Kuivdokk
Kuivdokk on ehitis (dokk), mille põhiosa on varjaga (dokivari) suletav veetihe bassein ehk dokikamber. Dokkimiseks tuuakse laev kambrisse, dokivari suletakse ja vesi pumbatakse kambrist välja. Laev jääb kuivale, toetudes dokikambri põhjale paigaldatud alustugedele ehk kiilplokkidele. 1980. aastail oli suurim 970 m pikk ja 100 m lai sügavusega 14,5 m Jaapanis 1972. aastal valminud kuivdokk, mis oli kavandatud, et ehitada laevu dedveidiga kuni miljon tonni.[1]
Leidub ka selliseid kuivdokke, millesse pärast dokivarja sulgemist pumbatakse vett juurde ning veepinna tõustes tõmmatakse laev sissesõidukanali kõrvale veekogu tavalisest tasemest kõrgemal asuva astangu kohale, kus on alustoed, millele laev vee dokist väljalaskmisel laskub. Niisugust dokki nimetatakse täidetavaks kuivdokiks.[2]
Eestile lähimad kuivdokid on Helsingi lähedal Suomenlinnas ja Liepājas Tosmare laevatehases.
Viited
muuda- ↑ Mereleksikon. Tallinn, 1996. Lk 55.
- ↑ Tehnikaleksikon, lk. 72.