Vambola (miiniristleja)
|
See artikkel on miiniristlejast; miinijahtija kohta vaata artiklit Wambola. |
Vambola (kirjapilt harvem ka Wambola) oli Venemaal ehitatud Leitnant Iljin klassi miiniristleja (hävitaja). Oli ühtlasi hiljem Eesti Vabariigi Merejõudude teenistuses.
 Vambola | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
 Venemaa keisririik | |
| Nimi | Kapitan 2. ranga Kingsbergen |
| Ehitaja | Putilovi tehas |
| Kiil pandud | 1914 |
| Üle antud | 1917 |
| Teenistuse lõpp | 1917 |
| Saatus | Võetud üle uue võimu poolt |
| Teenistuskäik | |
| Venemaa | |
| Nimi | Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklai |
| Teenistuses alates | 1917 |
| Teenistuse lõpp | 1917 |
| Saatus | Võetud üle uue võimu poolt |
| Teenistuskäik | |
 Vene SFNV | |
| Nimi | Spartak |
| Teenistuses alates | 1917 |
| Teenistuse lõpp | 1919 |
| Saatus | Vangistatud Briti laevastiku poolt 1919 ja antud Eesti mereväele. |
| Teenistuskäik | |
 Eesti | |
| Nimi | Wambola |
| Teenistuses alates | 1919 |
| Teenistuse lõpp | 1933 |
| Saatus | Müüdud Peruule |
| Teenistuskäik | |
 Peruu | |
| Nimi | Almirante Villar |
| Teenistuses alates | 1933 |
| Laeva üldandmed | |
| Klass ja tüüp | Leitnant Iljin |
| Veeväljasurve | 1260 t |
| Pikkus | 95,71 m |
| Laius | 9,29 m |
| Süvis | 2,94 m |
| Peamasinad | 2 auruturbiini koguvõimsusega 29 000 hobujõudu |
| Mastide arv | 2 |
| Kiirus | 29 sõlme |
| Relvastus |
4x 102 mm kahurit (laskeulatus 13,9 km ehk 75 kbt) 3x3-450 mm torpeedoaparaati 1x 40 mm õhutõrjekahur |
Tegemist on ühe lahinguvõimekama sõjalaevaga, mis on kunagi Eestile kuulunud.
Vene võimude teenistuses
muudaLaev ehitati Petrogradis Putilovi tehases 1914–1917. Vettelaskmisel pandi laevale nimeks Kapitan 2. ranga Kingsbergen.
Kerenski valitsuse ajal ristiti laev ümber Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklaiks.
Nõukogude Venemaal nimetati laev 19. detsembril 1918 Spartakiks. 1918. aastal lahkus laev Balti Laevastiku jääretkega Tallinnast Petrogradi.
Väljasõit Tallinna alla ja vangivõtmine Suurbritannia poolt
muudaVene SFNV valitsus saatis Spartaki koos Avtroiliga Tallinna alla Punaarmeed toetama. 26. detsembril 1918 pommitas Spartak Aegna saare rannikupatareisid. Tallinna reidil seisvad 5 Briti sõjalaeva kiirustasid Aegna saare patareidele appi ning astusid Spartakiga lahingusse. Briti laevad olid kiiremad ja piirasid Spartaki põhja poolt ümber. Spartak proovis piiramisrõngast ida suunas ranniku ja Briti laevade vahelt murda välja, kuid sõitis üle Kuradimuna madaliku, sai vigastada ja langes vangi.
Laeval asus ühtlasi Nõukogude Venemaa merejõudude ülema asetäitja ja Balti laevastiku sõjanõukogu liige Fjodor Raskolnikov, kes viibis pool aastat vangis Suurbritannias ja vahetati seejärel välja 18 vangi langenud Briti ohvitseri vastu. Laeva komandör Nikolai Pavlinov töötas hiljem Lutheri tehases.[1]
Eesti Vabariigi teenistuses
muudaVabadussõjas
muuda
Spartak anti 2. jaanuaril 1919 Eesti Vabariigi Merejõududele. Laev oli saanud vigastusi ning saadeti kohe remonti. Pärast seda ristiti laev Vambolaks. Laeva komandör Eesti Vabadussõja ajal oli leitnant Tiido Kraus.
29. aprillil 1919 anti Vambolale ja Lennukile käsk paigaldada miinitõkked Lavassaare ja Kõrgesaare vahele. Operatsioon ebaõnnestus paksu jää tõttu ning Vambola vigastas oma vööri nii, et oli sunnitud 6. mail kuivdokki remonti minema. Remont lõppes alles juunis. Vambola meeskond võitles sel ajal Petrogradi rindel koos Eesti Meredessantpataljoniga.
Pärast remonti jõudis laev 22. juunil Heinaste all uuesti rindele. Landesveeri sõjas toetas Vambola suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles 1. juulil Magnusholmi ja teiste Riiat kaitsvate rannikupatareidega ning kaitses koos Lennukiga Lembitu sisenemist Daugava jõkke 2. juulil 1919.
Alates 13. oktoobrist 1919 osales Vambola idarindel Krasnaja Gorka operatsioonis.
Pärast sõda
muudaVambolal teeninud ohvitseridele annetati kuldsõrmus, milles tükk Vambola kerest võetud rauda. Iga sõrmusekandja oli aukülaline Vambola ühiskajutis ja neil kehtis vastastikune abistamise kohustus. Kokku anti välja 35 sõrmust.[2]
Müük Peruule
muudaVambola müüdi koos Lennukiga 1933 Peruule (uus nimi Almirante Villar, Manuel Villar Olivera auks), kus oli rivis veel 20 aastat. Sel puhul kirjutas Peruu ajaleht La Cronica, et 10. novembril 1934 olevat Tallinnas (!, endine Reval) kindral-prokuröri algatusel kokku tulnud poliitikamehi, kõrgemaid kaitseväelasi ja mereväe juhte, eesotsas vabariigi valitsusega, kokku 500 inimest, et arutada sõjalaevade Lennu (!) ja Kuambula (!) müügilugu. Raha järele olevat haaranud kindralid, admiralid, ministrid ja vaheltkauplejad, eriti Augusto Kerem (!) ja Towlingen Torwand (!). Eesti rahvas pidanud laevade müüki isamaa äraandmiseks, mispärast nõutavat süüdlastele surmanuhtlust, mis saavat arvatavasti teostatud. Tõenäoliselt oleks tarvitusele tulnud presidendi antud dekreedi alusel määratav surmanuhtlus [!], millist moodust mujal maailmas ei tunta. Ajalehes avaldati kaastunnet Eestile, kuna siin polevat valitsusel valida küllaldaselt ausaid mehi riigi juhtideks.[3]
1940. või 1950. aastatel anti Almirante Villar vanarauaks.[4]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kahe sõjalaeva seiklused. Rahvaleht, 15. juuli 1933, nr. 82, lk. 4.
- ↑ Jumalagajätuõhtu "Vambolal" ja "Lennukil". Vaba Maa, 13. august 1933, nr 188, lk 7.
- ↑ Mis Peruu teab Eestist? Rahvaleht, 7. jaanuar 1935, nr 3, lk 4.
- ↑ Minnik, Taavi. "Punaste tallinlastele mõeldud ja läbikukkunud surmav „jõuluüllatus" andis 105 aastat tagasi Eesti mereväele ajaloo võimsaimad laevad". Forte. Vaadatud 26. detsembril 2023.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vambola (miiniristleja) |