Janika Oras

Janika Oras
Janika Oras
Sünninimi	Janika Taukar
Sündinud	28. november 1963 (60-aastane); Rakvere
Alma mater	Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia; Tartu Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	rahvaluuleteadus, etnomusikoloogia
Töökohad	Eesti Rahvaluule Arhiiv; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Doktoritöö	"Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivtekstid kogemused ja mälestused." (2008)
Doktoritöö juhendaja	Kristin Kuutma, Urve Lippus
Tunnustus	Valgetähe V klassi teenetemärk; Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia; Loend...

Janika Oras (aastani 1983 Janika Taukar; sündinud 28. novembril 1963 Rakveres) on eesti rahvaluule- ja -muusikateadlane.^[1]

Elulugu

Janika Oras on arsti tütar.^[1]

Lõpetas 1982 Tallinna Muusikakeskkooli, 1988 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna, filoloogiamagister (2002, TÜ), väitekiri "Vaateid Muhu vanemale rahvaluulele: helikõrguslik ja rütmiline organisatsioon", 2002–2007 EMTA doktorant, filosoofiadoktor (2008, EMTA), väitekiri "Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused". Oli 1988–93 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vaneminsener, heliarhiivi sektori juhataja, osakonnajuhataja kohusetäitja, aastast 1993 kuni praeguseni teadur, 1993–99 EKI rahvalaulude töörühma juhataja ja aastast 1997 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning aastast 2004 EMTA külalislektor (vanem rahvalaul).^[1] Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 2000, 2008 ^[2], Eesti folkloristika aastapreemia 2013 ^[3].

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: etnomusikoloogia ja folkloristika (vanem rahvalaul, laulik, pärimuse kogumislugu). Mitmete EKM-i väljaannete toimetaja: seeria "Pro Folkloristica" toimetaja 1994-2002, seeria "Vana Kannel" peatoimetaja, "Eesti rahvamuusika antoloogia" (2003), "Eesti parmupill" (2011) toimetaja. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi (1996) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (2000) liige. 26 teadusartiklit, üks monograafia.^[4]

Teoseid

Muhu laulud. Tallinn 1991
Mängitus. // Mängult-päriselt. Tartu 1996
Muhu regilaulude rütmid. // Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu 2001
Helmi Villa regilauluviisid – korrastatud mitmekesisus. // Regilaul – loodud või saadud? Tartu 2004
Heterofoonia ühe regilaulu traditsioonilises ja tänapäevases interpretatsioonis. // Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. Tartu 2004
Gustav Vilbaste "rahva ja luule vahel" – Eesti Üliõpilaste Seltsi pärimusekogujana aastatel 1908–1916. // Paar sammukest. EKM aastaraamat 2005. Tartu 2006
Risanda Kravtsov. Laulik arhiivis. // Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris. Tartu 2006
Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 27. Tartu 2008

Tunnustus

2000 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia^[4] (järjepidev ja tulemuslik folkloorialane tegevus)
2004 Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhind (Janika Oras ja Väike Hellero)^[4]
2008 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia^[4] (regilaululise kuulutamise, tuulutamise ja tähistamise asjus)
2012 Paide valla aasta tegija^[4]
2013 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi Eesti folkloristika aastapreemia^[4]
2016 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia^[4]
2016 "Setomaa tennäs" Seto vana helilaadi tutvustamise ja õpetamise eest seto leelokooridele^[4]
2016 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristjan Toropi fondi preemia^[4]
2019 Etnokulp: Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp^[4]
2019 Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind^[4]
2020 Eesti Kultuurkapitali tunnustuspreemia vanema laulutraditsiooni hoidmise eest regilauluansambliga Väike Hellero^[4]
2021 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia pärandturismi uuringu läbiviimise ja tervikpildi loomise eest (autorite kollektiivile)^[4]
2022 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreeemia seto laulupärimuse kodu laul.setomaa.ee loomise eest (koostajate kollektiivile)^[4]
2022 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tunnustus Lokulaud: aasta tegu 2022 - seto pärimuse veebikodu loomise eest (koostajate kollektiivile)^[4]
2023 Valgetähe V klassi teenetemärk^[5]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
↑ Eesti Kultuurkapitali koduleht^{[alaline kõdulink]}
↑ Eesti rahvaluule: uudised
↑ ^4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 ^4,11 ^4,12 ^4,13 ^4,14 "Janika Oras | CV". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 5. detsember 2023.
↑ "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.

Välislingid

Janika Oras Eesti Teadusinfosüsteemis
Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

[2] Eesti Kultuurkapitali koduleht^{[alaline kõdulink]}

[3] Eesti rahvaluule: uudised

[ETIS-4] 4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 ^4,11 ^4,12 ^4,13 ^4,14 "Janika Oras | CV". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 5. detsember 2023.

[5] "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]