Lehekülje Itaalia lähteteksti vaatamine

{{See artikkel| on praegusest riigist; varasema riigi kohta vaata [[Itaalia vabariik (Napoleoni)]]}}
{{Riik
|  riiginimi = Itaalia Vabariik
|  omastav = Itaalia
|  nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Repubblica Italiana
|  vapi_laius = 100px
|  mis_vapp = embleem
|  vapp = Emblem of Italy.svg
|  asendikaart = Italy in European Union.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[itaalia keel|itaalia]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Rooma]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Sergio Mattarella]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Giorgia Meloni]]
|  pindala = 
|  rahvaarv =  
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = 17. märts 1861
|  valuuta = [[Euro]] (EUR)<br />[[Šveitsi frank]] (CHF, [[Campione d'Italia]]s)
|  ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
|  hümn = [[Fratelli d'Italia (hümn)|Fratelli d'Italia]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.it]]
|  telefonikood = 39
|  riigikord = [[parlamentaarne vabariik]]
|  SKT = 1,663 [[triljon]]it [[euro]]t {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT1" />
|  SKT_elaniku_kohta = 27 152 eurot {{väiksem|(2015)}}<ref name="SKT2" />
|  rok-i kood = ITA
|  märkused = 
}}
[[Fail:Inno di Mameli instrumental.ogg|pisi|Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal]]
'''Itaalia''' (ametlik nimi '''Itaalia Vabariik''', [[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana'') on riik [[Euroopa]]s.

Itaalia asub 800&nbsp;km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari.

Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Austria]] (430&nbsp;km), [[Prantsusmaa]] (488&nbsp;km), [[Sloveenia]] (232&nbsp;km) ja [[Šveits]]iga (740&nbsp;km). [[Rannajoon]]e pikkus on 7600&nbsp;km. [[Enklaav]]ina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad [[San Marino]] ja [[Vatikan]]i riik.

Itaalia pealinn [[Rooma]] oli [[Vana-Rooma]] tähtsaima linnana sajandeid [[läänemaailm]]a poliitiline ja kultuuriline keskus. [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse [[germaanlased]], [[idagoodid]], [[langobardid]] ja [[normannid]]. [[Hiliskeskaeg]]ses Itaalias sai alguse [[renessanss]] – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes [[Firenze Vabariik|Firenze]]. 16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naabrite [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Austria]] [[hegemoonia]] alla. [[Itaalia ühinemine]] 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Aastal 1922 alguse saanud [[fašism]] sai lõpu riigi lüüasaamisega [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. Aastast 1946 on Itaalia [[vabariik]].

2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga)<ref name="undp" />. Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige; samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte<ref name="unesco" /> ning riik on turistide külastatavuselt maailmas viiendal kohal<ref name="UNWTO" />.

==Riik==
[[Pilt:It-map-et.png|pisi|Itaalia kaart]]

===Riigikord===
Itaalia on [[parlamentaarne vabariik]]. II maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" />

[[Itaalia president|Itaalia presidendi]] valib seitsmeks aastaks parlamendiliikmetest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu.<ref name="canestrinilex" /> Presidendiamet on Itaalias pigem tseremoniaalne,<ref name="reuters-Mattarella" /> ta võib parlamendi ennetähtaegselt laiali saata, nimetada ametisse Ministrite Nõukogu esimehe (peaministri), kinnitada peaministri soovitusel ametisse valitsuskabineti liikmed.<ref name="cia" /> Riigi president on Kõrgema Kaitsenõukogu eesistuja ja armee ülemjuhataja.<ref name="President" />

Riigi kõrgeim [[seadusandlik võim|seadusandlik]] organ on kahekojaline [[Itaalia parlament|parlament]], mille mõlemal kojal on võrdsed õigused ja kohustused. Alamkoda ehk saadikutekoda koosneb 630 valitud liikmest, ülemkoda ehk senat 315 valitud ja mõnest eluaegsest (määratud) liikmest. Mõlemad kojad valitakse üldistel valimistel ametisse viieks aastaks.<ref name="government" />

[[Täidesaatev võim]] kuulub Ministrite Nõukogule (lihtsustatult valitsusele), mille [[Itaalia peaminister|esimehe]] nimetab ametisse riigi president.<ref name="government" />

===Haldusjaotus===
{{vaata|Itaalia maakonnad}}
Itaalias on 20 maakonda,<ref name="Regioni" /> mis omakorda jagunesid 2017. aasta lõpu seisuga 93 [[Itaalia provintsid|provintsiks]], 14 [[Suurlinnapiirkond (Itaalia)|suurlinnapiirkonnaks]]<ref name="città_metropolitane" /> ja 7954<ref name=Istat180630/> vallaks (''comune'').<ref name=Istat180630/><ref name="xnB0Q" /><ref name=tuttitalia/>

Provintsid koosnevad mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi omakorda maakonna. Ainsaks erandiks on autonoomne piirkond [[Valle d'Aosta]], mille provintsid kaotati 1945. aastal.<ref name="Aosta" />

Provintside põhifunktsioonid on 2014. aasta reformi järel:<ref name="gazzettaufficiale" />
*kohalik planeerimine ja keskkonnakaitse;
*ühistranspordi korraldamine provintsi piirides, teedeehitus ja -hooldus;
*kohaliku koolivõrgu haldamine ja uute koolide ehitamine;
*kohalike omavalitsuste administratiivne juhendamine, andmete kogumine ja töötlemine;
*töötajate õiguste eest seismine ja võrdõiguslikkuse propageerimine.

Iga provintsi eesotsas on president, seadusandlikuks organiks on provintsi nõukogu ja täitevorganiks provintsi valitsus. President ja nõukogu liikmed valitakse korraga, provintsis alaliselt elavate kodanike poolt. Valitud presidendi (vajab esimeses või teises hääletusvoorus absoluutset häälteenamust) koalitsioon omab nõukogus kolm viiendikku kohtadest. Valitsuse istungit juhatab president, kes määrab ametisse nõukogu teised liikmed (itaalia keeles: ''assessori'').<ref name="gazzettaufficiale" />

[[Trentino-Alto Adige|Lõuna-Tirool]] ja [[Trento provints|Trentino]] on autonoomsed provintsid ning erinevalt kõigist teistest provintsidest on neil maakonnaga (itaalia keeles ''regione'') samasugune seadusandlik võim – need provintsid ei ole allutatud maakonnale, mille koosseisu nad kuuluvad.<ref name="gazzettaufficiale" />

{|
|- style="vertical-align:top;"
|
{| class="sortable wikitable"  style="text-align:left; <!--width:45%; -->float:right;"
|+Maakonnad<ref name="Regioni" />
|-
! Nr !! Maakond<ref name="3UML1" /> !! Keskus !! Pindala (km²)  !! Rahvaarv
|-
| style="text-align:center;width:20px;" | 1.
| {{PisiLipp|Abruzzo}} || [[L'Aquila]]
| style="text-align:right;width:50px;" | 10 832
| style="text-align:right;width:80px;" | 1 326 513
|-
| style="text-align:center;" |  2.
| {{PisiLipp|Apuulia}} (''Puglia'')|| [[Bari]]
| style="text-align:right" | 19 541
| style="text-align:right" | 4 077 166
|-
| style="text-align:center;" |  3.
| {{PisiLipp|Basilicata}} || [[Potenza]]
| style="text-align:right" | 10 073
| style="text-align:right" | 573 694
|-
| style="text-align:center;" |  4.
| {{PisiLipp|Calabria}} || [[Catanzaro]]
| style="text-align:right" | 15 222
| style="text-align:right" | 1 970 521
|-
| style="text-align:center;" |  5.
| {{PisiLipp|Campania}} || [[Napoli]]
| style="text-align:right" | 13 671
| style="text-align:right" | 5 850 850
|-
| style="text-align:center;" |  6.
| {{PisiLipp|Emilia Romagna}} || [[Bologna]]
| style="text-align:right" | 22 453
| style="text-align:right" | 4 448 146
|-
| style="text-align:center;" |  7.
| ''{{Pisilipp|Friuli-Venezia Giulia}}'' || [[Trieste]]
| style="text-align:right" | 7 862
| style="text-align:right"|1 221 218
|-
| style="text-align:center;" |  8. 
| {{PisiLipp|Lazio}} || [[Rooma]]
| style="text-align:right" | 17 232
| style="text-align:right" | 5 888 472
|-
| style="text-align:center;" |  9.
| {{PisiLipp|Liguuria}} || [[Genova]]
| style="text-align:right" | 5 416
| style="text-align:right" | 1 571 053
|-
| style="text-align:center;" |  10.
| {{PisiLipp|Lombardia}} || [[Milano]]
| style="text-align:right" | 23 864
| style="text-align:right" | 10 008 349
|-
| style="text-align:center;" |  11.
| {{PisiLipp|Marche}} || [[Ancona]]
| style="text-align:right" | 9 401
| style="text-align:right" | 1 543 752
|-
| style="text-align:center;" |  12.
| {{PisiLipp|Molise}} || [[Campobasso]]
| style="text-align:right" | 4 460
| style="text-align:right" | 312 027
|-
| style="text-align:center;" |  13.
| {{PisiLipp|Piemonte}} || [[Torino]]
| style="text-align:right" | 25 387
| style="text-align:right" | 4 404 24
|-
| style="text-align:center;" |  14.
| ''{{PisiLipp|Sardiinia maakond}}'' (''Sardegna'') || [[Cagliari]]
| style="text-align:right" | 24 100
| style="text-align:right" | 1 658 138
|-
| style="text-align:center;" |  15.
| ''{{PisiLipp|Sitsiilia maakond}}'' (''Sicilia'') || [[Palermo]]
| style="text-align:right" | 25 832
| style="text-align:right" | 5 074 261
|-
| style="text-align:center;" |  16.
| {{PisiLipp|Toscana}} || [[Firenze]]
| style="text-align:right" | 22 987
| style="text-align:right" | 3 744 398
|-
| style="text-align:center;" |  17.
| ''{{PisiLipp|Trentino-Alto Adige}}'' || [[Trento]]
| style="text-align:right" | 13 605
| style="text-align:right" | 1 059 114
|-
| style="text-align:center;" |  18.
| {{PisiLipp|Umbria}} || [[Perugia]]
| style="text-align:right" | 8 464
| style="text-align:right" | 891 181
|-
| style="text-align:center;" | 19.
| ''{{PisiLipp|Valle d'Aosta}}'' || [[Aosta]]
| style="text-align:right" | 3 261
| style="text-align:right" | 127 329
|-
| style="text-align:center;" |  20.
| [[pilt:Flag of Veneto.svg|25px]] [[Veneto]] || [[Veneetsia]]
| style="text-align:right" | 18 407
| style="text-align:right" | 4 915 123
|}
| style="padding-left:20px;padding-top:150px;" | [[Pilt:Itaalia_maakonnad.png|300px|Itaalia maakonnad]]
|}

==Loodus==
[[Pilt:The Langkofel group in spring.JPG|pisi|vasakul|Alpid]]

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad [[Alpid]]. Kõrgeimad mäed asuvad Alpide lääne- ja keskosas, kus mitmed mäetipud ületavad 4000&nbsp;m kõrguse, sh [[Mont Blanc]] (4807&nbsp;m), [[Monte Rosa]] (4634&nbsp;m) ja [[Matterhorn]] (4478&nbsp;m). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on [[Dolomiidid]], mille kõrgeim tipp on 3343 meetriga [[Marmolada]]. Piki kogu [[Apenniini poolsaar]]t peaaegu 2000&nbsp;km [[Liguuria]]st kuni [[Sitsiilia]]ni kulgevad [[Apenniinid]], mille kõrgeim tipp 2912&nbsp;m asub [[Gran Sasso]] mäeahelikus. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.<ref name="geography" />

Umbes veerand riigi territooriumist moodustavad [[tasandik]]ud. Suurim neist on [[Po madalik]] (pindalaga üle 44 000&nbsp;km<sup>2</sup>), mis moodustus [[Po]] (pikkus 652&nbsp;km) ja selle lisajõgede [[sete]]te [[alluviaaltasandik|kogunemisega]].<ref name="geography" />

Järvede arv on Itaalias umbes 1500. Suurema osa neist moodustavad väikesed mäestikujärved. Itaalia tuntuimad ja tähtsaimad järved asuvad maa põhjaosas [[Milano]] ümbruses. Nende hulka kuuluvad [[Garda järv]], [[Lago Maggiore]], [[Como järv]], [[Iseo järv]] ja [[Lugano järv]].<ref name="geography" />

[[Pilt:Mt Etna and Catania1.jpg|pisi|Talvine [[Etna]] vulkaan]]

Itaalia ja ühtlasi Vahemere suurimad saared on [[Sitsiilia]] ja [[Sardiinia]].<ref name="geography" />

Itaalia asub keeruka geoloogilise ehitusega piirkonnas. Maa lõunaosa asub väga lähedal [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Aafrika laam]]a kokkupuutepiirile. Vahemeres Euraasia laama alla tungiv Aafrika laam põhjustab seismilist ja vulkaanilist aktiivsust (tuntumad vulkaanid on [[Etna]] ja [[Vesuuv]]). Aastas registreeritakse riigis ligi kaks tuhat väiksemat maavärinat. Maavärinaohtlikuks piirkonnaks loetakse peaaegu poolt kogu riigi territooriumist. Suurimad katastroofid on seni esinenud laamade piirialal asuvas Lõuna-Itaalias, kuid harva võib maavärinaid esineda ka Itaalia põhjaosas.<ref name="novaator" /> Viimase 2000 aasta jooksul on Itaalias dokumenteeritud üle 400 purustava maavärina. Alates aastast 1905 on esinenud 15 suuremat maavärinat, neist kõige ohvriterohkeim toimus 1908. aastal Sitsiilias, võttes ligi 70 000 inimese elu.<ref name="time-earthquakes" />

===Kliima===
{{Vaata|Itaalia kliima}}
[[Pilt:Sirocco from Libya.jpg|pisi|vasakul|[[Siroko]] kannab [[Sahara]]st kaasa liivatolmu]]
Mitmekesise maastiku ja territooriumi pikisuunalise väljavenitatuse tõttu on Itaalia kliima suuresti varieeruv. Maa põhja- ja lõunaosa [[õhutemperatuur]]ide vahe võib olla märkimisväärne ja seda eriti talvel.<ref name="climate" />

Rannikupiirkonnas, kus asuvad suuremad linnad, on tüüpiline [[vahemereline kliima]], mida iseloomustavad pehmed talved ning kuumad ja tavaliselt kuivad suved. Kuiva suveperioodi intensiivsus ja kestus pikeneb riigi lõunasuunas. Läänerannikul esineb idarannikuga võrreldes rohkem sademeid. Idarannik on samal ajal tuulisem. Apenniinide piirkonnas on ilm sageli külmem ja sademeterohkem kui rannikul. Mäetipud on talvel sageli lumised.<ref name="climate" />

Lõuna-Itaalia (eriti Sitsiilia ja Sardiinia) suved on väga kuumad. Päikesepaistelist ilusat ilma esineb pikkade perioodide kaupa. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 430–850&nbsp;mm.<ref name="climate" /> Juuli keskmine õhutemperatuur on vahemikus 19...33&nbsp;°C ([[Catania]]s),<ref name="temperature-july" /> jaanuaris 9...15&nbsp;°C ([[Messina]]s)<ref name="temperature-january" />.

Po madalikul esineb sellele piirkonnale iseloomulik kliima. Sademeid võib esineda aastaajast sõltumata. Kuigi talvekuud võivad olla küllalt külmad, lumised ja udused, on suvekuud seal peaaegu sama kuumad ja päikesepaistelised kui Lõuna-Itaalias. Äikesetormid on sagedased suviti ja sügiseti, kuid sademeid esineb sel perioodil ebaühtlaselt.<ref name="climate" />

Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpidele iseloomulikud talved ja sajused suved. Äikesetorme võib esineda kevadest sügiseni. Madalamatel kõrgustel Lombardia järvede piirkonnas on pehmemad talved ja soojemad suved. Päikesepaistet esineb seal keskmiselt 3–4 tundi talvel ja umbes 9 tundi suvel.<ref name="climate" />

Alpide eelmäestikes puhub sügisel ja talve lõpus sageli kuiv ja soe [[föön]].<ref name="Mountain_ranges" /> [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul võib samal perioodil esineda külm [[boora]],<ref name="Bora" /> mille tugevad iilid (kohati üle 100&nbsp;km/h) mõjutavad merehoovusi ja põhjustavad mõnikord [[Veneetsia]]s üleujutusi<ref name="Veneetsia-kliima" />. Lõuna-Itaalias võib aasta läbi puhuda lämbe, väga niiske ja kuum [[siroko]]<ref name="Mountain_ranges" /> (tugevad sirokod esinevad siiski tavaliselt kevadel<ref name="Sirocco" />). [[Sahara kõrb]]est sirokoga üle Vahemere kandunud liivatolm annab vihmale omapärase värvuse.<ref name="Guerzoni" />

=== Taimestik, loomastik ja looduskaitse ===
[[Pilt:Abies nebrodensis.jpg|pisi|püsti|Looduskaitseliselt kriitilises seisundis [[sitsiilia nulg]]]]
Euroopa maade hulgas on Itaalia [[elustiku mitmekesisus]] üks suuremaid, mis on tingitud eelkõige maa geograafilisest asukohast ja kliimatingimustest. Riigi [[loomastik]]us on esindatud üle 57 000 [[liik (bioloogia)|liigi]], kellest umbes 55 000 on [[selgrootud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] hulgas on märkimisväärne hulk [[endeem]]seid liike, nende hulgas [[kahepaiksed]] (31,8%) ja [[mageveekalad]] (18,3%). [[IUCNi punane nimestik|IUCNi punase nimestiku]] järgi on selgroogsetest 672 liiki ohustatud ja 6 liiki lähiminevikus Itaalia loodusest kadunud. Taimestiku hulgas on samuti endeemide hulk tähelepanuväärne, ulatudes 15%-ni.<ref name="isprambiente" />

Umbes 30% Itaalia territooriumist hõlmavad metsad,<ref name="climatechangepost" /> mille pindala on põllumaade vähenemise tõttu kasvanud viimase 30 aasta jooksul 26,7%, ulatudes 2013. aastal umbes 11 miljoni [[hektar]]ini.<ref name="isprambiente" /> Kriitilises seisundis [[sitsiilia nulg]] kuulub kõige haruldasemate puuliikide hulka kogu Euroopas.<ref name="Farjon" />

Itaalias asub 22 rahvusparki, mille pindala on ligi 1 miljon hektarit, moodustades 5% riigi territooriumist. Ligi 20% riigi pindalast on kuulub [[Natura 2000]] kaitstavate alade võrgustikku. Ümber Apenniini poolsaare asub 23 merekaitseala ja kaks mereparki, mille kogupindala on umbes 200 000 ha.<ref name="climatechangepost" />

==Rahvastik==
{{Vaata|Itaalia rahvastik}}
Itaalia elanike arv on 60,66 miljonit,<ref name="pop2016" /> millega riik asub maailmas 24.<ref name="cia" /> kohal ja Euroopa Liidus 3. kohal (Saksamaa ja Prantsusmaa järel). Asustustihedus on 201,3 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, mis on suurem kui Euroopa keskmine<ref name="per capire" />.

Itaalia elanikkonda, mis on koondunud põhiliselt rannikupiirkonda ja tasandikele,<ref name="Ortolani" /> iseloomustab pensioniealiste inimeste suur osakaal (20% elanikkonnast) ja väike [[sündimus]] (9,2 sündi 1000 elaniku kohta). Meeste oodatav keskmine eluiga on 79,1 ja naistel 84,3 aastat.<ref name="demografici2010" />

[[19. sajand]]i teises pooles hakkas Itaaliast inimesi massiliselt [[Ameerika]]sse [[emigratsioon|emigreeruma]]. Vahemikus 1860–1914 rändas riigist välja ligi 9 miljonit inimest.<ref name="Hatton" /> Teine väljarände laine sai alguse II maailmasõja järel ja kestis 1970. aastateni. Kokku rändas Itaaliast 100 aasta jooksul välja ligi 13 miljonit inimest.<ref name="Ben-Ghiat" />

[[Immigratsioon]] Itaaliasse on märkimisväärselt kasvanud alates 1990. aastatest. Itaalia statistikaameti andmetel elas riigis 2016. aasta alguse seisuga veidi üle 5 miljoni sisserändaja,<ref name="strasa2016" /> mis moodustas 8,3% kogu elanikkonnast. Suurimad võõramaalaste kogukonnad on [[rumeenlased]] (üle ühe miljoni), [[albaanlased]] ja [[Maroko]] päritolu sisserändajad (mõlemaid ligi pool miljonit). Neile saab lisada ka riigis illegaalselt viibivad migrandid, keda on sadu tuhandeid.<ref name="Immigrati" />

===Religioon===
[[Pilt:Dlieja da Sacun cun Saslonch-edit.jpg|pisi|Kirik Alpides]]
[[Katoliiklus]] on Itaalias kõige levinuim [[religioon]], kuigi see pole enam alates 1985. aastast [[riigiusk]].<ref name="riigiusk" /> 2019. aastal pidas end rooma-katoliiklasteks 74,4% itaallastest.<ref name="religioni" />

Väiksemad kristlikud religioonirühmad moodustavad [[õigeusk]]likud (1,5 miljonit),<ref name="Leustean" /> [[Protestantism|protestandid]] (0,66 miljonit<ref name="CESNUR" />), [[Jehoova tunnistajad]] (0,44 miljonit<ref name="CESNUR" /> ) jm.

Viimaste aastakümnete immigratsioonisurve tõttu on Itaalia elanikkonna hulgas kasvanud [[moslem]]ite osakaal (1,9 miljonit ehk 3,1%).<ref name="CESNUR" /> Veel on sisserändajate hulgas levinud [[budism]] (0,26 miljonit), [[hinduism]] (0,17) ja [[sikhism]] (0,15).<ref name="CESNUR" />

=== Suuremad linnad ===
{{vaata ka|Itaalia linnade loend}}
[[Pilt:20110720 Verona 3078.jpg|pisi|Vaade [[Verona]]le]]
{|class="wikitable"
|+ Suuremad linnad (2016)<ref name="bilmens2015gen" />
!Jrk
!Linn
!Maakond
!Elanike arv
|-
|1
|[[Rooma]]
|[[Lazio]]
|{{center|2 865 945}}
|-
|2
|[[Milano]]
|[[Lombardia]]
|{{center|1 347 707}}
|-
|3
|[[Napoli]]
|[[Campania]]
|{{center|972 420}}
|-
|4
|[[Torino]]
|[[Piemonte]]
|{{center|889 669}}
|-
|5
|[[Palermo]]
|[[Sitsiilia]]
|{{center|672 144}}
|-
|6
|[[Genova]]
|[[Liguuria]]
|{{center|585 664}}
|-
|7
|[[Bologna]]
|[[Emilia Romagna]]
|{{center|387 466}}
|-
|8
|[[Firenze]]
|[[Toscana]]
|{{center|382 789}}
|-
|9
|[[Bari]]
|[[Apuulia]]
|{{center|325 609}}
|-
|10
|[[Catania]]
|[[Sitsiilia]]
|{{center|314 556}}
|}

==Majandus==
{{Vaata|Itaalia majandus}}

Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia on [[WTO]], [[G7]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[OECD]] liige. Alates 2002. aastast kuulub Itaalia [[eurotsoon]]i.<ref name="vm" /> Arvestuslik sisemajanduse kogutoodang (2015) jaotub sektorite kaupa järgmiselt: [[teenindus]]sektor – 74%, [[tööstus]] – 23,7% ja [[põllumajandus]] – 2,3%.<ref name="cia" />

Itaalia majandussektori omapäraks on keskmiste, väikeste ja väga väikeste ettevõtete domineerimine (eelkõige töötleva tööstuse sektoris).<ref name="vm" /> Üle 70% ettevõtetest on perefirmad.<ref name="enterprises" /> Selliste ettevõtete osakaal, kus töötab vähem kui 259 inimest, on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine on 55%).<ref name="vm" />

Riigi majandusele on iseloomulik erinev majanduslik areng Põhja- ja Lõuna-Itaalias. Maa põhjaosa on majanduslikult paremal järjel, seda on taganud edukas tööstussektor ja suurem eraettevõtete osakaal. Lõuna-Itaalia majandus on aeglasemalt kasvanud eri põhjustel (nt väljaränne Lõuna-Itaaliast peamiselt Ameerikasse ja sisemigratsioon lõunast põhja) ja seda iseloomustab põllumajanduse suurem osakaal ning riiklikud suurettevõtted. Lõhe maa põhja- ja lõunaosa majandusarengus kujunes välja 20. sajandil. Tänapäeval on Põhja-Itaalias edukad tööstuspiirkonnad viinud sealsed maakonnad Euroopa rikkaimate hulka.<ref name="vm" />

Itaalia majandus arenes kiirelt eelkõige 20. sajandi teises pooles ning sellele aitasid kaasa aitasid edukad [[reform]]id ja [[Erastamine|erastamisprotsess]].<ref name="vm" />

{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+ SKT ja tööjõu osakaal <ref name="cia" />
!Sektor !! SKT osakaal (2015), % !! Tööjõu osakaal (2011), %
|-
| bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
| 2,3 || 3,9
|-
| bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
| 23,7 || 28,3
|-
| bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
| 74 || 67,8
|}

=== Probleemid majanduses ===
2008. aastal maailma tabanud [[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] järel on Itaalia majandus olnud aastaid järjest languses. Riigi konkurentsivõimet ja majandusarengut pärsivad mitmed struktuursed probleemid nagu suur [[maksukoormus]] (2015. aastal 47,9%) ning sellega seonduv suur [[varimajandus]]e osakaal, komplitseeritud ja aeglaselt töötav kohtusüsteem, ebaefektiivne tööturg, [[korruptsioon]] ja [[organiseeritud kuritegevus]]e levik.<ref name="vm" />

Küllalt kõrge on riigis [[töötus]]e tase – 2015. aastal arvestuslikult 11,9%.<ref name="cia" /> [[Riigieelarve]] puudujääk oli aastatel 1995–2015 keskmiselt 3,5%. Defitsiidi katmiseks võetud laenud suurendavad riigi võlakoormust, mis moodustas 2015. aasta lõpus sisemajanduse koguproduktist 132,6%.<ref name="tradingeconomics" /> Selle näitajaga oli Itaalia [[riigivõlg]] maailma maade hulgas neljandal kohal ([[Jaapan]]i, [[Kreeka]] ja [[Liibanon]]i järel).<ref name="tradingeconomics-gdp" />

=== Turism ===
[[Pilt:Milano Duomo 2392.jpg|pisi|[[Milano toomkirik]] on üks kuulsamaid gooti stiilis ehitisi Euroopas]]
2015. aastal külastas Itaaliat 50,7 miljonit turisti, kes kulutasid riigis 39,4 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. Riik platseerus turistide arvu poolest maailma maade hulgas viiendale kohale (eespool on Prantsusmaa, USA, Hispaania ja Hiina).<ref name="UNWTO" /> Välisriikidest saabus külastajaid 2015. aastal enim Saksamaalt (10,9 miljonit), USA-st (4,5 miljonit), Prantsusmaalt (4,3 miljonit), Hiinast (3,3 miljonit), Suurbritanniast (3,3 miljonit), Šveitsist (2,7 miljonit) ja Austriast (2,3 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> Turismisektorit toetab asjaolu, et Itaalias asub maailma riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte.<ref name="unesco" /> Kõige enam külastatavad Itaalia maakonnad olid 2015. aastal: [[Veneto]] (10,6 miljonit), [[Lombardia]] (7,3 miljonit), [[Toscana]] (6,8 miljonit), [[Lazio]] (6,8 miljonit) ja [[Trentino-Alto Adige]] (5,5 miljonit).<ref name="turismo_straniero" />

=== Väliskaubandus ===
Itaalia majandus on tugevalt väliskaubandusele orienteeritud.<ref name="vm" /> Itaalia eksportis 2015. aastal kaupu 459 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,3% vähem kui eelneval aastal. Ekspordi osakaal sisemajanduse kogutoodangust moodustas 21,1%. Lõviosa ekspordist saadeti Euroopasse (62,9%), järgnes Aasia (17,3%), Põhja-Ameerika (10,4%) ja Aafrika (4,5%).<ref name="worldstopexports1" />

Riik importis 2015. aastal kaupu 409 miljardi dollari väärtuses, mis oli 13,7% vähem kui eelneval aastal. Suurem osa kaupadest imporditi Euroopa maadest (67,0%), järgnes Aasia (20,3%), Aafrika (5,2%) ja Põhja-Ameerika (4,6%).<ref name="worldstopexports2" />

{{veerud|50%}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Itaalia suurimad ekspordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports1" />
|- bgcolor=#E8E8E8
!Ekspordiartiklid
!Maht [[mld]] [[USA dollar|$]]
|-
|align="center" bgcolor="#b4f800" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad)
|{{center|92,4 (20,0%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#bcf919" | [[Sõiduk]]id
|{{center|39,4 (8,5%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#c3f835" | [[Elektrimasin]]ad ja -seadmed
|{{center|27,7 (6,0%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#caf752" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]]
|{{center|21,2 (4,6%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#d4f876" | Plasttooted
|{{center|19,0 (4,1%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#ddf994" | Metallitooted
|{{center|16,2 (3,5%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#e6fab2" | Mööbel, valgustid,<br> valmisdetailidest hooned
|{{center|13,0 (2,8%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#ecf8cd" | Naftasaadused
|{{center|12,6 (2,7%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#f4fae4" | [[Jalats]]id, [[riietus|riided]]
|{{center|12,1 (2,6%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#f6f7f4" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]]
|{{center|11,8 (2,6%)}}
|-
|}
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Itaalia suurimad impordiartiklid''' (2016)<ref name="worldstopexports2" />
|- bgcolor=#E8E8E8
!Impordiartiklid
!Maht [[mld]] [[USA dollar|$]]
|-
|align="center" bgcolor="#fcd900" | [[Sõiduk]]id
|{{center|43,5 (10,7%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fbdb10" | [[Fossiilkütus]]ed, sh [[toornafta]]
|{{center|41,5 (10,3%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fbdf2c" | Inseneritooted (masinad, <br>mootorid, pumbad, varuosad)
|{{center|40,9 (10,1%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fce44f" | Elektrimasinad ja -seadmed
|{{center|31,3 (7,7%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fce768" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]]
|{{center|21,3 (5,3%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fded8e" | [[Plastid]]
|{{center|18,4 (4,5%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fcf1ae" | [[Teras]] ja [[raud]]
|{{center|14,4 (3,6%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fff8ca" | [[Kemikaal]]id
|{{center|14,2 (3,5%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fffbe3" | Meditsiini- ja tehnikaseadmed
|{{center|11,3 (2,8%)}}
|-
|align="center" bgcolor="#fffef8" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]]
|{{center|9,6 (2,4%)}}
|-
|}
{{veerud-lõpp}}

=== Transport ===
[[Pilt:ETR 400 Roma Tiburtina train station 24 20181231.jpg|pisi|Itaalia kiirrongid arendavad kiirust kuni 400 km/h]]
Itaalias ehitati 1920. aastatel maailma esimesed [[kiirtee]]d – [[autostrada]]d.<ref name="autostrada" /> [[Maantee]]de kogupikkus on 487 700&nbsp;km, neist 6700&nbsp;km on kiirteed.<ref name="cia" /> Maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid. 1000 elaniku kohta on Itaalias 679 (2014) [[mootorsõiduk]]it.<ref name="vehicles" /> Kiirteedel on kiiruspiirang 130&nbsp;km/h, tavalistel maanteedel 90&nbsp;km/h ja asulates üldjuhul 50&nbsp;km/h.<ref name="drive" />

[[Pilt:Roma Cinecitta 2.jpg|pisi|vasakul|Tramm Roomas 1979. aastal]]
[[Raudtee]]võrgu kogupikkus on Itaalias üle 20 000&nbsp;km, sellest on [[elektriraudtee|elektrifitseeritud]] peaaegu 13 000&nbsp;km. Standardne [[rööpmelaius]] on 1435&nbsp;mm, kuid esineb ka kitsarööpmelisi 1000&nbsp;mm (122&nbsp;km) ja 950&nbsp;mm (151&nbsp;km) rööbasteid.<ref name="cia" /> Erinevalt väljakujunenud maanteevõrgust areneb raudteevõrk endiselt edasi. Uute raudteelõikude ehitamise eesmärk on ühendada olulisemad Itaalia linnad kiirraudteega, samas soovitakse arendada kiirraudteeühendust Euroopa suurlinnadeni.<ref name="vm" /> Itaalia kiirraudteedel liiguvad rongid kiirusega kuni 300–360&nbsp;km/h.<ref name="italiarail" /> [[Raudteetransport|Reisivedude]] maht oli Itaalia raudteedel 2014. aastal ligi 40 miljardit reisijakilomeetrit ja kaubavedude maht 10 miljardit tonnkilomeetrit.<ref name="knoema" />

Itaalias on suuremaid sadamaid üle 40 (rohkus on tingitud eelkõige geograafilise asendi tõttu).<ref name="vm" /> Läbi sadamate liikus 2014. aastal kaupa 443 miljonit tonni, millega riik on Euroopas kolmandal kohal (Hollandi ja Suurbritannia järel).<ref name="kogulaevakaup" /> Suurimad Itaalia kaubasadamad on [[Genova]]s, [[Trieste]]s ja [[Taranto]]s. Kõigis nendes sadamates käideldi 2011. aastal kaupu üle 40 miljoni tonni.<ref name="laevandus2011" /> Itaalia sadamad teenindasid 2014. aastal 72,2 miljonit reisijat, olles selle näitajaga Euroopas esikohal.<ref name="laevareisijad" /> Suurimad reisisadamad on [[Messina]]s, [[Napoli]]s, [[Reggio Calabria]]s ja [[Capri]]l.<ref name="laevandus2011" />

Lennuväljade arv oli 2013. aastal 129 (neist 98-l on [[rada (lennundus)|maandumisrajad]] sillutatud).<ref name="cia" /> 2014. aastal teenindasid lennuväljad veidi üle 150 miljoni reisija. Suurimad lennuväljad on [[Rooma Fiumicino]] (2014. aastal 38 miljonit reisijat), [[Milano Malpensa]] (19 miljonit), [[Milano Linate]] (9 miljonit), [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]] (8,8 miljonit) ja [[Venezia Tessera lennujaam|Veneetsia]] (8,4 miljonit).<ref name="Trasporto-aereo" />

=== Energiamajandus ===
Loodusvarade poolest vaese Itaalia energiamajandus sõltub suuresti impordist.<ref name="vm" /> Kodumaisest energiavajadusest kattis riik impordiga 2014. aastal ligi 75%.<ref name="MPankEnergia" /> [[Tšornobõli katastroof]]i järel toimunud referendumiga (1987) loobus itaalia täielikult oma [[tuumaenergia]] programmist ning olemasolevad [[tuumareaktor]]id (4 töötavat ja 2 valmimisjärgus reaktorit) suleti.<ref name="euronuclear" /> Itaalia energia omatoodang moodustas 2014. aastal 37,6 Mtoe (megatonni nafta ekvivalenti). Lisaks imporditi 115 Mtoe väärtuses energiat. Põhilised imporditavad energiakandjad olid [[toornafta]] (2014. a 59 Mt) ja [[maagaas]] (2015. a 61 [[mld]] m<sup>3</sup>).<ref name="iea" /> Maagaasi imporditakse riiki peamiselt [[torutransport|torutranspordi]] abil ning suuremad varustajad on [[Venemaa]] (51%), [[Alžeeria]] (13%) ja [[Liibüa]] (13%).<ref name="eniscuola" /> Riigisisene elektritarbimine moodustas 2014. aastal 304 [[TWh]], sellest imporditi 44 TWh ehk 14,5%.<ref name="iea" /> Elektri tootmisel oli 2013. aastal [[taastuvad energiaallikad|taastuvate energiaallikate]] osakaal 34% (peamiselt [[hüdroenergia]], [[päikeseenergia]], [[bioenergia]] ja [[tuuleenergia]]).<ref name="terna" />

=== Suuremad ettevõtted ===

Ajakirja [[Forbes]] koostatav edetabel [[Forbes Global 2000]] järjestab maailma suuremaid [[avalik ettevõte|avalikke ettevõtteid]], võttes aluseks müügikäivet, kasumit, varasid ja ettevõtte turuväärtust. 2018. aasta majandustulemuste põhjal on 20 Itaalia suuremat ettevõtet järgmised:<ref>[https://www.forbes.com/global2000/list/#country:Italy The World’s Largest Public Companies] Forbes [2019 ranking] (vaadatud 14. veebruar 2020)</ref>

{| class="wikitable sortable" style="text-align:right;"
! align="center" |Nr
! align="center" |Koht Forbes<br />2000<br />edetabelis
! align="center" |Ettevõte
! align="center" |Peakontor
! align="center" |Käive<br />(mld <br />USD)
! align="center" |Kasum<br />(mld <br />USD)
! align="center" |Vara<br />(mld <br />USD)
! align="center" |Väärtus<br />(mld <br />USD)
! align="center" |Tööstusharu
|-
|1
|77
| align="left" |[[Enel]]
| align="left" |Rooma
|86,3
|5,7
|189,1
|63,1
| align="left" | energeetika
|-
|2
|91
| align="left" |[[Eni]]
| align="left" |Rooma
|89,4
|5,0
|139,5
|62,5
| align="left" | nafta ja maagaas
|-
|3
|130
| align="left" |[[Intesa Sanpaolo]]
| align="left" |[[Torino]]
|28,1
|4,8
|900,5
|45,9
| align="left" | pangandus
|-
|4
|144
| align="left" |[[Assicurazioni Generali]]
| align="left" |[[Trieste]]
|92,1
|2,7
|588,5
|30,1
| align="left" | kindlustus
|-
|5
|156
| align="left" |[[UniCredit]]
| align="left" |Milano
|31,1
|4,5
|950,5
|32,0
| align="left" | pangandus
|-
|6
|331
| align="left" |[[Poste italiane]]
| align="left" |Rooma
|35,1
|1,7
|238,8
|14,0
| align="left" | logistika
|-
|7
|610
| align="left" |[[Atlantia]]
| align="left" |Rooma
|6,9
|1,0
|91,2
|21,1
| align="left" | transport
|-
|8
|750
| align="left" |[[Unipol]]
| align="left" |[[Bologna]]
|16,4
|0,8
|87,6
|3,7
| align="left" | kindlustus
|-
|9
|759
| align="left" |[[Telecom Italia]]
| align="left" | Rooma ja Milano
|22,4
| -1,6
|75,5
|12,2
| align="left" | telekom
|-
|10
|912
| align="left" |[[Mediobanca]]
| align="left" |Milano
|3,5
|1,0
|84,4
|9,4
| align="left" | pangandus
|-
|11
|931
| align="left" |[[Snam]]
| align="left" |[[San Donato Milanese]]
|2,9
|1,1
|25,9
|16,5
| align="left" | nafta ja maagaas
|-
|12
|980
| align="left" |[[Leonardo S.p.A.]]
| align="left" |Rooma
|14,4
|0,6
|29,2
|6,9
| align="left" |kosmose- ja kaitsetööstus
|-
|13
|1167
| align="left" |[[Terna Group]]
| align="left" |Rooma
|2,6
|0,8
|19,6
|12,1
| align="left" | elektrivarustus
|-
|14
|1181
| align="left" |[[UBI Banca]]
| align="left" |[[Bergamo]]
|5,6
|0,5
|143,2
|3,6
| align="left" | pangandus
|-
|15
|1190
| align="left" |[[Ferrari]]
| align="left" |[[Amsterdam]] ja [[Maranello]]
|4,0
|0,9
|5,5
|25,2
| align="left" | autotööstus
|-
|16
|1332
| align="left" |[[Banco BPM]]
| align="left" | Milano
|6,1
| -0,1
|183,4
|3,6
| align="left" | pangandus
|-
|17
|1384
| align="left" |[[BPER Banca]]
| align="left" |Milano ja [[Verona]]
|2,9
|0,5
|80,7
|2,3
| align="left" | pangandus
|-
|18
|1499
| align="left" |[[Cattolica Assicurazioni]]
| align="left" |Verona
|7,1
|0,1
|39,1
|1,6
| align="left" | kindlustus
|-
|19
|1528
| align="left" |[[Banca Monte dei Paschi di Siena]]
| align="left" |[[Siena]]
|4,0
|0,3
|149,2
|1,7
| align="left" | pangandus
|-
|20
|1609
| align="left" |[[Pirelli]]
| align="left" |Milano
|6,1
|0,5
|14,9
|7,2
| align="left" | autoosad
|}

== Relvajõud ==
[[Pilt:Ejercicio Dissimilar Air Combat Training - DACT 2017 - Base Aérea de Gando (32765109225).jpg|pisi|Itaalia õhuväe käsutuses on [[Eurofighter Typhoon]]id]]

Itaalia relvajõudude hulka kuuluvad maa-, mere- ja õhuväed ning [[sandarmeeria|karabinjeerid]]. Armee allub Kõrgemale Kaitsenõukogule, mille eesistuja on riigi president. Viimane täidab ka armee ülemjuhataja kohuseid.<ref name="President" /> Teised kõrgemad juhtimisorganid on kaitseministeerium, kindralstaap ja relvajõuliikide peastaabid. Alates 2005. aastast on sõjaväeteenistus vabatahtlik.<ref name="sõjaväeteenistus" /> Itaalia armee aktiivses teenistuses on kokku ligi 285 000 inimest, kellest 107 000 kuuluvad karabinjeeride ridadesse.<ref name="armedforces" /> Riigi kaitse-eelarve moodustas 2014. aastal SKT-st 1,1%.<ref name="cia" /> [[NATO]] tuumarelvade paigutusstrateegia alusel hoitakse Itaalias 90 USA-le kuuluvat [[tuumarelv]]a.<ref name="nrdc" />

Itaalia maavägede isikkoosseisu suurus on umbes 104 000. Lahingutehnika hulka kuuluvad nt [[tank]]id [[Ariete]] (200 tk) ja [[Leopard 1]] (120 tk reservis), [[jalaväe lahingumasin]]ad [[Dardo]] (200 tk), [[tankihävitaja]]d [[Centauro]] (300 tk), [[ründekopter]]id [[Agusta A129 Mangusta|Mangusta]] (60 tk) ja [[soomustransportöör]]id [[M113]] (250 tk).<ref name="armedforces" />

Itaalia mereväe tegevteenistuse isikkoosseisu kuulub ligikaudu 34 000 inimest, kelle käsutuses on 38 tähtsamat sõjalaeva ja 123 õhusõidukit. Laevastikku kuuluvad kaks [[lennukikandja]]t, [[hävitaja]]d (4 tk), [[allveelaev]]ad (6 tk) ja mitmekülgsed [[fregatt|fregatid]].<ref name="armedforces" /> Itaalia laevastik on lähiminevikus osalenud üle maailma mitmel rahutagamisoperatsioonil.<ref name="rocznikbezpieczenstwa" />

Itaalia õhuvägedesse kuulub ligikaudu 44 000 tegevteenistujat, kelle käsutuses on üle 500 lennumasina, sh [[hävituslennuk]]id (67 tk), [[ründelennuk]]id (136 tk) ja [[helikopter]]id. Vananenud hävitajaid on asendamas [[Eurofighter Typhoon]]id. Vägede transportimisel on abiks sõjaväe [[transpordilennuk]]id (CH-47F, TTH NH-90).<ref name="armedforces" />

Armeejõudude autonoomse korpuse moodustavad karabinjeerid: sandarmeeria ja sõjaväepolitsei, kes tegelevad korra tagamisega nii sõjaväelaste kui ka tsiviilisikute hulgas. Kuigi karabinjeeride eri harud annavad aru erinevatele ministeeriumidele (sõltuvalt üksuse funktsioonist), allub korpus avaliku korra ja turvalisuse tagamisel siseministeeriumile.<ref name="carabinieri" />,

Itaalias on ka ligi 13 000 tegevteenistuses USA sõjaväelast: 31. märtsi 2022 seisuga 4248 maaväelast, 4762 õhuvâelast, 3327 mereväelast ja 322 merejalaväelast.<ref>{{Netiviide|url=https://dwp.dmdc.osd.mil/dwp/app/dod-data-reports/workforce-reports|pealkiri=DoD Personnel, Workforce Reports & Publications}}</ref> USA vägede mereväebaasid on [[Napoli|Napolis]], [[Gaeta|Gaetas]] ja [[Sigonella lennuväebaas|Sigonellas]], maaväebaasid [[Vicenza|Vicenzas]] ja [[Livorno|Livornos]] ning õhuväebaas [[Aviano lennuväebaas|Avianos]].

== Tervishoid ==
Kuigi Itaalia tervishoiu eest vastutab tervishoiuministeerium, on suur osa korraldusest antud üle regioonidele ja kohalikele omavalitsustele (''Azienda di Sanità Locale''). Nüüdisaegne riiklik tervishoiu süsteem kehtestati 1978. aastal (eelnev süsteem kehtis II maailmasõja lõpust alates). Tervishoiusüsteemi on riigis alates 1990. aastatest mitu korda reformitud. Konkurentsi edendava meetodina on inimestel lubatud tervishoiuteenuse osutajat valida.<ref name="understandingitaly-health" />

[[Pilt:HSR Basilica e Centro Servizi.jpg|pisi|vasakul|San Raffaele haigla Milanos]]
Riiklik tervishoiusüsteem osutab tasuta või soodsa hinnaga arstiabi kõikidele riigi residentidele ja nende perekonnaliikmetele, üliõpilastele ja pensionäridele (kaasa arvatud kõik Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanikud). Erakorralist meditsiiniabi saavad kõik inimesed, nende hulgas riiki külastavad isikud (elukohast ja rahvusest sõltumata).<ref name="justlanded" /> Riik rahastab peaaegu kõiki osutatavaid arstiabiteenuseid, mille hulka kuuluvad visiidid [[perearst|pere]]- ja [[arst|erialaarstide]] juurde, haiglaravi (testid, ravi, [[kirurgia]] jms), operatsioonijärgne [[taastusravi]] ja [[ambulatoorne ravi]]. Samuti tasub riik kas 100% või osaliselt [[ravim]]ite eest.<ref name="eahm" />

2016. aastal Bloombergi avaldatud uuringu põhjal kuulub Itaalia tervishoiusüsteem maailma parimate hulka (olles kokkuvõttes teisel kohal [[Singapur]]i järel). Suurem osa Itaalia elanikkonnast on tervishoiu korraldusega väga rahul. Süsteemi nõrkuseks peavad elanikud eelkõige pikki ootejärjekordi.<ref name="italiantribune-health" />

[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i aruande järgi oli 2015. aastal inimeste oodatav eluiga Itaalias 82,7 aastat (meestel 80,5 ja naistel 84,8 aastat). Selle näitajaga oli Itaalia Euroopas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal.<ref name="who" /> 2012. aastal kulutas riik 9,2% sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule. Nendest kulutustest jäi 77% [[Avalik sektor|avaliku sektori]] kanda. Sarnaselt teiste Euroopa maadega on kulutused riigi tervishoiusektorile viimastel aastatel vähenenud. Selle on osaliselt tinginud valitsuse soov vähendada [[riigieelarve]] defitsiiti.<ref name="oecd-health" />

Riiklikud haiglad annavad heal tasemel arstiravi, kuid on sageli üle koormatud. Selle põhjuseks on viimasel ajal alarahastus. Igas Itaalia linnas on olemas vähemalt üks [[kliinik]] või [[haigla]]. Riiklikud ja erahaiglad pakuvad mõlemad sarnast kõrgetasemelist ravi, kuid ravitingimused võivad suuresti erineda. Erahaiglad saavad luua patsientidele oluliselt paremad palatitingimused, kuid nende raviteenused on üsna kulukad. Põhja- ja Kesk-Itaalia haiglad on üldjuhul Lõuna-Itaalia omadest paremini varustatud. [[Hambaravi]] on üldjuhul kallis ja on koondunud peamiselt erakliinikutesse.<ref name="europe-cities" />

[[2020]]. aasta alguses tabas Itaaliat [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|koroonapandeemia]]. Haigestunute seas on suremus 3,4%, suurem kui teistes maades<ref name=Terviseamet>[https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV)]</ref>. Terviseamet soovitas Põhja-Itaaliasse mitte reisida.<ref name=Terviseamet/> 9. märtsi 2020 seisuga on sellesse haigusesse nakatunud 9172, neist surnud 463 inimest.<ref>[http://www.salute.gov.it/portale/nuovocoronavirus/dettaglioContenutiNuovoCoronavirus.jsp?lingua=italiano&id=5351&area=nuovoCoronavirus&menu=vuoto Covid-19 - Situazione in Italia] Vaadatud 8. märtsil 2020.</ref> Põhiliselt surevad vanemad inimesed, kellel on muidki haigusi.<ref name=Terviseamet/> 2020. aasta 12. märtsi pärastlõunase seisuga oli 12&#160;839 nakatunud inimesest surnud 1016;<ref name="ITA_III_12" /> 24 tundi hiljem oli 17&#160;660 nakatunud inimesest surnud 1439.<ref name="elanikkonnakaitse_14_03" />

== Haridus ==
[[Pilt:Archiginnasio ora blu Bologna.jpg|pisi|1088. aastal asutatud Bologna Ülikool on Itaalia ja Euroopa vanim riiklik ülikool<ref name="topuniversities" />]]
Riiklikult rahastatav kaheksa-aastane haridus on 6–16-aastastele [[koolikohustus|kohustuslik]].<ref name="hariduseadus" /> Riiklik haridussüsteem on viieastmeline:<ref name="eures" />
*[[lasteaed|eelkool]] (''scuola dell'infanzia'') – kestus 3 aastat, lastele vanuses 3–6 aastat;
*[[algkool]] (''scuola primaria'') – kestus 5 aastat;
*alamastme keskkool (''scuola secondaria di primo grado'') – kestus 3 aastat;
*[[gümnaasium]] (''scuola secondaria di secondo grado'') – kestus 5 aastat;
*[[kõrgkool]] (''università'').

8 aastat kestva kohustusliku koolihariduse läbimisel on võimalik haridusteed jätkata [[kutsekool]]is või gümnaasiumis, kus tuleb läbida kaks kaheaastast süvaõppega kursust. Viimane õppeaasta on ette nähtud oma teadmiste süvendamiseks ja kõrgkooli astumise ettevalmistamiseks. Kutsekoolides kestab hariduse omandamine 3–4 aastat sõltuvalt sellest, kas õpilane soovib oma õpinguid ülikoolis jätkata.<ref name="eures" />

Kõrgharidust saab omandada ülikooli- ja mitteülikoolisektorisse kuuluvates kõrgkoolides. Ülikoolisektorisse kuuluvad riiklikud, era- ja välisülikoolid, magistri- ja doktoriõppe kõrgkoolid (''Scuola Superiore Universitaria'') ning IT-kolledžid. Mitteülikoolisektorisse kuuluvad polütehnikumid, kunstiakadeemiad, konservatooriumid ning muud erialaspetsiifilised institutsioonid.<ref name="kõrgharidus" />

Itaalia suurimad ja tähtsaimad raamatukogud on [[Firenze Keskrahvusraamatukogu]] (rajatud 1714)<ref name="florenceinferno" /> ja [[Rooma Keskrahvusraamatukogu]] (1876)<ref name="bncrm" />.

== Teadus ==
[[Pilt:Collage scienziati italiani.jpg|pisi|Itaalia teadlased [[Alessandro Volta]], [[Galileo Galilei]], [[Guglielmo Marconi]] ja [[Enrico Fermi]]]]
Läbi sajandite on Itaalia teadlased andnud maailmale mitmeid tähtsaid avastusi. [[Leonardo Fibonacci]] tutvustas 13. sajandi alguses läänemaailmale arvutamist [[araabia numbrid|araabia numbritega]].<ref name="Fibonacci" /> Sama sajandi viimasel veerandil leiutati Itaalias [[prillid]], kuigi leiutaja nime pole teada.<ref name="optometrists" />

[[Renessanss|Renessansi]]aja Itaalia mitmekülgsed teadlased, nagu [[Leonardo da Vinci]] (1452–1519) ja [[Leon Battista Alberti]] (1404–1472), andsid suure panuse paljudesse teadusharudesse, sh [[bioloogia]], [[arhitektuur]] ja [[inseneriteadused]]. [[Gerolamo Cardano]] (1501–1576) avaldas [[algebra]] reeglid, kolmanda ja neljanda astme [[võrrand]]ite lahendamise valemid; leiutas [[universaalliigend]]i ehk kardaani.<ref name="Cardan" />

Füüsik, matemaatik ja astronoom [[Galileo Galilei]] (1564–1642) oli [[teadusrevolutsioon]]i tuntuim esindaja.<ref name="teadusrevolutsioon" /> Galilei rajas tänapäevase [[mehaanika]] alused ja allutas [[eksperiment|eksperimendi]] matemaatilisele kontrollile. Galilei ehitas [[teleskoop|teleskoobi]], mille abil tõestas [[Kopernik]]u [[maailmasüsteem]]i ja tegi astronoomilisi avastusi.<ref name="abyss" /> Tema õpilane [[Evangelista Torricelli]] avastas [[Vincenzo Viviani]] abil [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhu]] ja ehitas [[baromeeter|elavhõbedabaromeetri]].<ref name="Torricelli" /> Endine [[jesuiit]] [[Francesco Grimaldi]] (1618–1663) avastas [[valgus]]e [[difraktsioon]]i.<ref name="italianlegacy" />

[[Luigi Galvani]] (1737–1798) uuris elusorganismide [[närvisüsteem]]i [[elektrofüsioloogia]]t.<ref name="italianlegacy" /> Tema katsetest lähtuvalt ehitas esimese [[galvaanielement|galvaanielemendi]] [[Alessandro Volta]] (1745–1827) ning ühendas need [[volta sammas|patareiks]]. Volta avastas ja isoleeris esimesena [[metaan]]i; leiutas [[elektrofoor]]i, tundliku [[elektroskoop|elektroskoobi]], [[elektromeeter|elektromeetri]].<ref name="Volta" /> [[Amedeo Avogadro]] (1776–1856) avastas [[ideaalne gaas|ideaalsete gaaside]] [[Avogadro seadus|seaduse]], mida sai rakendada [[aatommass|aatom-]] ja [[molekulmass]]ide määramiseks.<ref name="Avogadro" /> [[Ascanio Sobrero]] (1812–1888) sünteesis [[nitroglütseriin]]i, mille abil lõi [[Alfred Nobel]] [[dünamiit|dünamiidi]].<ref name="italianlegacy" />

[[Stanislao Cannizzaro]] avastas [[aldehüüdid]]e [[oksüdatsioon|oksüdeerumise]] ja [[reduktsioon (keemia)|redutseerumise]] vastavaks [[hape|happeks]] ja [[alkohol]]iks ([[Cannizzaro reaktsioon]]); määras [[keemiline element|elementide]] aatommasse ning pani aluse [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide rangele eristamisele.<ref name="Cannizzaro" /> [[Camillo Golgi]] (1843–1926) kasutas [[närvisüsteem]]i ja [[aju]] [[kude]]de töötlemisel [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi-]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]] lahust, mille abil avastas [[Golgi kompleks]]i; pälvis oma saavutuste eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].<ref name="Golgi" /> [[Guglielmo Marconi]] (1874–1937) leiutas ja [[patent]]eeris [[raadiotelegraaf]]i; arendas raadiot kui sidevahendit ja avas raadioside üle Atlandi ookeani (1901); pälvis [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] (1909).<ref name="Marconi" /> [[Enrico Fermi]] (1901–1954) uuris [[neutronkiirgus]]e mõju [[aatomituum]]adele, mille abil avastas uusi [[radioaktiivsus|radioaktiivseid]] [[isotoop|tehisisotoope]] (pälvis 1938 selle eest Nobeli füüsikaauhinna); juhtis [[tuumareaktor]]i ehitamist [[Chicago]]s, kus toimus esimene kontrollitud [[ahelreaktsioon]] (1942); osales teadlaste grupis, kes töötasid välja esimese [[tuumapomm]]i.<ref name="Fermi" />

Teadus- ja tehnikauuringuid juhib tänapäeval Itaalia Rahvuslik Teadusuuringute Nõukogu (asutatud 1923).<ref name="cnr" /> Teaduste akadeemia rolli täidab 1603. aastal asutatud [[Accademia Nazionale dei Lincei]].<ref name="lincei" /> Palju uurimisasutusi allub nii erafirmadele kui ka ministeeriumidele. Aastal 2014 kulutati Itaalias teadusuuringutele 22 miljardit eurot, mis moodustas 1,4% SKT-st.<ref name="Research" />

== Ajalugu ==
[[Pilt:Il Nuraghe Su Nuraxi incantato " Tra Fiaba e Realtà " 01.JPG|pisi|[[Nuraag]] – [[pronksiaeg|pronksi]]- ja varasel [[rauaaeg|rauaajal]] Sardiinias levinud tornehitis]]
{{vaata|Itaalia ajalugu|Itaalia kronoloogia}}

Vanimad teadaolevad [[hominini]]de asustusjäljed Itaalias [[Forlì]] linna lähedal pärinevad ligi 850 000 aasta tagusest [[pleistotseen]]i [[ajastik]]ust.<ref name="homininid" /> [[Neandertallane|Neandertallased]] saabusid Itaalia aladele umbes 250 000 aastat tagasi.<ref name="Neandertaallased" /> Itaalia lõunaosast leitud [[Nüüdisinimene|nüüdisinimese]] fragmendid on pärit ajast 42 000 kuni 45 000 aastat tagasi.<ref name="nüüdisinimene" /> [[Keraamika|Savinõude põletamise oskus]] jõudis Itaaliasse VII aastatuhandel eKr.<ref name="Keraamika" />

[[Neoliitikum]]is levis Lõuna-Itaalias Stentinello kultuur,<ref name="Stentinello" /> Põhja-Itaalias aga Lagozza kultuur.<ref name="Lagozza" /> [[Eneoliitikum|Vase-kiviajal]] jõudis maa põhjaossa Remedello kultuur (u 3300–2500 eKr), samast ajajärgust pärineb [[Ötzi|Ötzi jäämehe]] [[muumia]].<ref name="Remedello" />

[[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaajal]] levisid Itaalias mitmeid kultuurid, nt terramaarekultuur, Villanova kultuur, nuraagi kultuur jt. Terramaare inimesed olid veel kütid, kuid nad omasid samas koduloomi, oskasid valmistada pronksist esemeid ning kasvatasid põldudel [[nisu]], [[viinapuu|viinapuid]], [[Oalaadsed|ube]] ja [[lina]]. Nuraagi kultuur levis [[Sardiinia]]s ja [[Korsika]]l alates 18. sajandist eKr kuni teise sajandini [[pKr]]. Nuraagi kultuuripärandiks on Sardiinia saarel siiani säilinud Euroopa suurimad [[megaliit|megaliidist]] tornehitised ehk [[nuraag]]id. Tolle aja sardiinlased tegelesid edukalt merekaubandusega – nuraagidest on leitud [[Läänemeri|Läänemerest]] pärinevat [[merevaik]]u, Aafrika loomi kujutavaid pronksesemeid, Vahemere idaosa maade [[vaskmünt]]e ja -relvi, [[Mükeene kultuur|Mükeene keraamikat]] jm.<ref name="LTkuni1500" />

[[Pilt:Temple of Concordia, Agrigento.jpg|pisi|vasakul|Kreeka Concordia tempel [[Agrigento]]s]]

17.–11. sajandi vahel eKr tihenesid Itaalia rahvaste kontaktid [[Mükeene]] kreeklastega.<ref name="Wijngaarden" /> 8. sajandil eKr hakkasid [[kreeklased]] ja [[foiniiklased]] Lõuna-Itaaliasse [[koloonia]]d rajama.<ref name="initaly" /><ref name="phoenicia" /> Samal sajandil arenesid Itaalia põhja- ja keskosas jõudsalt [[etruskid]]e kindlustatud linnad, kelle rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskide tsivilisatsioon ei kestnud kuigi kaua ning selle alad läksid [[Rooma riik|Rooma]] võimu alla aastaks 500 eKr III sajandi lõpuks eKr oli Rooma alistanud peaaegu kogu Itaalia.<ref name="LTkuni1500" /> Rooma riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse keiser [[Traianus]]e valitsemise ajal (98–117).<ref name="Traianus" />

[[Theodosius I]] (valitses 379–395) surma järel jagunes Rooma riik [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma]] ja [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigiks]]. Itaalia jäi Lääne-Rooma keisririigi koosseisu, mis lõpetas oma eksisteerimise aastal 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e.<ref name="theancientworld" /> Aastaks 562 suutis [[Narses]] terve Itaalia uuesti Ida-Rooma keisririigiga ühendada.<ref name="Heather" /> Aastatel 568–569 tungisid Põhja-Itaaliasse [[germaanlased|germaani]] hõimu kuuluvad [[langobardid]], millele järgnes ligi 1300 aasta pikkune Itaalia killustatuse periood. Järjest kahanev Bütsantsi võim püsis Põhja-Itaalias aastani 752, mil langobardid hõivasid [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]].<ref name="historyfiles" />

[[Frangid|Frankide]] ja langobardide vahel peetud sõdade käigus vallutasid frangid [[Pippin Lühike]]se juhtimisel Rooma (754) ja hiljem [[Karl Suur]]e eestvedamisel (773–774) kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia. Vallutatud aladel moodustati [[Kirikuriik]] ja pandi alus [[paavst]]i ilmalikule võimule. Aastal 800 krooniti Karl Suur [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] riigi keisriks. Alates 10. sajandi lõpust kuulus Itaalia suures osas Saksa-Rooma riigi koosseisu.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" />

9. sajandil vallutasid [[araablased]] [[Sitsiilia]], kus moodustati [[Sitsiilia emiraat|emiraat]].<ref name="lostislamichistory" /> 11. sajandil [[normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|hõivasid]] [[normannid]] Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga.<ref name="normannid" /> Järgmistel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa [[Anjou dünastia]] käes olevale [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigile]] ning [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] valduses olevale [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigile]].<ref name="historyworld-lk2" />

Keskaegses Itaalias oli võrreldes muu Euroopaga linnade arv küllalt suur. Mitmed Põhja-Itaalia linnad moodustasid Saksa-Rooma riigi vastase [[Lombardia Liiga]], kes lõi 1176. aastal [[Legnano lahing]]us Saksa-Rooma keisri [[Friedrich I Barbarossa]] vägesid. Selle võiduga said Lombardia Liiga linnad endale õiguse juhte valida, kindlusi ehitada ja linnalähedasi maid hallata. Esimesed käsitööliste vennaskonnad ehk [[tsunft]]id tekkisid linnades 11.–12. sajandil. Linnriikide arengut soodustasid 11.–13. sajandil peetud ristisõjad, mille tulemusena koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa vaheline kaubavahetus Itaalia kaupmeeste kätte.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia [[linnriik]]ide õitseaeg. Pikka aega valitses väikeriikides omamoodi aristokraatlik demokraatia. 13. sajandil olid [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]] ja [[Pisa]] sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu [[Lääne-Euroopa]] kõige jõukam piirkond, muu hulgas tekkisid seal [[pank|pangad]] ja [[kindlustus]]seltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka [[renessanss]]kultuuri häll.<ref name="historyworld-lk2" />

[[Pilt:Italy 1843-et.svg|pisi|Killustunud Itaalia 1843. aastal]]

15. sajandil domineerisid Itaalia mandriosas [[Milano hertsogiriik]], [[Veneetsia vabariik]], [[Firenze vabariik]], [[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik]]. Jõudude tasakaalu aitas säilitada [[Lodi rahu]] (1454), millega Milano ja Veneetsia lõpetasid omavahelise kaua kestnud vastasseisu. Lodi rahu jätkuna moodustati [[Itaalia Liiga]]. Võrdlemisi püsiv rahu kestis aastani 1494, mil [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] kuningas [[Charles VIII]] vallandas sissetungiga Itaaliasse ja Napoli hõivamisega [[Itaalia sõda (1494–1498)|esimese Itaalia sõja]]. Põhja-Itaalia sai järgmise poole sajandi jooksul pidevaks lahingtegevuse tallermaaks. [[Itaalia sõjad]] (1494–1559) lõppesid Prantsusmaa lüüasaamise ja [[Habsburgid]]e Hispaania triumfiga – suurem osa Itaalia riikidest langesid Habsburgide ülemvõimu alla.<ref name="historyworld-lk3" />

Järgnenud paarisaja aasta jooksul jäi jõudude vahekord Itaalias suures osas muutumatuks. [[Hispaania pärilussõda|Hispaania]] (1701–1714) ja [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] (1733–1738) tulemusena läksid Hispaania valdused Põhja-Itaalias [[Austria]]le, Hispaaniale jäid aga [[Napoli kuningriik|Napoli]] koos [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiiliaga]]. Nendele territoriaalsetele muutustele vaatamata oli Itaalia 18. sajandil võrdlemisi rahulik maa kuni [[Napoleon I]] sõjakäikudeni sama sajandi lõpus.<ref name="historyworld-lk3" /> Aastaks 1809 suutsid prantslased kogu Itaalia mandriosa oma kontrolli alla saada. Napoleoni lüüsaamise järel jäi Itaalia [[Viini kongress]]i otsuste järgi killustatuks ning suuresti [[Austria keisririik|Austria keisririigist]] sõltuvaks.<ref name="historyworld-lk4" />

1848–1849 toimus Itaalias revolutsioon Austria ülemvõimu ja kohalike valitsejate vastu. [[Sissisõda]] juhtis [[Giuseppe Garibaldi]]. Austria väed surusid ülestõusud 1849. aasta sügiseks maha. Itaalia rahvuslased eesotsas Sardiinia kuningriigiga sõlmisid seejärel liidu [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Napoleon III|Louis-Napoléoniga]], kes soovis Austria võimu vähendada. Itaalia ühendajate liidriks sai Sardiinia peaminister ja hea diplomaat [[Camillo Benso di Cavour]]. 1859–1860 vallutasid sardiinlased koos prantslastega Lombardia ja Kesk-Itaalia hertsogiriigid. Giuseppe Garibaldi hõivas 1860. aastal vabatahtlikega [[Bourbonid]]elt [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]]. Kõik vallutatud väikeriigid liideti Sardiinia kuningriigiga. Ühendatud riigi parlament kuulutas 1861. aastal [[Torino]]s välja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]], mille kuningaks sai [[Vittorio Emanuele II]].<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Vastutasuks sõjalise abi eest loovutas Itaalia 1860. aastal Prantsusmaale [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] ja [[Nice|Nice krahvkonna]]<ref name="historyworld-lk5" />. [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] (1866) tulemusena liideti Itaaliaga Veneetsia. [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühendamine]] lõppes 1870. aastal Rooma hõivamisega.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" />

19. sajandi lõpus püüdis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] oma majanduslikku ja poliitilist olukorda parandada [[koloonia|asumaade]] hõivamisega. 1889–1890 vallutas Itaalia [[Somaalia]] ida- ja lõunaosa ning 1890. aastal [[Eritrea]]. 1895–1896 peetud sõdades sai Itaalia Etioopas kaotuse osaliseks. Kuni [[esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguseni oli Itaalia valdavalt põllumajandusele orienteeritud maa, kus oli suur [[tööpuudus]]. Ebaõnnestunud koloniaalpoliitika tõttu halvenes riigi majandus, põhjustades [[mäss]]ude puhkemist. Aastal 1900 tapsid kuningas [[Umberto I]] [[anarhistid]]. 1911–1912 vallutasid itaallased [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] tänapäevase Liibüa alad. Esimese maailmasõja alguses veel [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliitu]] kuulunud Itaalia astus 1915. aastal sõtta hoopis [[Antant|Antandi]] poolel. Maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud Itaalia sai pärast sõja lõppu endale [[Lõuna-Tirool]]i, [[Gorizia]], [[Istria]] ja [[Trieste]]. Riigi halb majanduslik olukord aitas 1922. aastal [[Benito Mussolini]] juhitavatel [[fašism|fašistid]]el võimule tulla. 1935–1936 anastasid itaallased Etioopia, aitasid 1936–1939 [[Francisco Franco|Franco]]l võita [[Hispaania kodusõda]] ja okupeerisid 1939 [[Albaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] osales Itaalia kuni 1943. aastani [[teljeriigid|teljeriikide]] poolel. Itaalia armee võttis osa lahingutegevusest nii [[Balkan]]il, [[Põhja-Aafrika]]s kui ka [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. 1943 sõlmis Itaalia Sitsiiliasse tunginud liitlasvägedega [[vaherahu]] (Mussolini kõrvaldati võimult) ja kuulutas Saksamaale sõja. Sakslased okupeerisid sama aasta lõpus Põhja- ja Kesk-Itaalia. Sakslased tõrjuti Itaaliast lõplikult välja 1945. aasta aprillis.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" />

Teise maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Pariisi konverents]]il vastu võetud lepingute järgi pidi Itaalia loovutama Kreekale [[Dodekaneesid]], [[Jugoslaavia]]le [[Dalmaatsia]] rannikualad ja Prantsusmaale mõne väiksema piiriala. Riik kaotas Aafrikas olevad Liibüa ja Eritrea kolooniad, Somaalia jäi 1960. aastani Itaalia hooldusaluseks territooriumiks.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" />

1970. aastatel oli Itaalia üks [[eurokommunism]]i liikumise arengu keskpunkte.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/luhiulevaade-itaalia-kommunismi-ajaloost|pealkiri=Lühiülevaade Itaalia kommunismi ajaloost|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref>

== Kultuur ==
{{Vaata|Itaalia kultuur}}
=== Arhitektuur ===
[[Pilt:Colosseo 2020.jpg|pisi|[[Colosseum]] (Vana-Rooma)]]
Itaaliat iseloomustab sajandite jooksul väljakujunenud rikkalik arhitektuuripärand. [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[koloonia|kolonistide]] arhitektuuri paremini säilinud näited asuvad [[Sürakuusa]]s ja on ehitatud aastatel 1200–400 eKr. Vaatamisväärsed kreeka templite varemed asuvad veel [[Agrigento]]s ja [[Paestum]]is. [[Etruskid]]e riigi eksisteerimise ajast pärinevad mitmed varemed, mille hulgas paistavad silma [[nekropol]]id [[Cerveteri]]s ja [[Tarquinia]]s.<ref name="arhitektuur" />

[[Pilt:Duomo di Siena-9635.jpg|pisi|vasakul|[[Siena toomkirik]] (gooti)]]
[[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadest pärinevat arhitektuuri esineb peaaegu üle kogu Itaalia. Tervikliku linnana on sellest ajast säilinud [[Pompei]] linn, mis mattus [[Vesuuv]]ist väljapaiskunud [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla aastal [[79]]. Vana-Rooma arhitektuuri esinduslikud näited on siiani küllaltki heas korras olevad [[Rooma Panteon]], [[Colosseum]] ja [[Rooma katakombid]]. Üksikobjektide kõrval võib vaadelda ka terveid arheoloogilisi komplekse, nagu [[Hadrianuse villa]] (rajatud [[2. sajand]]il) ja varemed [[Ravenna]]s (aastatest 400–800 [[m.a.j|pKr]]). Peale roomlaste andsid Itaalia varaarhitektuurile oma pärandi veneetslased ([[Veneetsia]] – saartele ehitatud unikaalse arhitektuuriga linn) ja [[langobardid]] (parimad näited asuvad [[Pavia]]s, [[Monza]]s, [[Monte Gargano]]s ja [[Benevento]]s.<ref name="arhitektuur" />

[[Romaani stiil]] hakkas levima [[Lombardia]]s ([[Modena toomkirik]], Milano ''Sant'Ambrogio'' kirik) ja [[Toscana]]s ([[Pisa toomkirik]], Lucca ''San Micheke in Foro'' kirik). Nüüdisajal on peaaegu igas vanemas Itaalia linnas vähemalt üks romaani stiilis ehitis (nt mitmed hooned [[Parma]] ja [[Cremona]] vanalinnas). Omapärane romaani stiilis kindlus on Castel del Monte [[Apuulia]]s. [[Gooti stiil]] jõudis Itaaliasse 13. sajandil. Hilise saabumise ja kauge vahemaa tõttu (gooti stiili väljakujunemise keskus asus Põhja-Prantsusmaal) on Itaalias gooti stiilis hooneid säilinud võrdlemisi vähe. Mõned hooned [[Verona]]s, [[Siena toomkirik]] ja [[Milano toomkirik]] on selle stiili headeks näideteks. Paljud gooti stiilis hooned Itaalias on tegelikult romaani stiilis ehitatud hooned, millele on lisatud gooti stiilis [[fassaad]]. [[Doodžide palee]] Veneetsias on samuti gooti stiilis ehitis, kuid erineb suuresti muudest Itaalia gooti hoonetest ja on pigem omane Veneetsia arhitektuurile. [[Veneetsia Püha Markuse kirik]] on püstitatud samal ajajärgul ning iseloomustab [[Bütsants]]i arhitektuuristiili.<ref name="arhitektuur" />

[[Pilt:VillaCapra 2007 07 18 1.jpg|pisi|[[Andrea Palladio]] projekteeritud villa "[[La Rotonda]]" [[Vicenza]] lähedal]]
[[Renessanssarhitektuur]] sündis 15. sajandi alguses [[Medici]] perekonna eestvõtmisel [[Firenze]]s. Üleminek uuele arhitektuuristiilile toimus [[Firenze toomkirik]]u ehitamisel (valmis 1436). Seejärel ehitati peaaegu kogu Firenze uued hooned renessanss-stiilis (esinduslikumad on nt ''Ospedale degli Innocenti'', ''Palazzo Medici Riccardi'' ja Pazzi kabel), misjärel levis renessanssarhitektuur üle Euroopa. Väljaspool Firenzet võeti 15. sajandil uut ehituskunsti üle aeglaselt, olulisemate hoonete hulka kuuluvad ''Sant'Andrea'' kirik [[Mantova]]s, ''Ospedale Maggiore'' ja [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kirik]] Milanos ning ''Santa Maria dei Miracoli'' Veneetsias. [[Lorenzo de' Medici]] surma järel suundusid mitmed arhitektid tööle Roomasse. Kõrgrenessansi võrdlemisi lühikese perioodi jooksul ehitatud hooned paiknevad peamiselt Roomas (nt ''Villa Farnesina'' ja ''Palazzo Farnese''). [[Manerism]] ehk hilisrenessanss sai alguse 1520. aastatel. Erinevalt kõrgrenessansist kestis manerism pikemat aega (16. sajandi viimase veerandini) ja laienes üle kogu Itaalia. Näiteid võib leida Firenzes (Laurentsiuse raamatukogu), Mantovas (''Palazzo del Te''), Roomas (''Villa Giulia''), Veneetsias (''Loggetta'' ja Püha Markuse raamatukogu) ja [[Torino]]s ([[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] residentsid).<ref name="arhitektuur" />

[[Pilt:Basilica Sancti Petri blue hour.jpg|pisi|vasakul|[[Rooma Peetri kirik]] (hilisrenessanss)]]
[[Barokk]]arhitektuur sündis 16. sajandi teisel poolel ''Il Gesù'' kiriku rajamisega Roomas. Hilisrenessansi ja varabaroki näited võib tänapäeval hulgaliselt näha [[Genova]]s. Barokkarhitektuuri võib nüüdisajal kohata üle kogu Itaalia peaaegu igas linnas, silmapaistvate hulka kuuluvad ''Sant'Andrea al Quirinale'' ja ''San Carlo alle Quattro Fontane'' kirikud Roomas, Caserta palee ja terve [[Val di Noto]] regioon Sitsiilias, mis ehitati terviklikuna üles pärast purustavat maavärinat 1693. aastal. 17. sajandi lõpus domineeris Itaalia arhitektuuris [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], mis paistis välja eelkõige väravate ja sammastena hoonete fassaadil. [[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] järel avanes võimalus kasutada uusi ehitusmaterjale ja -tehnikaid ning seeläbi võttis 18. sajandi lõpus arhitektuuris võimu [[modernism]]. [[Crespi d'Adda]] linn on selle stiili heaks näiteks.<ref name="arhitektuur" />

=== Maalikunst ===
[[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|püsti|Leonardo da Vinci maal "[[Mona Lisa]]"]]
11.–13. sajandil Itaalias levinud [[Romaani stiil]]is [[maalikunst]]i mõjutas kõige rohkem bütsantsi [[mosaiik|mosaiigikunst]]. Seda kunstistiili iseloomustavad [[fresko]]d on tänapäeval säilinud Galliano San Vincenzo kirikus ja Rooma San Clemente allkirikus.<ref name="Romaani maalikunst" /> Gooti stiil jõudis Itaaliasse 12. sajandi viimases veerandis.<ref name="scholastic" /> 13. sajandi lõpp tõi suured muutused maalikunsti, suurenes suundumus reaalsusest lähtumiseks. Itaalia maalikunstnikud hakkasid kasutama valgusega modelleerimist ja lineaarse [[perspektiiv]]i manipuleerimist ruumikujutuse saavutamiseks.<ref name="Gooti maalikunst" /> Tolle aja tuntumate Itaalia maalikunstnike hulka kuulus [[Giotto di Bondone]], kes maalis freskod Assisi San Francesco ülemise kiriku, Padova Cappella dell’Arena ja Firenze Santa Croce kiriku seintele.<ref name="Giotto" /> Giotto maalitud tegelaskujud väljendasid oma emotsioone pooside ja näoilmega tugevamini kui kunagi varem maalikunsti ajaloos.<ref name="scholastic" />

Vararenessansi saabumine Itaaliasse 15. sajandil tähistas suurte muudatuste algust maalikunstis. Kunstnikud püüdlesid looduslähedase loomingu poole, võtsid kasutusele tsentraalperspektiivist lähtuva ruumikujunduse ja modelleerisid valguse-varjuga.<ref name="Vararenessanss" /> Teedrajavaks said [[Masaccio]] freskod, mis mõjutasid hiljem terve [[renessanss|renessansi]] maaliloomingut Itaalias.<ref name="Masaccio" /> Siiski jäi vararenessanss pigem maalikunstnike eksperimenteerimise ja õppimise perioodiks, mitte kindlaks kunstisuunaks (nagu hiljem renessansi ja [[manerism]]i perioodil).<ref name="Vararenessanss" />

Kõrgrenessanss (u 1490–1530) tähistas Itaalia kunsti õitseaega ja vararenessansi avastamise-õppimise kulminatsiooni. Kunstikeskuseks sai Firenze asemel Rooma. Kõrgrenessansi loomingut iseloomustab eelkõige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet. Kuigi liikumine oli vajalik ja tähtis, toimus see väärikalt ja rahulikult. Vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti. Kõrgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid [[Leonardo da Vinci]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] ja [[Tizian]].<ref name="Kõrgrenessanss" />

[[Pilt:Umberto Boccioni Forme uniche nella continuità dello spazio 1913.jpg|pisi|püsti|vasakul|Itaalia [[futurism|futuristi]] [[Umberto Boccioni]] skulptuur, mida on kujutatud ka Itaalia [[20-sendine euromünt|20-sendisel euromündil]]]]
[[Manerism]]i saabumine pärast 1520. aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist, mil Itaalia muutus sõjategevuse tallermaaks. Rooma vallutamise ja rüüstamise järel (1527) kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena. Manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi värve ja väljavenitatud poose. Maneristide hulka kuulusid näiteks [[Giulio Romano]], [[Parmigianino]], [[Pontormo]] ja [[Rosso Fiorentino]].<ref name="scholastic" />

Järgneva kunstistiili – [[barokk|baroki]] (u 1600–1750) – sünnimaaks sai samuti Itaalia. Otsustavat pööret maalikunstis tähistas Carraci perekonna (Annibale, Agostino ja Lodovico) looming, kes avasid Bolognas kunstikooli. Manerismi iseloomustav ebaselgus asendus lihtsuse, selguse ja realismiga.<ref name="scholastic" /> Barokk arenes itaalia kunstis kahes suunas: ühelt poolt võttis maad idealiseerimine ([[klassitsism]]), mida viljelesid Bologna koolkonna kunstnikud (Caraccid, Guido Reni, Domenichino, Lanfranco ja Giovanni Guercino). Teiselt poolt rõhutati loomutruudust ja [[naturalism]]i, mille parimaks näiteks on [[Caravaggio]] looming.<ref name="Barokk" />

20. sajandi rahvusvaheliselt tuntuimaks Itaalias tekkinud kunstivooluks on [[futurism]], mis kerkis esile 1909. aastal. Perioodi tuntumate Itaalia maalikunstnike seas võib kohata nimesid nagu [[Umberto Boccioni]], [[Carlo Carrà]], [[Giacomo Balla]], [[Luigi Russolo]] ja [[Gino Severini]]. Mitmed maalikunstnikud olid ühtlasi ka skulptorid.<ref name="futurism" />

=== Kirjandus ===
{{Vaata|Itaalia kirjandus}}
Rooma (või ladina) kirjandusele andsid suure panuse arvukad kirjanikud, luuletajad, filosoofid ja ajaloolased nagu [[Plinius Vanem]], [[Plinius Noorem]], [[Vergilius]], [[Horatius]], [[Propertius]], [[Ovidius]] ja [[Titus Livius]]. Roomlased olid kuulsad ka oma [[kõnekunst]]i traditsioonide, [[luule]], [[draama]] ja [[epigramm]]ide poolest.<ref name="Rosen" />

13.–14. sajandil viljelesid Itaalia (peamiselt Firenze) poeedid "uut mahedat stiili" (''Dolce stil nuovo''). Selle stiili [[sonett|sonetid]], [[kantsoon]]id ja [[ballaad]]id kirjeldasid idealiseeritud ja spirituaalset vaadet armastusele ja naiselikkusele. Stiili tuntumad viljelejad olid [[Guido Guinizelli]], [[Guido Cavalcanti]] ja [[Dante Alighieri]] (maailmakuulus teos "[[Jumalik komöödia]]").<ref name="britannica" /> 14. sajandi silmapaistvate Itaalia kirjanike hulka kuuluvad veel [[Francesco Petrarca]] (luulekogu "[[Il Canzoniere]]") ja [[Giovanni Boccaccio]] (novellikogu "[[Dekameron]]" kuulub maailma kõige populaarsemate novellikogude hulka<ref name="Britannica-Shakespeare" />).

Kaasaegsetest Itaalia kirjanikest on [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] võitnud luuletaja [[Giosuè Carducci]] (1906), [[Realism (kirjandus)|realismi]] viljelenud [[Grazia Deledda]] (1926), näite- ja proosakirjanik [[Luigi Pirandello]] (1934), novellikirjanik [[Italo Calvino]] (1960), luuletaja [[Salvatore Quasimodo]] (1959), luuletaja [[Eugenio Montale]] (1975) ja satiirik [[Dario Fo]] (1997).<ref name="Nobel-kirjandus" />

=== Muusika ===
{{Vaata|Itaalia muusika}}
[[Pilt:Bernardo Strozzi - Claudio Monteverdi (c.1630).jpg|pisi|püsti|Ooperihelilooja [[Claudio Monteverdi]]]]
Itaalia [[muusika]]traditsioonid ulatuvad tagasi [[esiaeg]]a, sisaldades laia variatsiooni [[muusikavorm]]idest – [[rahvamuusika|rahva-]] ja [[klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]] kuni [[ooper]]i ja [[rokkmuusika]]ni.<ref name="italianlegacy-muusika" /> Kuulsamate Itaalia [[helilooja]]te hulka kuuluvad [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]] ja [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ([[renessanssmuusika|renessansiheliloojad]]); [[Alessandro Scarlatti]], [[Arcangelo Corelli|Corelli]] ja [[Vivaldi]] ([[barokkmuusika|barokiheliloojad]]); [[Paganini]] ja [[Rossini]] ([[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] heliloojad); [[Verdi]] ja [[Puccini]] ([[Romantism (muusika)|romantismi]] heliloojad). Modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad olid [[Luciano Berio]] ja [[Luigi Nono]], kes andsid suure panuse [[Avangardism (muusika)|eksperimentaalse]] ja [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] arengusse.<ref name="yourguidetoitaly" /> Itaalia käsitöömeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu [[klavessiin]] ja [[fagott]] ning täiustasid muid, näiteks [[klaver]]it ja [[viiul]]it.<ref name="italianlegacy-muusika" />

==== Rahvamuusika ====
Igal Itaalia regioonil on välja arenenud omad unikaalsed muusikastiilid, instrumendid ja tantsud. [[Ballaad]]id (''canti epico lirici'') esinevad rohkem põhjaregioonides, lüürilised laulud (''canti lirico monostrofici'') on aga populaarsed Lõuna-Itaalias. Traditsioonilises Itaalia rahvamuusikas kasutatakse [[klahvakordion]]i, [[flööt]]i, [[torupill]]i ja mitmesuguseid puhkpille (''ciaramella'' ja ''piffero''). Regionaalse muusika tuntumate näidete hulka kuuluvad Napoli laulud ja Sitsiilia rahvamuusika, kuna nendest regioonidest on inimesed emigreerunud üle maailma laiali.<ref name="italianlegacy-muusika" />

==== Ooper ====
Erinevalt rahvamuusikast assotsieerub ooper rohkem Itaalia identiteediga, kuigi pärineb riigi põhjaosast – [[Firenze]]st. Euroopa muusika arengus toimusid [[17. sajand]]il suured muudatused, [[trubaduur]]ide levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste [[madrigal]]idega ja lõpuks [[ooper]]iga. Järgmiste sajandite jooksul kujunesid Itaalias välja ooperitraditsioonid, mille esindajateks olid sellised silmapaistvamad heliloojad nagu Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, [[Gioacchino Rossini]], [[Vincenzo Bellini]], [[Gaetano Donizetti]] ja [[Giuseppe Verdi]]. Itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.<ref name="italianlegacy-muusika" />

==== Klassikaline muusika ====
16. sajandi alguses sündinud itaalia [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] on ooperist raske eristada, sest paljud klassikalised heliloojad kirjutasid mõlemat. Kuulsamate näidete hulka kuuluvad [[Tomaso Albinoni]], [[Francesco Cavalli]], [[Antonio Cesti]] ja [[Gaetano Donizetti]]. Teise gruppi võib tinglikult arvata heliloojad, kes on kuulsad oma [[sümfoonia]]tega, [[instrumentaalkontsert]]idega ja [[sonaat]]idega. Nende hulka kuuluvad [[Alessandro Marcello]], [[Niccolò Paganini]], [[Giuseppe Domenico Scarlatti]] ja [[Antonio Vivaldi]].<ref name="italianlegacy-muusika" />

20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusika (tuntud kui [[instrumentaalmuusika]]) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia). Modernsete ja innovatiivsete heliloojate hulka võib arvata [[Luciano Berio]], [[Sylvano Bussotti]], [[Franco Donatoni]] ja [[Luigi Nono]].<ref name="italianlegacy-muusika" />

==== Tänapäeva popmuusika ====
Viimaste aastakümnete tuntumate Itaalia muusikute hulka kuuluvad [[Domenico Modugno]], [[Mina (laulja)|Mina]], [[Claudio Villa]], [[Adriano Celentano]], [[Lucio Battisti]], [[Fabrizio De André]], [[Francesco Guccini]], [[Zucchero]], [[Lucio Dalla]], [[Vasco Rossi]], [[Gianna Nannini]], [[Laura Pausini]], [[Eros Ramazzotti]] ja [[Andrea Bocelli]]. Mitmed neist on seejuures lauljad ja laulukirjutajad, kelle loomingu osaks on sageli sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse sisuga protestilaulud või sentimentaalsed ballaadid.<ref name="yourguidetoitaly" /> Rahvusvahelist tunnustust on saavutanud filmimuusika looja [[Ennio Morricone]], kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad kaastööd filmidele "Hea, paha ja inetu" (1966) ja "Ükskord Metsikus Läänes" (1968).<ref name="italianlegacy-muusika" /> Rahvusvaheliselt tuntud muusikut [[Giorgio Moroder|Giorgio Moroderi]] peetakse Itaalia disko ja [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] pioneeriks.<ref name="Moroder" />

=== Sport ===
{{Vaata|Itaalia sport}}
[[Pilt:Italy national football team Euro 2012 final.jpg|pisi|vasakul|Itaalia jalgpallikoondis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaali eel]]
Populaarseim [[sport|spordiala]] Itaalias on [[jalgpall]].<ref name="Hamil" /> [[Itaalia jalgpallikoondis]] kuulub maailma parimate meeskondade hulka ja on tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] neljal korral (1934, 1938, 1982 ja 2006).<ref name="fifa" />

Jalgpallile järgnevad populaarsuselt [[korvpall]], [[võrkpall]], [[jalgrattasport]] ja [[veepall]].<ref name="top10sports" />

Riigi korvpallikoondis on tulnud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistriks]] kahel korral (1983 ja 1999) ja kahel korral [[olümpiamängud]]e hõbemedali (1980 ja 2004). Kohalikku võrkpalliliigat peetakse üheks tugevamaks maailmas.<ref name="jmu" />

Itaalia jalgratturid on MM-tiitlite poolest belglaste järel teisel kohal. Igal aastal korraldatav [[Giro d'Italia]] kuulub aasta kolme tähtsama jalgrattatuuri hulka.<ref name="jmu" />

=== Itaalia köök ===
[[Pilt:Italian food.JPG|pisi|Itaalia köök: [[pitsa]], [[pasta]], [[espresso]] ja ''[[gelato]]'']]
{{Vaata|Itaalia köök}}
Itaalia köök on väga mitmekesine ja regiooniti üsna erinev. Seetõttu erineb näiteks Toscanas pakutav toit oluliselt Napolis või Sitsiilias pakutavast. Itaalia kööki iseloomustab lihtne põhimõte: toit peab olema valmistatud värskest toorainest. Vähe toiduaineid imporditakse ja suurem osa kasvatatakse kohapeal. Mitmekesise maastiku ja erinevate kliimatingimuste tõttu erineb kohapeal kasvatatav regiooniti märkimisväärselt. Põhja-Itaalia suured tasandikud on ideaalsed [[Loomakasvatus|karjakasvatuseks]]. Seetõttu esineb sealsel tüüpilisel toidulaual rikkalikult [[piima koor]]t, [[või]]d, [[juust]]u ja palju [[loomaliha]]. Lõuna-Itaalias aga peetakse veiste asemel pigem lambaid, kitsi ja kanu ning see kajastub ka toiduvalmistamisel.<ref name="indigoguide" />

Kuulsaimad Itaalia toidud on levinud üle maailma. Nende hulgas on populaarseimad [[pasta]] ja [[pitsa]]. Itaallane sööb aastas keskmiselt 28&nbsp;kg pastatooteid. Itaaliast on pärit [[risoto]], [[parmesan]] ja [[salaami]]. Riigi põhjaosas asuv [[Liguuria]] on [[pesto]] sünnimaa ning seal tarbitakse ohtralt värskeid [[Mereannid|mereande]]. Samas ei valmista liguurlased [[tomat]]il põhinevaid kastmeid. Tomat on ohtralt levinud Sitsiilia köögis, mida on läbi aegade tugevalt mõjutanud [[Kreeka kultuur|Kreeka]], [[Araabia kultuur|Araabia]] ja [[Aafrika kultuur]]. [[Milano]]s ja seda ümbritsevas [[Lombardia]]s süüakse [[riis]]i rohkem kui pastat. Sealtkandist pärinevad risoto, ''[[Gorgonzola juust|gorgonzola]]'' ja ''[[mascarpone]]'' juust. Põhitoidu hulka kuulub seal ka [[polenta]]. [[Torino]] on kuulus oma [[šokolaad]]i poolest, [[Piemonte]]t tunnustatakse valgete [[trühvel|trühvlite]] kasvatusmaana ja kvaliteetse [[Itaalia veinid|veini]] tootjana. Toscana on kuulus oma valgete ja mustade trühvlite ning sealihatoodete poolest. [[Emilia Romagna]] regioonist pärinevad valge salaami, Parma sink ja Parma juust (parmesan).<ref name="indigoguide" />

Jookidest on Itaalias populaarseimad vein ja [[kohv]]. Tuntumate [[alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]] hulka kuuluvad veel ''[[grappa]]'', ''[[amaretto]]'', ''[[limoncello]]'' jt.<ref name="indigoguide" />

==Vaata ka==
*[[2022. aasta Itaalia parlamendivalimised]]
*[[Barletta väljakutse]]
*[[Islam Itaalias]]
*[[Itaalia 2013. aasta meeleavaldused]]
*[[Itaalia ajalooliste riikide loend]]
*[[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
*[[Itaalia jalgpallistaadionite loend]]
*[[Itaalia jõed]]
*[[Itaalia lahtede loend]]
*[[Itaalia meedia]]
*[[Itaalia riigipeade loend]]
*[[Itaalia veinid]]
*[[Lõuna-Itaalia]]
*[[Opera Nazionale Balilla]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="elanikkonnakaitse_14_03">{{cite web|url=http://opendatadpc.maps.arcgis.com/apps/opsdashboard/index.html#/b0c68bce2cce478eaac82fe38d4138b1 |title=COVID-19 Italia - Monitoraggio della situazione |trans-title= |publisher=Dipartimento della Protezione Civile |date=14.3.2020 |access-date=14.3.2020 |language=it}}</ref>
<ref name="ITA_III_12">{{cite web|url=https://pbs.twimg.com/media/ES7HcmTXgAIGyHM?format=jpg&name=medium |title=WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic |trans-title= |publisher= |date= |access-date=12.3.2020 |website=pbs.twimg.com/ |language=it}}</ref>
<ref name="SKT1">[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/National_accounts_and_GDP Eurostat – National accounts and GDP] ec.europa.eu</ref>
<ref name="SKT2">[https://www.focus-economics.com/country-indicator/italy/gdp-per-capita-EUR GDP per capita in Italy (euros)] www.focus-economics.com</ref>
<ref name="cia-gdp">[https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#it COUNTRY COMPARISON :: GDP (PURCHASING POWER PARITY)] www.cia.gov</ref>
<ref name="undp">[http://hdr.undp.org/sites/default/files/hdr14-report-en-1.pdf Human development report 2014] hdr.undp.org</ref>
<ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/en/statesparties/it Italy – Properties inscribed on the World Heritage List (51)] whc.unesco.org</ref>
<ref name="UNWTO">[https://web.archive.org/web/20171115020724/https://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284418145 UNWTO Tourism Highlights, 2016 Edition] www.e-unwto.org</ref>
<ref name="elezionistorico">[http://elezionistorico.interno.it/index.php?tpel=F&dtel=02/06/1946&tpa=I&tpe=A&lev0=0&levsut0=0&es0=S&ms=S Archivio Storico delle Elezioni – Referendum del 2 Giugno 1946] elezionistorico.interno.it</ref>
<ref name="destinorepublicano">[https://destinorepublicano.wordpress.com/2012/12/15/referendum-of-the-monarchy-in-italy-1946/ Referendum on monarchy in Italy, 1946] destinorepublicano.wordpress.com</ref>
<ref name="canestrinilex">[https://web.archive.org/web/20160415113305/http://canestrinilex.com/resources/constitution/ The Constitution of Italian Republic] www.canestrinilex.com</ref>
<ref name="reuters-Mattarella">[http://www.reuters.com/article/us-italy-president-vote-idUSKBN0L40DA20150131 Italy elects senior judge Sergio Mattarella as president.] www.reuters.com</ref>
<ref name="government">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/government.html Italian Politics – Government] www.understandingitaly.com</ref>
<ref name="Regioni">[http://www.tuttitalia.it/regioni/ Regioni italiane] www.tuttitalia.it</ref>
<ref name="città_metropolitane">[http://www.comuniverso.it/index.cfm?menu=560 Comuniverso: le 14 città metropolitane] www.comuniverso.it</ref>
<ref name="Aosta">[http://www.tuttitalia.it/valle-d-aosta/ Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste] www.tuttitalia.it</ref>
<ref name="gazzettaufficiale">[http://www.gazzettaufficiale.it/eli/id/2014/04/07/14G00069/sg Gazzetta Ufficiale: Disposizioni sulle citta' metropolitane, sulle province, sulle unioni e fusioni di comuni. (14G00069) (GU Serie Generale n.81 del 7-4-2014)] www.gazzettaufficiale.it</ref>
<ref name="geography">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/geography.html The Geography of Italy] www.understandingitaly.com</ref>
<ref name="novaator">[https://web.archive.org/web/20161222222942/http://www.novaator.ee/ET/loodus/kas_itaalias_on_oodata_veel_laastavaid_maavarinaid/ Kas Itaalias on oodata veel laastavaid maavärinaid] www.novaator.ee</ref>
<ref name="time-earthquakes">[http://time.com/4464118/italy-earthquake-seismologist-explains-why-common/ Why Italy Is So Prone to Earthquakes] time.com</ref>
<ref name="climate">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/climate.html The Climate of Italy] www.understandingitaly.com</ref>
<ref name="temperature-july">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-july.php Average Temperatures for Italy in July] www.currentresults.com</ref>
<ref name="temperature-january">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-january.php Average Temperatures for Italy in January] www.currentresults.com</ref>
<ref name="Mountain_ranges">[https://www.britannica.com/place/Italy/Mountain-ranges Italy – Mountain ranges] www.britannica.com</ref>
<ref name="Bora">[https://www.britannica.com/science/bora Bora – Wind] www.britannica.com</ref>
<ref name="Veneetsia-kliima">[http://www.climatestotravel.com/climate/italy/venice Climate – Venice] www.climatestotravel.com</ref>
<ref name="Sirocco">[http://www.weatheronline.co.uk/reports/wind/The-Sirocco.htm Sirocco (Scirocco)] www.weatheronline.co.uk</ref>
<ref name="Guerzoni">Stefano Guerzoni, R. Chester. "The Impact of Desert Dust Across the Mediterranean". Springer 1996, lk 93. ISBN 978-9048147649</ref>
<ref name="isprambiente">[http://www.isprambiente.gov.it/en/archive/news-and-other-events/ispra-news/year-2015/may/biodiversity-in-italy Biodiversity in Italy] www.isprambiente.gov.it</ref>
<ref name="climatechangepost">[http://www.climatechangepost.com/italy/biodiversity/ Biodiversity Italy] www.climatechangepost.com</ref>
<ref name="Farjon">Aljos Farjon, Denis Filer. "An Atlas of the World's Conifers: An Analysis of Their Distribution, Biogeography, Diversity and Conservation Status". Brill Academic Pub (2013), lk 155. ISBN 978-9004211803.</ref>
<ref name="pop2016">{{Netiviide |pealkiri=www.demo.istat.it/pop2016/index.html |url=http://www.demo.istat.it/ |vaadatud=2017-01-02 |arhiivimisaeg=2010-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100323214400/http://demo.istat.it/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="per capire">AA. VV., Noi Italia: 100 statistiche per capire il paese in cui viviamo, Roma, ISTAT, 2010, ISBN 88-458-1643-5.</ref>
<ref name="Ortolani">Mario Ortolani. "Geografia della popolazione", Milano, Piccin-Nuova Libraria, 1992, ISBN 88-299-0907-6.</ref>
<ref name="demografici2010">[https://web.archive.org/web/20120112062814/http://www.governo.it/backoffice/allegati/61996-6512.pdf Indicatori demografici Anno 2010 (pdf)] web.archive.org</ref>
<ref name="Hatton">Hatton, Timothy J. and Jeffrey G. Williamson; Williamson, Jeffrey G (September 1994). "What Drove the Mass Migrations from Europe in the Late Nineteenth Century?". Population and Development Review. Population Council. 20 (3): 533–559. doi:10.2307/2137600. ISSN 0098-7921. JSTOR 2137600</ref>
<ref name="Ben-Ghiat">Ben-Ghiat and Hom, "Introduction" to Italian Mobilities (Routledge, 2016)</ref>
<ref name="strasa2016">[http://demo.istat.it/strasa2016/index.html http://demo.istat.it/strasa2016/index.html] demo.istat.it</ref>
<ref name="Immigrati">[http://www.repubblica.it/solidarieta/immigrazione/2015/12/02/news/rapporto_ismu-128656311/ Immigrati, c'è un popolo di invisibili in Italia e sono più di 400 mila] www.repubblica.it</ref>
<ref name="riigiusk">[https://web.archive.org/web/20131020143004/http://articles.sun-sentinel.com/1985-06-04/news/8501220260_1_italian-state-new-agreement-church Catholicism No Longer Italy`s State Religion] {{Väiksem|88%|June 4, 1985. United Press International}} articles.sun-sentinel.com</ref>
<ref name="religioni">[https://web.archive.org/web/20190722180139/https://riforma.it/it/articolo/2016/02/01/litalia-e-le-religioni-nel-2016 L’Italia e le religioni nel 2016] {{Väiksem|88%|01 febbraio 2016}} riforma.it</ref>
<ref name="Leustean">Leustean, Lucian N. (2014). Eastern Christianity and Politics in the Twenty-First Century. Routledge. p. 723. ISBN 978-0-415-68490-3.</ref>
<ref name="CESNUR">Massimo Introvigne, Pierluigi Zoccatelli. "Il pluralismo religioso italiano nel contesto postmoderno". CESNUR's 2016 demographic report of minority religions in Italy</ref>
<ref name="bilmens2015gen">{{Netiviide |pealkiri=www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ |url=http://www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ |vaadatud=2017-01-03 |arhiivimisaeg=2017-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170131095516/http://www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="vm">[https://web.archive.org/web/20170106011319/http://www.vm.ee/et/majandus-7 Välisministeerium → Itaalia majandus] www.vm.ee</ref>
<ref name="enterprises">[http://www.istat.it/en/files/2013/07/Chapter-2.pdf The system of Italian enterprises: competitiveness and growth potential] (07/2013), www.istat.it</ref>
<ref name="tradingeconomics">[http://www.tradingeconomics.com/italy/government-budget Italy Government Budget] www.tradingeconomics.com</ref>
<ref name="tradingeconomics-gdp">[http://www.tradingeconomics.com/country-list/government-debt-to-gdp Country List Government Debt to GDP] www.tradingeconomics.com</ref>
<ref name="turismo_straniero">[https://web.archive.org/web/20160201142755/http://www.enit.it/it/studi.html Il turismo straniero in Italia.] www.enit.it</ref>
<ref name="worldstopexports1">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-exports/2420/ Italy’s Top 10 Exports] www.worldstopexports.com</ref>
<ref name="worldstopexports2">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-imports-2/4113/ Italy’s Top 10 Imports] www.worldstopexports.com</ref>
<ref name="autostrada">[http://www.nytimes.com/1987/04/26/travel/taking-to-the-highway-in-italy.html?pagewanted=all Taking to the highway in Italy] www.nytimes.com</ref>
<ref name="hariduseadus">[https://web.archive.org/web/20121206012402/http://www.camera.it/parlam/leggi/06296l.htm "Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato (legge finanziaria 2007)"] www.camera.it</ref>
<ref name="eures">[https://web.archive.org/web/20160821111943/http://eures.ee/public/ELAMINE_JA_TOOTAMINE_ITAALIAS_2012.pdf Itaalia – Abiks uuel algusel (Eesti Töötukassa, 2012).] www.study-in-italy.it</ref>
<ref name="kõrgharidus">{{Netiviide |pealkiri=Higher Education Institutions in Italy:Typologies and Lists |url=http://www.study-in-italy.it/php5/study-italy.php?idorizz=2 |vaadatud=2017-01-03 |arhiivimisaeg=2016-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231183827/http://www.study-in-italy.it/php5/study-italy.php?idorizz=2 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="florenceinferno">[http://www.florenceinferno.com/national-central-library/ The Central National Library of Florence] www.florenceinferno.com</ref>
<ref name="bncrm">[https://web.archive.org/web/20150923192752/http://www.bncrm.librari.beniculturali.it/index.php?it%2F262%2Fpresentazione Biblioteca Nazionale Centrale di Roma → Presentazione] www.bncrm.librari.beniculturali.it</ref>
<ref name="vehicles">[http://www.nationmaster.com/country-info/stats/Transport/Road/Motor-vehicles-per-1000-people Transport > Road > Motor vehicles per 1000 people: Countries Compared] www.nationmaster.com</ref>
<ref name="drive">[https://www.drive-alive.co.uk/driving/driving-in-italy.htm Self-Drive Motoring holidays in Italy.] www.drive-alive.co.uk</ref>
<ref name="italiarail">[https://www.italiarail.com/italian-high-speed-trains Italian High-Speed Trains] www.italiarail.com</ref>
<ref name="knoema">[https://knoema.com/atlas/Italy/topics/Transportation/Rail-transport/Railways-passengers-carried Italy – Rail transport – Railways, passengers carried] knoema.com</ref>
<ref name="kogulaevakaup">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=mar_mg_aa_cwhd&lang=en Eurostat → Country level – Gross weight of goods handled in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref>
<ref name="laevandus2011">[https://web.archive.org/web/20170109021833/http://noi-italia2014.istat.it/fileadmin/user_upload/allegati/82.pdf Graduatoria dei principali porti italiani] (pdf) noi-italia2014.istat.it</ref>
<ref name="laevareisijad">[https://web.archive.org/web/20100416165655/http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do Eurostat → Country level – Country level – Passengers embarked and disembarked in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref>
<ref name="MPankEnergia">[http://data.worldbank.org/indicator/EG.IMP.CONS.ZS?locations=IT Energy imports, net (% of energy use)] data.worldbank.org</ref>
<ref name="euronuclear">[https://web.archive.org/web/20160603224015/http://www.euronuclear.org/e-news/e-news-24/italy.htm Past and present nuclear industrial situation in Italy] www.euronuclear.org</ref>
<ref name="iea">[https://web.archive.org/web/20171013133434/http://www.iea.org/publications/freepublications/publication/KeyWorld2016.pdf Key world energy statistics 2016] www.iea.org</ref>
<ref name="eniscuola">[http://www.eniscuola.net/en/argomento/natural-gas1/extraction-and-distribution1/natural-gas-in-italy/ Natural gas in Italy] www.eniscuola.net</ref>
<ref name="terna">[http://download.terna.it/terna/0000/0525/78.pdf TERNA Group → General data → Population, income and energy consumption in Italy] download.terna.it</ref>
<ref name="Fibonacci">[https://www.britannica.com/biography/Leonardo-Pisano Leonardo Pisano – Italian mathematician] www.britannica.com</ref>
<ref name="optometrists">[https://web.archive.org/web/20170110102304/http://www.college-optometrists.org/en/college/museyeum/online_exhibitions/spectacles/invention.cfm The invention of spectacles] www.college-optometrists.org</ref>
<ref name="teadusrevolutsioon">[http://www.sparknotes.com/history/european/scientificrevolution/section7.rhtml The Scientific Revolution (1550–1700)] www.sparknotes.com</ref>
<ref name="abyss">[https://web.archive.org/web/20170509230301/http://abyss.uoregon.edu/~js/glossary/galileo.html Galileo Galilei] abyss.uoregon.edu</ref>
<ref name="Torricelli">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3768090/ Torricelli and the Ocean of Air: The First Measurement of Barometric Pressure] www.ncbi.nlm.nih.gov</ref>
<ref name="Cardan">[http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Cardan.html Girolamo Cardano] /www-history.mcs.st-andrews.ac.uk</ref>
<ref name="italianlegacy">[https://web.archive.org/web/20170113010336/http://www.italianlegacy.com/famous-italian-scientists.html Famous Italian Scientists] www.italianlegacy.com</ref>
<ref name="Volta">"Alessandro Volta." Famous Scientists. famousscientists.org. 28 Jul. 2014. Web. 1/10/2017 <www.famousscientists.org/alessandro-volta/></ref>
<ref name="Avogadro">[https://web.archive.org/web/20150308143008/http://mrcauseysworld.com/chemistry/atomic_mass.html Relative Atomic Mass] mrcauseysworld.com</ref>
<ref name="Cannizzaro">[https://www.chemheritage.org/historical-profile/stanislao-cannizzaro "Stanislao Cannizzaro"] Chemical Heritage Foundation, www.chemheritage.org</ref>
<ref name="Golgi">"Life and Discoveries of Camillo Golgi". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1906/golgi-article.html></ref>
<ref name="Marconi">"Guglielmo Marconi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 10 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1909/marconi-bio.html></ref>
<ref name="Fermi">"Enrico Fermi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1938/fermi-bio.html></ref>
<ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |pealkiri=CIA factbook |vaadatud=2011-01-21 |arhiivimisaeg=2017-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170709111211/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="President">[http://www.difesa.it/EN/President_of_the_Italian_Republic/Pagine/Biografia.aspx President of the Italian Republic] www.difesa.it</ref>
<ref name="3UML1">Märkus: kaldkirjas esitatud maakonnad (itaalia keeles ''regione'') on eristaatuses.</ref>
<ref name="Trasporto-aereo">[https://www.istat.it/it/files/2015/12/Trasporto-aereo.pdf?title=Trasporto+aereo+-+04%2Fdic%2F2015+-+Testo+integrale+e+nota+metodologica.pdf Il Trasporto Aereo in Italia, anno 2014] www.istat.it</ref>
<ref name="sõjaväeteenistus">{{cite web |url=http://www.camera.it/parlam/leggi/04226l.htm |title=Law n°226 of&nbsp;August 23, 2004 |publisher=Camera.it |accessdate=13.07.2012 |archive-date=17.01.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117013103/http://www.camera.it/parlam/leggi/04226l.htm |url-status=dead }}</ref>
<ref name="armedforces">[http://www.armedforces.co.uk/Europeandefence/edcountries/countryitaly.htm Italy Armed Forces] www.armedforces.co.uk</ref>
<ref name="nrdc">{{cite web|url=http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|title=NRDC: U.S. Nuclear Weapons in Europe – part 1|format=PDF|year=2005|accessdate=30.05.2011|author=Hans M. Kristensen / Natural Resources Defense Council|archive-date=1.01.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110101060355/http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|url-status=dead}}</ref>
<ref name="rocznikbezpieczenstwa">[https://web.archive.org/web/20170203075355/http://www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl/fileadmin/user_upload/wydawnictwo/RBM/RBM_artykuly/2006_6.pdf Italian Navy in Somalia, a Peacekeeping Operation and an Operational Test: January 1991–March 1995 (pdf)] www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl</ref>
<ref name="carabinieri">{{cite web|url=http://www.carabinieri.it/Internet/Multilingua/EN/GoverningBodies/|title=The Carabinieri Force is linked to the Ministry of Defence|publisher=Carabinieri|accessdate=14.05.2010}}</ref>
<ref name="understandingitaly-health">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/health.html Italian National Health Service] www.understandingitaly.com</ref>
<ref name="xnB0Q">{{cite web|url=http://www.istat.it/it/archivio/6789|title=Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni {{!}}Aggiornamento al 1° gennaio 2018|language=it|accessdate=13. jaanuaril 2018|publisher=ISTAT}}</ref>
<ref name="justlanded">[https://www.justlanded.com/english/Italy/Italy-Guide/Health/The-National-Health-Service The National Health Service → The public health system in Italy] www.justlanded.com</ref>
<ref name=Istat180630>{{cite web|url=https://www.istat.it/it/archivio/6789 |title= Classificazione {{!}} Codici statistici delle unità amministrative territoriali: comuni, città metropolitane, province e regioni |trans-title= |date=30. juuni 2018 |accessdate=22.08.2018 |publisher=[[Itaalia Riiklik Statistikaamet|Istat]] |language=it}}</ref>
<ref name="eahm">[https://web.archive.org/web/20161117041442/http://www.eahm.eu.org/page/show/slug/the-italian-healthcare-system/category/italy The Italian Healthcare System] www.eahm.eu.org</ref>
<ref name=tuttitalia>{{cite web|url=https://www.tuttitalia.it/variazioni-amministrative/ |title=Variazioni amministrative di Comuni e Province|trans-title= |date= |accessdate=22.08.2018 |publisher= |website=www.tuttitalia.it|language=it}}</ref>
<ref name="italiantribune-health">[http://www.italiantribune.com/italy-second-healthiest-country-in-the-world/ Italy – Second Healthiest Country in the World] www.italiantribune.com</ref>
<ref name="who">[http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/2016/en/ World Health Statistics 2016: Monitoring health for the SDGs] www.who.int</ref>
<ref name="oecd-health">[http://www.oecd.org/els/health-systems/Briefing-Note-ITALY-2014.pdf OECD Health Statistics 2014. How does Italy compare?] www.oecd.org</ref>
<ref name="europe-cities">[http://www.europe-cities.com/destinations/italy/health/ Healthcare in Italy] www.europe-cities.com</ref>
<ref name="topuniversities">[https://www.topuniversities.com/blog/10-oldest-universities-world 10 of the Oldest Universities in the World] www.topuniversities.com</ref>
<ref name="cnr">[https://www.cnr.it/en/about-us Consiglio Nazionale delle Ricerche → About us] www.cnr.it</ref>
<ref name="lincei">[http://www.lincei.it/ Accademia Nazionale dei Lincei] www.lincei.it</ref>
<ref name="Research">[http://www.istat.it/en/archive/192836 Research and development in Italy] www.istat.it</ref>
<ref name="homininid">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X11003086 First dated human occupation of Italy at ~ 0.85 Ma during the late Early Pleistocene climate transition] www.sciencedirect.com</ref>
<ref name="Neandertaallased">[http://www.thelocal.it/20151104/italy-dates-its-first-neanderthal-to-250k-years-ago Italy's first Neanderthal dates back 250,000 years] www.thelocal.it</ref>
<ref name="nüüdisinimene">[http://www.nytimes.com/2011/11/03/science/fossil-teeth-put-humans-in-europe-earlier-than-thought.html?scp=1&sq=kents%20cavern&st=cse Fossil Teeth Put Humans in Europe Earlier Than Thought] www.nytimes.com</ref>
<ref name="Keraamika">Liviu Giosan, Dorian Q. Fuller, Kathleen Nicoll, Rowan K. Flad, Peter D. Clift (2013). "Climates, Landscapes, and Civilizations", ISBN 9780875904887.</ref>
<ref name="Stentinello">[https://www.um.edu.mt/library/oar/handle/123456789/14898 The Neolithic: the Stentinello culture – University of Malta] www.um.edu.mt</ref>
<ref name="Lagozza">[http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100047881 Lagozza Culture] oxfordindex.oup.com</ref>
<ref name="Remedello">J. P. Mallory, Douglas Q. Adams (1997). "Encyclopedia of Indo-European Culture". Fitzroy Dearborn Publishers, lk 482. ISBN 978-1-884964-98-5</ref>
<ref name="LTkuni1500">CTI Reviews (2016). "Western Civilization, to 1500: Civilizations, Western culture".</ref>
<ref name="Wijngaarden">Gert Jan van Wijngaarden, ''Use and Appreciation of Mycenaean Pottery in the Levant, Cyprus and Italy (1600–1200 B.C.): The Significance of Context'', Amsterdam Archaeological Studies, Amsterdam University Press, 2001</ref>
<ref name="initaly">[https://web.archive.org/web/20160303232215/http://www.initaly.com/regions/classic/greek.htm Greek Italy: A Roadmap] www.initaly.com</ref>
<ref name="phoenicia">[http://phoenicia.org/colonies.html Phoenician Colonies] phoenicia.org</ref>
<ref name="Traianus">[http://www.crystalinks.com/trajan.html Trajan] www.crystalinks.com</ref>
<ref name="theancientworld">[https://web.archive.org/web/20161226022808/http://theancientworld.net/civ/roman_empire.html The World of the Ancient Romans] theancientworld.net</ref>
<ref name="Heather">Peter J. Heather (2014) "The Restoration of Rome: Barbarian Popes and Imperial Pretenders". Oxford University Press, lk 166. ISBN 978-0199368518.</ref>
<ref name="historyfiles">[http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyKingdom.htm European Kingdoms → Italian Peninsula] www.historyfiles.co.uk</ref>
<ref name="entsyklopeedia-ajalugu">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/itaalia_ajalugu1 Eesti Entsüklopeedia → Itaalia ajalugu] entsyklopeedia.ee</ref>
<ref name="lostislamichistory">[http://lostislamichistory.com/muslim-sicily-part-1/ Muslim Sicily Part 1: The Rise and Fall of Islam in Italy] lostislamichistory.com</ref>
<ref name="normannid">[https://mediaevalmusings.wordpress.com/2013/01/08/under-the-heel-of-the-boot-the-normans-in-southern-italy/ Under the Heel of the Boot: The Normans in Southern Italy] mediaevalmusings.wordpress.com</ref>
<ref name="historyworld-lk2">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?ParagraphID=glq History of Italy → Page 2] www.historyworld.net</ref>
<ref name="historyworld-lk3">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2698&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 3] www.historyworld.net</ref>
<ref name="historyworld-lk4">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2699&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 4] www.historyworld.net</ref>
<ref name="historyworld-lk5">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2701&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 5] www.historyworld.net</ref>
<ref name="arhitektuur">[http://www.safaritheglobe.com/italy/culture/architecture/ Architecture of Italy] www.safaritheglobe.com</ref>
<ref name="Romaani maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/romanesque-painting-italy.htm Romanesque Painting: Italy] www.visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="scholastic">[http://www.scholastic.com/browse/article.jsp?id=3753882 Italian Art and Architecture] www.scholastic.com</ref>
<ref name="Gooti maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/gothic.htm Gothic Art] www.visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="Giotto">[http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/giotto.htm Giotto] www.visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="Vararenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/early-renaissance-painting.htm Early Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="Hamil">{{cite book|last=Hamil|first=Sean|title=Managing football : an international perspective|year=2010|publisher=Elsevier/Butterworth-Heinemann|location=Amsterdam|isbn=1-85617-544-8|page=285|edition=1st ed., dodr.|last2=Chadwick|first2=Simon}}</ref>
<ref name="Masaccio">[https://web.archive.org/web/20170619153528/http://www.initaly.com/regions/tuscany/masaccioalbm.htm Masaccio, Florence's "Sloppy" Genius] www.initaly.com</ref>
<ref name="fifa">[https://web.archive.org/web/20190323204325/https://www.fifa.com/fifa-tournaments/archive/worldcup/index.html FIFA World Cup™ Archive] www.fifa.com</ref>
<ref name="Kõrgrenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/high-renaissance-painting.htm High Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="indigoguide">[http://www.indigoguide.com/italy/food.htm Italy's Food & Drink – the History of Italian Cooking] www.indigoguide.com</ref>
<ref name="Barokk">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/baroque-painting.htm Baroque Painting] www.visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="top10sports">[https://web.archive.org/web/20151026104254/http://www.top10-italy.com/2012/01/03/top-10-sports-in-italy/ Top 10 Sports in Italy] www.top10-italy.com</ref>
<ref name="futurism">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/futurism.htm Futurism in Italy 1909–1914] www.visual-arts-cork.com</ref>
<ref name="jmu">[http://www.jmu.edu/italiano/sports.shtml Italian sports] www.jmu.edu</ref>
<ref name="Rosen">{{cite web|title=''Poetry and Drama: Literary Terms and Concepts.''|publisher=The Rosen Publishing Group|date=2011|url=https://books.google.com/books?id=LHA_SydyKOYC&pg=PA39&dq|accessdate=18.10.2011}}</ref>
<ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/dolce-stil-nuovo ''Dolce stil nuovo''] www.britannica.com</ref>
<ref name="Britannica-Shakespeare">{{cite web| title = Giovanni Boccaccio: The Decameron.| publisher = [[Encyclopædia Britannica]]| location = | date = | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/70836/Giovanni-Boccaccio/755/The-Decameron | accessdate = 18.12.2013}}</ref>
<ref name="Nobel-kirjandus">{{cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/|title=All Nobel Prizes in Literature |publisher=Nobelprize.org |accessdate=30.05.2011}}</ref>
<ref name="italianlegacy-muusika">[https://web.archive.org/web/20170608103815/http://www.italianlegacy.com/italian-music-1.html Italian Music] www.italianlegacy.com</ref>
<ref name="yourguidetoitaly">[https://web.archive.org/web/20170528182231/http://www.yourguidetoitaly.com/italian-music.html Italian music] www.yourguidetoitaly.com</ref>
<ref name="Moroder">[https://www.theguardian.com/music/australia-culture-blog/2014/may/29/giorgio-moroder-10-groundbreaking-tunes Giorgio Moroder: 10 groundbreaking tunes] www.theguardian.com</ref>
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{Commonskat|Italy}}
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.fotogian.com/ FotoGian] Itaalia piltide galerii (itaalia ja inglise keeles)
* [http://kes-kus.ee/mottetute-riikide-aabits-geograafiakandidaat-hardo-aasmae-sari-meie-planeedi-mottetutest-riikidest-itaallasi-iseloomustab-tanamatus-ja-oskamatus-oma-riiki-pidada/ Itaalia, milleks?]

{{ELriigid}}
{{Euroopariigid}}
{{NATOriigid}}

{{koord|type=country |region=IT}}
{{Head artiklid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Vahemere maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Itaalia| ]]