Mine sisu juurde

Pärand (Paolini romaan)

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 14. oktoober 2022, kell 18:08 kasutajalt InternetArchiveBot (arutelu | kaastöö) (Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Pärand on Christopher Paolini 2011. aastal ilmunud romaan. See on "Pärandi sarja" neljas osa.

Sari pidi algselt olema triloogia, kuid Paolini leidis, et kolm raamatut teeb loole liiga ning jagas viimase raamatu kaheks.[1] Paolini on avaldanud ka soovi kirjutada rohkem raamatuid Alagaësiast.[2]

"Pärand" algab vardjate rünnakuga Belatonale, Impeeriumi linnale. Lahingu käigus tapetakse äärepealt Eragoni draakon Saphira, kasutades selleks Dauthdaerti, mille nimeks on Niernen. See on oda Draakonite sõja ajast, millega saab maagilisi kaitseid eemaldada ja lohesid tappa. Belatona alistatakse ning vardajate ja libakasside vahel tekib liit.

Eragoni nõbu Roran saadetakse vallutama Aroughsi, mis kujuneb raskeks ülesandeks. Ta mõtleb välja riskantse plaani, mis õnnestub, aga Rorani kaaslased saavad selle käigus mitmeid vigastusi. Roran liitub taas vardjatega Dras-Leonas, kus tehakse plaane linna alistamiseks. Murtagh ja tema draakon Thorn on linnas ning nad ei lase vardjatel linna otse rünnata. Jeod leiab raamatust teavet kanalisatsioonitunneli sissepääsu kohta, mille ehitamist kunagi ei lõpetatud. Arvates, et selline salatunnel on olemas, viib Eragon väikese grupi (tema ise, Arya, Angela, libakass Solembum ja haldjas Wyrden) linna, et avada vardjatele linnaväravad. Nende rännakul sureb Wyrden ning Eragon ja Arya lahutatakse Angelast ja Solembumist ning seejärel võetakse nad kinni Helgrindi preestrite poolt, kes tunneleid kasutavad. Helgrindi preestrid kavatsevad Eragoni ja Arya sööta Ra'zaci vastkoorunutele, sest nad ei ole Eragonile andestanud nende jumalate (Ra'zacide) tapmist. Eragon ja Arya vigastavad end põgeneda proovides ning pääsevad, kui Angela ja Solembum nad päästavad. Eragon alistab Murtaghi ja Throni ning seejärel avab linnaväravad, lastes vardjatel linna vallutada. Seepeale ründavad Murtagh ja Thorn öösel vardjate laagriplatsi ja võtavad kaasa Nasuada, vardjate juhi. Tema asemel saab vardjate uueks juhiks Eragon, kes annab käsu liikuda edasi Impeeriumi pealinna Urû'baeni poole.

Eragon mäletab Solembumi nõuannet (esimesest raamatust), kus räägitakse Hingede kambrist ja Kuthiani kivist. Ta kutsub libakassi oma telki ja pärib kivi kohta rohkem informatsiooni, kuid Solembum ei mäleta sellest midagi. Vestluse käigus räägib läbi libakassi uus hääl, kuid pärast juhtumit ei mäleta Solembum sellest midagi. Eragon saab teada, et kamber asub Vroengardi saarel. Eragon räägib Glaedriga Hingede kambrist, aga Glaedr ei mäleta vestlusest midagi. Eragon järeldab, et tegemist on tugeva maagiaga, mis mõjutab kõiki olevusi Alagaësias peale Eragoni ja Saphira, pannes neid unustama Hingede kambrit ja Kuthiani kivi pärast neist kuulmist. Eragon leiab viisi, kuidas panna Glaedri teda uskuma ning vana lohe soovitab neil leida maagia põhjustaja, sest see võib aidata neid võitluses Galbatorixiga. Eragon ja Saphira võtavad Glaedri Eldunarí saarele abiks kaasa.

Saarel saavad Eragon ja Saphira teada, et nad peavad leidma oma tõelised nimed, et Kuthiani kivi neil siseneda laseks. Paar päeva hiljem leiavad nad enda tõelised nimed ja kivi avaneb. Kolmik leiab mitmeid Eldunarísid ja draakonimune, mis peideti enne Ratsanike langust. Umaroth, Vraeli (viimane Ratsanike juht) draakon, kes räägib kõigi Eldunaríde eest, teatab, et on aeg peidust väljuda ja aidata vardjatel Galbatorixi alistada. Eragon ja teised lahkuvad saarelt enamiku Eldunarídega, jättes viis neist mune valvama, ning pärast kivist väljumist kaovad kõik teadmised draakonimunadest nende mälust. Nad suunduvad Urû'baeni, kus vardjad, haldjad, libakassid, urgalid ja päkapikud valmistuvad linna ründama.

Eragon ja Saphira jõuavad linna, kui rünnakut alustatakse. Eldunaríd avalikustatakse vardjate juhtidele ja nad loovad plaani. Kõik sõjaväed ründavad Urû'baeni, samal ajal murravad Eragon, Saphira, Arya, Elva ja üksteist haldjatest võlurit, kelle juht oh Blödhgarm, Galbatorixi kindlusse. Nad liiguvad ettevaatlikult trooniruumi poole, kuid haldjatest võlurid võetakse kinni. Trooniruumis alistab Galbatorix Eragoni, Saphira, Arya ja Elva ning teatab, et on välja mõelnud iidse keele tõelise nime, mida ta kutsub Sõnaks. Ta suudab kontrollida maagia kasutust Sõnaga. Galbatorix käsib Murtaghil ja Eragonil mõõkadega võidelda, mille Eragon võidab. Murtagh, kelle vanne teenida Galbatorixi on murtud, sest tema tõeline nimi on muutunud, kasutab Sõna, et hävitada Galbatorixi maagilised kaitsed. Raevunud Galbatorix muudab Murtaghi teadvusetuks ja ründab Eragoni tema mõtetes, samal ajal võitlevad Saphira ja Thorn Galbatorixi lohe Shruikaniga. Kasutades Eldunarí jõudu, lausub Eragon loitsu, mille abil saab Galbatorix aru enda kuritegudest ja elab läbi kogu valu, mida ta on 100 aasta jooksul tekitanud. Arya tapab Shruikani Dauthdaertiga. Kui läbielatav valu muutub talumatuks, lausub Galbatorix loitsu, mis muudab ta mitte millekski ja tekitab plahvatuse, mis hävitab enamuse kindlusest. Eragon suudab kõik kindlusest päästa, kasutades Eldunaríde jõudu.

Murtagh ja Thorn, nüüd vabad Galbatorixi küüsist, suunduvad põhja poole, et veeta aega üksinduses ja mõelda elu üle järele. Enne lahkumist õpetab Murtagh Eragonile Sõna ja jätab temaga hüvasti. Nasuadast saab Alagaësia uus surelik kuninganna. Arya naaseb Du Weldenvardeni, et aidata valida uus haldjate kuninganna pärast tema ema, kuninganna Islanzadí surma lahingus. Ta võtab endaga kaasa päästetud rohelise draakonimuna, mis hiljem temale ka haudub. Aryast saab Ratsanik, kelle draakoniks on Fírnen.

Eragon muudab originaalset seost draakonite ja Ratsanike vahel, et lubada ka päkapikkudel ja urgalitel Ratsanikeks saada. Eragon otsustab, et Alagaësias ei ole ohutut kohta, kus treenida uusi Ratsanike ja lohesid ning plaanib maalt lahkuda, jättes kaks muna uutele Ratsanikele. Võttes kaasa kõik Eldunaríd ja teised munad, lahkub Eragon Alagaësiast, vandudes, et ta ei naase kunagi.

  1. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. november 2007. Vaadatud 9. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. http://www.shurtugal.com/2011/12/10/first-post-inheritance-interview-with-christopher-tackles-book-4s-hot-topics-and-more/

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]