Sakala (ajaleht)
| Tüüp | päevaleht |
|---|---|
| Omanik | AS Postimees Grupp |
| Peatoimetaja | Hans Väre (alates 1. detsembrist 2011) |
| Uudistetoimetaja | Marko Suurmägi |
| Arvamustoimetaja | Triin Loide |
| Sporditoimetaja | Priscilla Õmblus |
| Asutatud | 1878 |
| Keel | eesti |
| Toimetus | Tartu t 8, 71020 Viljandi |
| ISSN | 1406–4014 |
Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal. See on suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja Viljandimaa loetavaim päevaleht.
Ajalehe Sakala asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]1865. aastal hakkas Carl Robert Jakobson saatma kaastööd Eesti Postimehele ning hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele.
1868. aastal jäi rahuldamata tema taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht.
1871. aastal sulges Johann Voldemar Jannsen Postimehe veerud oma kaastöölistele Jakobsonile ja Jakob Hurdale, sest nad avaldasid artikleid, milles kritiseerisid avalikult baltisakslasi ja nõudsid eestlastele võrdseid õigusi. Venestamise mõju kasvu kartev ja sakslastega hästi läbi saav Jannsen võttis seejärel alahoidliku suuna ning baltisakslaste nõudmisel nad kaastööliste seast ka eemaldati. Samal aastal Tallinna kolides esitas Jakobson taotluse ajalehe Edasi väljaandmiseks, kuid jäi vastuseta. Samuti lükati tagasi palju teisi tema esitatud taotlusi.[1]
1877. aastaks oli omakeelsete ajalehtede olukord muutunud soodsamaks ja taotlus ajalehe Sakala väljaandmiseks Viljandis rahuldati. Arvatakse, et selle õnnestumise taga olid Jakobsoni head suhted Johann Köleriga.[2]
23. märtsil (vkj 11. märtsil) 1878 ilmus Viljandis Sakala esimene number.[3]
Sakala väljaandmine
[muuda | muuda lähteteksti]Lehe väljaandmisega algas pingeline ajajärk. Ajalehel oli rahva seas suur menu, sest see kajastas talurahva elu ja tegemisi ning teavitas eri probleemidest. Ühtlasi oli see radikaalne ja kritiseeris aadlivõimu ning võitles selle kaotamise vastu. Ajalehes nõuti eestlastele ka rohkem õigusi, kritiseeriti kehtivat agraarkorraldust ja seisuslikke asutusi ning taotleti ajakohaseid reforme. See ei meeldinud aga baltisaksa aadlikele, kelle pealekaebuste tõttu suleti ajaleht kaheksaks kuuks. Kohtuprotsesside tulemusena suleti leht mitu korda ka hiljem. Seda tehti peamiselt artiklite tõttu, milles kritiseeriti võime.[1][2][4]
Paljud avaldatud artiklid käisid otseselt kiriku pihta, sest Jakobson nägi vajadust kirik riigist lahutada. Näiteks nõudis ta rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. Selle tulemusena tekkis vaenulik õhkkond ka usutegelastega.[2]
Pärast esmakordset sulgemist taas ilmuma hakates sai Sakalast rahvusluse peamine häälekandja ja oma aja kohta kõige uuendusmeelsem ajaleht. Samuti oli Sakala Eesti kõige loetavam ja populaarsem ajaleht.[1][2]
Algusaastate trükiarvud olid järgmised:
- 1878–2299,
- 1879–3442,
- 1880–4584,
- 1881 – üle 4500.
Sakalal ei olnud puudust kaastöölistest ja kirjasaatjatest (umbes 900). Toimetuses töötasid näiteks Mihkel Veske, Ado Reinvald, Jaan Lipp, Jaak Järv, Jakob Kõrv ja Juhan Kunder.[2]
7. märtsil 1882 (uue kalendri järgi 19. märtsil) suri Jakobson kõigi jaoks ootamatult. Pärast tema surma kaotas leht peagi oma juhtpositsiooni ning muutus kohaliku tähtsusega ajaleheks.[1][2]
Aastail 1914—1919 ja 1928—1933 oli Sakala väljaandja Kaarel Baars, viimasel perioodil tegutses ta selle peatoimetaja ehk vastutava toimetajana ning Sakala kirjastuse juhatuse esimehena.
1934. aastal kuulutasid vapsid ajalehele boikoti, mille eest Viljandi-Pärnu Rahukogu mõistis Eesti Vabadussõjalaste Liidult, Uute Aegade vastutavalt toimetajalt ja väljaandjalt 1500 krooni kahjutasu Sakala kirjastusühingu kasuks.[5]
Sakala ilmus Eesti NSV ajal selliste nimede all nagu Punane Täht (1940–1941), Uus Sakala (1944) ja Tee Kommunismile (1950–1988). Kogu ülejäänud aja on ajaleht ilmunud siiski Sakala nime all.[2]
Samuti on olnud erinev ajalehe ilmumissagedus. 1878–1904 ilmus ajaleht vaid kord nädalas, alates 1904. aastast kaks, ajavahemikus 1913–1931 kolm ja 1931–1941 kolm või neli korda nädalas. Lisaks on teada, et aastatel 1988–1994 oli sagedus kolm, 1995. aastal neli ja alates 1996. aastast viis korda nädalas.[2][6]
Sakala lisad
[muuda | muuda lähteteksti]Sakala andis 1878.–1940. aastani välja lisasid:[7]
- Sakala Lisaleht (1878–1923)
- Ulak (1907–1910)
- Maamees (Viljandi : 1908–1909)
- Vitsakimp (1908–1909)
- Jutumees (Viljandi : 1908–1909)
- Eesti Naesterahvas (1908–1911)
- Sakala Karskuseleht (1909)
- Jutu-osa (Viljandi : 1909–1910)
- Põllumajandus (1909–1911)
- Ilukirjandus ja Teadus "Sakala" ja "Meie Kodumaa" westeosa (1910–1911)
- "Ühiselu" kalender (1912–1914)
- Õigus (Tartu : 1913)
- Virmalised (Tartu : 1913–1915)
- Õigus (Tallinn : 1914)
- Sakala tähtraamat (1926–1940)
- Sakala pildileht (1927–1928)
- Sakala Pühapäev (Viljandi : 1931–1940)
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval on Sakala suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja loetavaim päevaleht Viljandimaal. Ilmumissagedus on viis korda nädalas (teisipäevast laupäevani).[8]
Ajalehe toimetus asub Viljandis Tartu tänaval. Väljaandja on AS Postimees Grupp. Peatoimetaja oli 1. septembrist 2005 kuni 1. detsembrini 2011 Eve Rohtla, 2011. aasta detsembrist on peatoimetaja Hans Väre.
Eesti Ajalehtede Liidu andmetel on viimase kümne aasta jooksul Sakala ühe kuu tiraaž peamiselt vähenenud. Viimase paari aasta jooksul on see olnud umbes 9000 – 10 000 lehte. Tellijate osakaal on ligikaudu 91%. Ühe numbri maht on 12–16 lehekülge, lisaks ilmub laupäevase lehe vahel telekava. Ajalehe kaanehind on 0,50 eurot.[9][10]
Lehes kajastatakse peamiselt kodumaakonna uudiseid, kuid see sisaldab piisavas koguses ka Eestis ja Euroopas toimuvat. Lugejateni tuuakse uudiseid, reportaaže, olemuslugusid, intervjuusid ja portreesid kodukandi otsustajatest. Regulaarselt ilmuvad kultuuri-, maaelu-, majandus-, loodus-, tervise-, haridus-, tarbija-, aiandus-, noorte-, laste- ja huumorikülg ning ei puudu ka teravad arvamuslood ja diskussioonid. Lisaks on ajalehes kultuuriürituste kalender Viljandis toimuvate sündmuste kohta. Nuputamishuviliste jaoks on ajalehes ristsõna.[8]
Alates 2007. aastast annab Sakala kaks korda kuus välja tasuta lehte 1LEHT.[10]
Lisaks paberkujule on Sakala kättesaadav tasulise (Sakala Pluss) ja tasuta veebi kaudu.[10] Sakala Plussis ilmuvad kõik lood, mis sama päeva paberleheski, ja kõiki neid saab lugeda juba varahommikul.
Kujundus ja päismik
[muuda | muuda lähteteksti]
Ajalehe esilehe ülaosas paikneb vanamoodne ja kunstiline tiitlipea ehk päismik, millel on eriline tähendus eesti kultuuriloos. Päismiku kujundas Carl Robert Jakobsoni vend Eduard Magnus Jakobson pärast seda, kui Sakala oli saanud kauaoodatud loa viimaks ilmuda.[11] Eduard Magnus kujundas peale päismiku lisalehtede ehistähtedega tiitlipead ning illustreeris ajalehte 1881. aastani nii maastike, linnavaadete kui ka portreid kujutavate puulõigetega.[11]
Sakala kujundus üldiselt on ajaga tunduvalt muutunud. Kuna alul oli ajaleht mustvalge, on seda paratamatult olnud vaja tänapäevastada. Artikleid tehtud muudatuste kohta on kajastatud ka Sakala veergudel. Näiteks tehti kujunduses muudatusi nii 2003. kui ka 2007. aasta lõpus, uue kujunduse autor oli mõlemal korral Postimehe kujundustoimetaja Vahur Kalmre. Aastate jooksul on kujundus muudetud täisvärvis ajalehele kohasemaks, ülesehitus loogilisemaks ning üldilme õhulisemaks, lihtsamaks ja selgemaks. Samuti on ajaleht senisest jõulisem ja värvilisem. Lugejate kütkestamiseks on sisse toodud järjest enam visuaalseid elemente.[12][13]
Loomulikult on tekkinud diskussioone teemal, kuidas sobivad omavahel kokku ajalooline päismik ja tänapäevane lehekujundus. Arutelu selle üle tekib igal aastal Eesti ajalehtede kujunduskonkursi raames. Žüriis esineb eriarvamusi.[14] On neid, kes näevad päismikus heas mõttes ajaloolist elementi. Mõne sõnul säilitavad ajalehed päisimikut, et end lugejale näidata kui pikaajalist ja usaldusväärset partnerit. Samuti on tähtis jätkata vana päismikuga juba seetõttu, et Sakala nime taga on võimas traditsioon, suured nimed ja ajalugu.[14] Teisalt võetakse seda aga iganenud märgina. Leitakse, et ajalooline peenejooneline lehepea ja tänapäevane robustne kujundus on täielikus esteetilises vastuolus.[14] Samas on neid, kes näevad lahendust päismiku osalises ümberkujundamises.[14]
Sellegipoolest on Sakala pälvinud näiteks auhinna parima esikülje eest 2001. aasta Euroopa ajalehtede kujundusvõistlusel, mida korraldavad Medium Magazin Saksamaalt, De Journalist Hollandist ja Der Österreichische Journalist Austriast. Aasta varem leidis Sakala esikülg äramärkimist ajalehekujundajate organisatsiooni ajakirja Design korraldatud ülemaailmsel võistlusel nende ajalehtede seas, mille tiraaž on kuni 15 000 eksemplari.[14]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Ärkamisaeg: Carl Robert jakobsoni lugu". MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 03.11.2011.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Martin Pentson. ""SAKALA"". Originaali arhiivikoopia seisuga 18.02.2010. Vaadatud 03.11.2011.
- ↑ Karmen Vainu. "C.R. Jakobsoni elu ja tegevus". Vaadatud 03.11.2011.[alaline kõdulink]
- ↑ Hans Kruus. "Liivimaa rüütelkonna võitlus eesti rahvusliku trükisõna vastu 1879.-83. a". Looming, nr 4/1929. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.03.2012. Vaadatud 03.11.2011.
- ↑ 1500 krooni kahjutasu. Vaba Maa, 4. märts 1934, nr 53, lk 5.
- ↑ "Sakala : Viljandi maakonna päevaleht : asutanud C. R. Jakobson 1878. a. / Sakala Kirjastuse AS ; peatoimetaja Eve Rohtla". Vaadatud 03.11.2011.[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Rahvusbibliograafia - Sakala". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.09.2017. Vaadatud 25.09.2017.
- ↑ 8,0 8,1 "SAKALA". Vaadatud 03.11.2011.
- ↑ "EALL liikmeslehtede keskmised tiraažid 2011". Eesti Ajalehtede Liit. Vaadatud 03.11.2011.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 "Sakala". AS Ühinenud Ajalehed. (arhiiviversioon). Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2012. Vaadatud 03.11.2011.
- ↑ 11,0 11,1 Eve Rohtla (22.03.2003). "Sakala päismiku kujundas Jakobsoni vend". Sakala. Vaadatud 03.11.2011.[alaline kõdulink]
- ↑ Eve Rohtla (16.12.2003). "Õhulisem, lihtsam ja selgem". Sakala. Vaadatud 03.11.2011.[alaline kõdulink]
- ↑ Eve Rohtla (28.11.2007). ""Sakalal" on homsest uus kujundus". Sakala. Vaadatud 03.11.2011.[alaline kõdulink]
- ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 Eve Rohtla (22.03.2003). "Kas "Sakala" ajalooline päismik ja tänapäevane lehekujundus sobivad kokku?". Sakala. Vaadatud 03.11.2011.[alaline kõdulink]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sakala (ajaleht) |