „…jääb mulje, et Kristus, Laozi, Buddha, šamaanid ja müstikud sulavad Masingu käsitluses sujuvalt ühte.“

....

MASING ei pea tingimata meeldima, MASINGUT ei pea tingimata nimetama orienalistiks (miks peaks?), ent kui vaadata, et siinnimetatud orientalisti Linnart Mälli suunas tema valdkonna juurde just MASING (peale Mälli enda sobib juurdelugemiseks näiteks MASINGU kirjad Mällile, mis avaldatud Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi "Sõnumitoojas", "Wellestos") ja samuti siinmainitud Haljand Udam (temalt sobib lugemiseks kirjutis "UKU MASINGU pärand ja orientalistika" või "Viis kõnelust UKU MASINGUST" ) ei söendanud, ent MASINGU õpilaseks nimetada ja elas terve elu lootuses, et ta MASINGU hindesüsteemis päris "laip" ei olnud ja kui juurde tuua MASINGU mõju Kaplinskile siis ei saa siiralt aru, kes teatud N.-perioodi jooksul siin Eestis siis veel orientalist oli, kui mitte MASING?

Kui võtame tema mõju eesti orientalistikale, tema tõlgitud haikud, tankad, araabia luule ja mõned algkeelest (mitte vene keelest nagu levinud eestikeelne kogumik) tõlgitud "1001 öö muinasjuttude lood", tema asjatundlikkuse orientaalse folkloristika alal, siis on MASING ka tänapäeva Eesti kontekstis orientalist.

Lisame tõlked süüria keelest, kirjutised budismist, tema toimetatud ülevaate Hiinast (mis pidi omas ajas kindlasti väga "orientalistlik" olema....), lisame veel asju, mis mul ei meenu aga ehk on siinkirjutajail meeles, siis saame tulemuseks, et MASING on siinses kontekstis orientalist.

Lisame veel mõned esseed, mis ärgitavad pilku itta pöörama ning ongi arusaamatu, miks peaks MASINGU orientalistide hulgast ära järtma?

Kehv on, et siinkirjutajate kohta ütleb see kahte, kas oldi pealiskaudsed või häirib MASING niiväga, et tõsiasjade ees pigistatakse silm kinni... Siinses kontekstis on eriti kehv see, et ei suudeta olla erapoolik ja asjatundlik.

Kasutaja:Kalmumuru 25. veebruar 2008

Et ta tundis paljusid ida keeli ja kultuure ning mõnel alal oli ka professionaalne uurija, sellega olen nõus. Selles mõttes võib ju teda orientalistiks nimetada. Aga arvan, et see nimetus sobiks rohkem koondnimetuseks neile, kes idamaade keelte ja kultuuride uurimisega tegelevad. Ühe inimese kohta on minu meelest seda kasutada liiga abstraktne.

Kõiki neid seiku, mis Sa esile tõid, võib ju tekstis mainida, ja tulebki mainida. Pealegi ei ole seda sõna välja jäetud. Aga see pole mingi aunimi, et seda ei tohiks välja jätta, ega anna ta kirjeldusele ka midagi juurde. Andres 29. veebruar 2008, kell 01:05 (UTC)

Inglise vikis on selline lõik: Masing also took an active part after the war in investigating Nazi war crimes, in particular the Klooga concentration camp where many Jews had been killed. Ma ei ole kompetentne selle väite suhtes seisukohta võtma, kuid kui seda uurimist toimetas NKVD või Smerš, julgen kahelda selle objektiivsuses. Mäletatavasti tegi Eesti NSV ajal üks uurimiskomisjon must valgel selgeks, et need olid sakslased, kes Narva maatasa tegid.

Panen ette ühendada alajaotused "Kirjandust Uku Masingu kohta" ja "Artikleid Uku Masingu kohta". Andres 15. märts 2009, kell 10:20 (UTC)

Lisasin üksjagu asju: Lisades säilitasin olemasoleva ja püüdsin järgida vanemate kirjete vormindust. Luule osa peaks nüüd hea olema. Tõlkesse ilmselt leiaks veel. Teaduslikud tööd ja esseistika on rahuldav ja vajab täiendamist. Liigendasin peatüki "Kirjandust Uku Masingu kohta" temaatiliselt. Kõige vahvamad on ehk välislingid raadiosaadetele ja ilmamaa raamatute näidislehtedele.

Lisasin pildi, mille leidsin lahtise lehena raamatu vahelt. Ma ei tea kas tohib või mitte aga lehekülge ilmestab...

Eluloos peitsin selle (ja arvan, et ilma viideteta võiks selle kustutada): "Ta oli äge germanofoob ja Simon Wiesenthali keskuse aktiivne kaastööline" Ma ei tea, et ta oleks olnud "natsikütt" ja, et tal oli äge "saksaviha". Võib ju nii olla. Hetkel tundub see olevat kirjutaja isiklik ja mitte liiga õige mulje. Kalmumuru

Jah, need asjad võib kustutada.

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 15. märts 2009, kell 19:49 (UTC)

Mingi alus sel ju on. en:Uku Masing: Masing also took an active part after the war in investigating Nazi war crimes, in particular the Klooga concentration camp where many Jews had been killed. Ja tema saksavastasuses veendumises võib tema töid lugeda. --Improvisaator 16. märts 2009, kell 10:37 (UTC)

Saksavastane ta muidugi oli, aga "äge germanofoob" on pigem hinnanguline väljend. Ja Simon Wiesenthali keskus? See ju asutati alles 1977 ja Nõukogude Liidus ta ei tegutsenud, või kuidas? Andres 16. märts 2009, kell 13:08 (UTC)

Seda küll, aga Nõukogude Liidus tegelesid selliste asjadega NKVD ja Smerš, mis minu silmis on palju hullemad nähtused. --Improvisaator 16. märts 2009, kell 14:21 (UTC)

Alust mu teada liiga palju ei ole.

See, et Masing sõja ajal tuttavat juuti varjas oli inimlik tegu, mitte kuidagi seotud "saksavihaga" või võetud "natsiküti" rolliga. Seesama käib selle kohta, et ta heebrea keele tundjana Kloogale kaasa võeti. Kui kuritegusid uurida peab võimalikust tõestusmaterjalist, mille ohvrid maha on jätnud, ju aru saama (seda mõistis vast nii NKVD kui Smerš)... Ühtlasi ei kujuta ette saksa soost professori (kelle iroonilisi nalju sakslaste kohta ta olla Masing kasutanud) ainsat lähemat õpilast saksavaenulikuna saksa keeli teadustööd kirjutamas ja end Sakasmaal täiendamas... Ehk on pigem tegu millegi sellisega nagu praegu võiks eestlasi nimetada russofoobseteks - kuigi Venemaal rännata meile meeldib ja venelastega äri ajada jne... Tegu on vast kriitilise (kriitiline oli ta ju kõiges, ka enda suhtes) saksa keele erineva väljenduspiiri tajumisega jms. mitte aga radikaalse hoiakuga nagu on loeb väljajäetavast. Kalmumuru 16. märts 2009, kell 15:41 (UTC)

Jah, "saksakriitiline" oleks tõesti õigem öelda.

Sellest, et teda eksperdina kasutati ning et ta juuti varjas, tuleks artiklis kirjutada. Väljajäetud sõnastus on faktiliselt väär. Andres 16. märts 2009, kell 18:23 (UTC)

Pretensioonidega tuleks pöörduda inglise artikli kirjutaja poole. Mina ei ole seda välja mõelnud. Milles inglise vikipeedia artikli viimases lauses rõhutatud "active part" ikkagi seisnes. Tõlgiks olek küll mitte. Et ta juuti varjas (ja juut nõukaajal teda) teeb talle ainult au. --Improvisaator 17. märts 2009, kell 14:08 (UTC)

Meie ju oleme sõltumatud inglise vikist ega pea seal kirjutatut kopeerima. Me ei pea ka kirjutama selleks, et au või häbi teha, vaid juhinduma faktidest. Neid tuleb esitada konkreetses sõnastuses ja tõendatavalt. 88.196.39.62 17. märts 2009, kell 14:15 (UTC)

Kas "Seesama jõgi" on ikka Uku Masingust? Masing on muidugi Õpetaja prototüübiks, aga teda ei saa ju Masinguga samastada. Andres 18. märts 2009, kell 07:41 (UTC)

Eks sama ole ka "Lemmelehtedega" - kuigi seal on peategelaseks Uku - on ta ju ikkagi kirjaniku kirjanduslik (ükskõik kui tõepärane) tegelaskuju. Muutsin alajaotuse pealkirja sobivamaks.

Kalmumuru 18. märts 2009, kell 15:38 (UTC)

Jaan Kaplinski "Isale" minu meelest küll romaan pole. Ma ei oska sellele žanrimääratlust anda, aga see ei ole üldse fiktsioon (ega ka mitte dokumentaalromaan minu arust). Andres 18. märts 2009, kell 18:44 (UTC)

Küllap seda ikka romaaniks liigitatakse aga siia see ikkagi ei sobi, sest kuigi Masingu-temaatika esile kerkib on selle osakaal muu infovooga võrreldes pea olematu ja olulisel määral märgatav vist vaid huvilisele. Kardan, et see käib ka "Kust tuli öö" kohta, kuigi seal võib olla mõni "Masingu-peatükk". Ehk saan mahti üle kaeda. Siiani pole seda lugend. Ja lisasin mälu järgi ühe ammuse artikli põhjal. Peidan selle kontrollimiseni...

87.119.167.184 18. märts 2009, kell 19:39 (UTC)

Sõna "tõukuvat" häirib mind, sest ta on vähemalt kahemõtteline. ÕS-i järgi tähendab "tõukuma" 'tagasi põrkuma, eemalduma". Andres 19. märts 2009, kell 06:05 (UTC)

Mulle see tähendusväli sobib. Midagi sellist silmas pidasingi. Igatahes võib alajaotuse pealkirja muuta - pole nii tähtis, mis pealkirjaks on, tähtis, et selline alajaotus on. Siinses kontekstis on kaks kolmest seal mainituist igati asjakohased. Hetkel mul sobivamat pealkirja pähe ei turgatanud.

"Kust tuli öö" kustutan. Et seda Masinguga seostada peab lugude tagamaadega ikka väga kursis olema. Mina seda ei ole ja seetõttu ei suuda: stilistiliselt see minu jaoks Masinguga ei seostu ja ainus mõte, mis pähe turgatas, et tegu võib olla sellega, et Kaplinski esitab kuskil Masingu mõtteid enda omade pähe (kuskilt on meeles sarnast süüdistust). Et ma selle kohta ei tea, siis põhjust seda raamatut siin mainida pole. Kalmumuru 20. märts 2009, kell 09:21 (UTC)

Selle artikli bibliograafia on nii mahukas, et ma ei oskagi kuhugi panna, aga tuleks lisada ka: Jaan Kaplinski, "Ütles Masing" – Vikerkaar 1–2, 2012, lk 74–98. Kaplinski esitab seal oma mälu järgi Masingu ütlusi eri teemade kohta. --Morel 8. veebruar 2012, kell 02:51 (EET)[vasta]

Viimase muudatusena võeti miskipärast välja viide "Lauri Sommer "Heietusi (minu) õpetaja luule taastulemise juurde". – Vikerkaar 2001/4, lk.91-94." ning "Lauri Sommer "Rituaalse ja kyllusliku Uku Masingu tagasitulek". – Postimees 28.detsember 2001." muudeti kujule "Lauri Sommer "Rituaalne Masing". – Postimees 28.detsember 2001.". Postimehe artikli nimekuju tuleks kontrollida, Vikerkaare väljavõtmist pole põhjendatud, seega võiks ilmselt tagasi panna. Artiklist materjali eemaldamine ilma igasuguse põhjenduseta ei lähe mitte. --Oop (arutelu) 19. mai 2012, kell 01:01 (EEST)[vasta]

Äkki olid väljavõetud kirjed dubleerivad? Andres (arutelu) 19. mai 2012, kell 12:41 (EEST)[vasta]

Minu meelest ei ole kohane sel viisil ja sellise viitega artikli alguses öelda, et Uku Masing oli autist. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 18:21 (EET)[vasta]

Tartu : Tartu Ülikool, 2007.

See on artikli alguses, vist kogemata sattunud, aga ma ei tea, kuhu seda tõsta. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2016, kell 07:58 (EET)[vasta]

See on pärit siit: Sven Vabar "Uurimus Uku Masingu Tõest". Magistritöö. Tartu : Tartu Ülikool, 2007. Koristan ära. 90.190.71.25 8. jaanuar 2016, kell 08:45 (EET)[vasta]

Tekitasin loomingu loetlemiseks eraldi artikli. Siin peaks olema pigem mingi loomingut üldiselt kirjeldav tekst, mitte lihtsalt teoste loend. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. märts 2018, kell 23:32 (EET)[vasta]

Artiklis on väga vähe viiteid. --SveaTarkin (arutelu) 7. märts 2018, kell 12:49 (EET)[vasta]

Tõepoolest. Tegelikult tuleks ka nende lingiloendite asemele siia kirjutada nende linkide taga olev info. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. märts 2018, kell 13:41 (EET)[vasta]

Polüglott

"kes oskas umbes 60 keelt" -> "kes tundis umbes 60 keelt" Ma ei leia, et see muudatus oleks õigustatud. Velirand (arutelu) 30. mai 2023, kell 15:26 (EEST)[vasta]

Mulle tundub, et keelespetsi äsjane parandus on õigustatud. Kui oskad kümneid keeli, siis oleks parem rääkida tundmisest. – Hirvelaid (arutelu) 30. mai 2023, kell 16:00 (EEST)[vasta]