Kurn
See artikkel räägib munakogumist. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kurn (täpsustus).Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Mõistet kasutatakse lisaks lindudele ka roomajate kohta. Sealjuures osa roomajaid haub mune korralikult, näiteks püüton, aga osa ei tee seda kunagi, näiteks kilpkonnad. Selgrootute kohta sõna "kurn" ei kasutata, isegi kui nad oma munade eest hästi hoolitsevad, näiteks kaheksajalad ja ämblikud.
Harilikult asub kurn pesas. Kõik pesas olevad munad ei pruugi olla ühe emase munetud: mitmel liigil, näiteks emul ja jaanalinnul, muneb mitu emast ühte pessa. Sellistes pesades on tavalisest suurem tõenäosus, et osast munadest ei kooru järglasi, samuti langeb sellistes pesades tõenäolisemalt osa mune pesaröövlite saagiks.
Kas kurna hulka arvatakse ka munetud, kuid kaduma läinud või katkised munad, selles osas teadlaste seisukohad lahknevad.
Kurna suurus
muudaKurna suurus oleneb suuresti liigist, vahel isegi ühe perekonna piires. Kurna suurust mõjutavad paljud teisedki asjaolud, näiteks elupaik, vanemate tervis ja toitumine, röövloomade ja saakloomade arvukus ning aastaaeg. Kui mõnel paaril on aasta jooksul kaks kurna, on teine neist harilikult väiksem, aga kui esimene pesitsemine ebaõnnestus ja kõik pojad selles hukkusid, ei pruugi teine kurn esimesest väiksem olla. Röövlindudel sõltub kurna suurus kõige rohkem saakloomade arvukusest ja võib saakloomade massilise sigimise aastatel olla mitu korda suurem pikaajalisest keskmisest. Pika elueaga liikidel on kurna keskmine suurus väiksem kui lühikese elueaga liikidel, kuna jõuavad elu jooksul rohkem pesitseda.
Eelpoolmainitud tunnused ei ole munevatele loomaliikidele ainuomased, vaid kui kurna asemel rääkida pesakonnast või veelgi üldisemalt järglastest, siis nad kehtivad nendegi liikide kohta, kes ei mune.