Vihitaja
|
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vihitaja (perekond) |
Vihitaja ehk jõgitilder (Actitis hypoleucos) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast vihitaja perekonnast.
| Vihitaja | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Vihitaja Actitis |
| Liik |
Vihitaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Actitis hypoleucos Linnaeus (1758) | |
Välimus
muudaVihitaja on väike 19–21 cm pikkune lind tiivapikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi.
Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.
Levik
muudaVihitaja pesitseb suuremas osas Euraasias, aga talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Australaasias. Eesti vihitajad talvituvad Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.
Vihitajad ei ole seltsivad ja vaid harva võib neid suurtes salkades näha.
Vihitaja pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 5000–10 000 paarile[1].
Pesitsemine
muuda
Vihitaja pesitseb jõgede ja järvede ääres. Pesa ehitab ta rohu sisse, sageli põõsa alla. Kurnas on mais-juunis 4 umbes 35 mm pikkust muna, mida mõlemad vanemad hauvad 20–22 päeva.
Toitumine
muudaVihitaja toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Putukaid võib ta ka lennult püüda. Toitu hankides võib ta kuni 20 sekundiks sukelduda kuni 1 meetri sügavusele vette.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
Välislingid
muuda- Vihitaja andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vihitaja |