Taga-Kaukaasia SFNV
Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936.
| Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik | |
|---|---|
| armeenia Անդրկովկասի Խորհրդային Ֆեդերատիվ Սոցիալիստական Հանրապետություն | |
| aserbaidžaani Zaqafqaziya Sosialist Federativ Sovet Respublikası | |
| gruusia ამიერკავკასიის სოციალისტური ფედერაციული საბჭოთა რესპუბლიკა | |
|
vene Закавказская Социалистическая Федеративная Советская Республика (Zakavkazskaja Sotsialistitšeskaja Federativnaja Sovetskaja Respublika) | |
| Pindala: 186 100 km² | |
Elanikke: 5 861 600 (1926)  | |
| Rahvastikutihedus: 31,5 in/km² | |
| Pealinn: Thbilisi | |
 |
Taga-Kaukaasia ühendriigi ajalugu ulatub tagasi 1918. aastasse, mil pärast eelmisel aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni saadeti laiali Venemaa Keisririik. Taga-Kaukaasia provintsid kuulutasid end sõltumatuks ja moodustasid 22. aprillil 1918 Taga-Kaukaasia Demokraatliku Föderatiivse Vabariigi. See liitriik lakkas olemast 26. mail 1918, kui Gruusia lahkus sellest ja kuulutas välja iseseisvuse – ülejärgmisel päeval tegid sama Armeenia ja Aserbaidžaan.
Tekkinud Armeenia Vabariik, Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik ja Gruusia Demokraatlik Vabariik püsisid seni, kuni Punaarmee nad Venemaa kodusõja käigus 1920–1921 ära vallutas ja Nõukogude Venemaaga ühendas.
Vladimir Lenini ettepanekul moodustati nende kolme riigi põhjal liitriik, mille nimeks sai Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit. Määrati liidunõukogu, mis koosnes kõigi kolme maa kommunistliku partei esindajatest. Armeeniat esindas Aleksandr Mjasnikov, Aserbaidžaani Nariman Narimanov ja Gruusiat Polikarp Mdivani.
Taga-Kaukaasia SNVFL koosseisu kuulusid ka Abhaasia, Adžaaria ja Nahhitševan, mis olid autonoomia saanud juba enne selle riigi moodustamist.
Sama aasta 13. detsembril toimus Ülekaukaasialine Nõukogude Kongress, mis otsustas riikide föderatsiooni ümber kujundada föderaalriigiks, andes kõigile kolmele osale laialdase autonoomia, ja ümber nimetada Taga-Kaukaasia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Nõukogude Vabariigiks. Kongress võttis vastu põhiseaduse, valis kesktäitevkomitee, mis oli riigi kõrgeim seadusandlik kogu kongressidevahelisel ajal, ja määras ametisse rahvakomissaride nõukogu ehk valitsuse. Riigi pealinnaks sai Tbilisi, mis asus suhteliselt riigi keskel.
30. detsembril 1922 oli Taga-Kaukaasia SFNV üks neljast liiduvabariigist, mis asutasid Nõukogude Liidu. Ülejäänud kolm olid Vene NFSV, Ukraina NSV ja Valgevene NSV.
Liiduvabariigi parteielu juhtis algul VK(b)P ja pärastpoole ÜK(b)P Taga-Kaukaasia Kraikomitee, mille esimene sekretär oli Sergo Ordžonikidze (1922–1926) ja viimane Lavrenti Beria (1932–1937).
Föderatsioon likvideeriti 5. detsembril 1936, kui Nõukogude Liidus kehtestati uus, nn stalinlik konstitutsioon. Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus olnud NSV-d kuulusid sellest alates liiduvabariikidena Nõukogude Liidu koosseisu.
Suure terrori ajal, mida koordineeris Beria, läks Taga-Kaukaasia tipp-poliitikutel väga halvasti. Kui Beria ise maha arvata, ei elanud liidunõukogu esimeestest, kesktäitevkomitee presiidiumi esimeestest ning kraikomitee esimestest ja teistest sekretäridest mitte keegi 1938. aastat üle.
Riigijuhid
muudaT-K SNVFL Liidunõukogu
- 1922 Nariman Narimanov (Aserbaidžaani NSV) + Polikarp Mdivani (Gruusia NSV) + Aleksandr Mjasnikjan (Armeenia NSV)
T-K SFNV Täitevkomitee esimehed
- 1922–1927 Mihheil Tšhakaia (Gruusia NSV)
- 1922–1929 Samed Aga Agamali oğlu Alijev (Aserbaidžaani NSV)
- 1922–1925 Sarkis Ambartsumjan (Armeenia NSV)
T-K SFNV kommunistlike parteide KK I sekretärid
Pikemalt artiklis Gruusia NSV#Gruusia Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretärid