Mine sisu juurde

Jaan Bergmann

Allikas: Vikipeedia
Jaan Bergmann

Jaan Bergmann (29. detsember 1856 Soosaare mõisavald Niilu talu – 25. juuni 1916 Paistu) oli eesti vaimulik, tõlkija ja luuletaja.

Jaan Bergmann õppis aastatel 18671869 Gustav Beermanni elementaarkoolis Põltsamaal ja 18711877 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18771882 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Kirikuõpetaja prooviaastal oli ta Peterburi Jaani koguduses (Jakob Hurda juures).

Jaan Bergmann ordineeriti 25. septembril 1883 õpetajaametisse, ta oli aastatel 18831884 Peterburi Jaani koguduse adjunktpastor. Aastatel 18841916 oli ta Paistu koguduse pastor (introdutseeriti pastoriametisse 30. detsembril 1884).

Alates 1901. aastast oli ta Eesti esimese laste- ja noorteajakirja Lasteleht toimetaja.

Piiblitõlked

[muuda | muuda lähteteksti]

1912. aastal ilmus trükis Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. 1915. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri (6664 lk), mis jäi aga alanud sõja ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles 1932. aastal leiti see Paistu kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles[1] ja anti hoiule Eesti Kultuuriloolisele arhiivile Tartus.[2]

Luule ja luuletõlked

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Bergmanni järelromantilises luules moodustab parima osa tema lüroeepika, eriti ballaadivormiline "Ustav Ülo". Bergmann oli oma aja suurimaid vormimeistreid ja luulekeele rikastajaid.

Jaan Bergmann on tõlkinud osa vanakreeka koomilisest väike-eeposest "Batrachomyomachia" ("Konnade ja hiirte sõda"), viis laulu "Odüsseiast" ning saksa ja vene ballaade (Puškini, Goethe, Schilleri, Schlegeli, Bürgeri, Chamisso, Kosegarteni, Freiligrathi, Herderi, Mülleri, Rückerti ja Schwabi teoseid).

  • Jaan Bergmann. "Luuletuskunst" – Vikerkaar 2007, nr 9, lk 76–88.

Antoloogiates

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Palve ja tõotus", "Ustav Ülo", "Vaenelaps", "Piibel", "Tuletorn", "Lese silmapisar", "Taara pidud taga selja", "Luupainaja". – Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koostanud Karl Muru. 1. köide. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 197–206.
  • "Märti Mihkelt", "Ustav Ülo", "Kulla võimus", "Igavene juut", "Salme", "Lembitu valimine", "Taara pidud taga selja", "Koidutäht", "Lese silmapisar", "Luupainaja", "Kuramaa kurat", "Valevanne", "Lomonossovi põgenemine", "Viilip II surm", "Viina võimus", "Kaks inglast", "Metsa öövaht". – Eesti ballaad. Koostanud Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2003, lk 84–107.
  1. Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida.
  2. J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]