Valgevene NSV
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Kuulutati välja 1. jaanuaril 1919 Smolenskis. Nõukogude Liidu asutajariik (30. detsembril 1922).
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | |
---|---|
valgevene Беларуская Савецкая Сацыялістычная Рэспубліка Biełaruskaja Savieckaja Sacyjalistyčnaja Respublika | |
vene Белорусская Советская Социалистическая Республика (Belorusskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) | |
Pindala: 207 600 km² | |
Elanikke: 10 151 800 (1989) | |
Rahvastikutihedus: 48,9 in/km² | |
Keskus: Smolensk (1.–5. jaanuar 1919) Minsk (5. jaan. 1919 – 26. dets. 1991) | |
Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist (liidulepingu tühistamist) 1991. aasta detsembris on Valgevene taas iseseisev vabariik (Valgevene Vabariik).
Valgevene NSV oli ÜRO asutajaliige.
Riik
muudaRiigijuhtimine
muudaValgevene NSV formaalseks juhtorganiks oli aastatel 1920-1946 oli Valgevene NSV Rahvakomissaride Nõukogu, mille juhtideks olid:
- 1920–1924, Aleksandr Grigorjevitš Tšervjakov (valgevene Аляксандр Рыгоравіч Чарвякоў);
- 1924–1927, Jossif Aleksandrovitš Adamovitš (Ио́сиф Алекса́ндрович Адамо́вич);
- 1927–1930, Nikolai Matvejevitš Goloded (valgevene Мікалай Мацвеевіч Галадзед);
- 1937, Danila Ivanovitš Volkovitš (Данила Иванович Волкович)
- 1937–1938, Afanassi Fjodorovitš Kovaljov (Афанасий Фёдорович Ковалёв);
- 1938–1940, Kuzma Venediktovitš Kisseljov (valgevene Кузьма Венедыктавіч Кісялёў)
- 1940–1944, Ivan Semjonovitš Bõlinski (Иван Семёнович Былинский);
- 1944–1946, Panteleimon Ponomarenko (valgevene Панцеляймон Кандратавіч Панамарэнка)
Reaalset võimu teostas Valgevene NSV-s Nõukogude Liidu Kommunistiku Partei piirkondliku Valgevene Kommunistliku Partei juhtkond ja Keskkomitee esimesed sekretärid:
- 1918–1919, Aleksander Mjasnikjan
- 1919, Vincas Mickevičius-Kapsukas
- 1920–1923, Vilhelms Vilis Knoriņš
- 1923–1924, Aleksandr Osatkin-Vladimirski
- 1924–1925, Aleksandr Krinitski
- 1925–1927, Nikolay Goloded
- 1927–1928, Vilhelms Vilis Knoriņš
- 1928–1930, Jan Gamarnik
- 1930–1932, Konstantin Gey
- 1932–1937, Nikolai Gikalo
- 1937, Vassili Sharangovitš
- 1937, Jakov Jakovlev (kogusetäitja)
- 1937–1938, Aleksei Volkov
- 1938–1947, Panteleimon Ponomarenko evakueerituna juunist 1941–1944 NSV Liidu tagalas
- 1947–1950, Nikolai Gussarov
- 1950–1956, Nikolai Patolitšev
- 1956–1965, Kirill Mazurov
- 1965–1980, Pjotr Mašerov
- 1980–1983, Tihhon Kisseljov
- 1983–1987, Nikolai Sljunkov
- 1987–1990, Jefrem Sokolov
- 1990–1991, Anatoli Malofejev
Haldusjaotus
muuda1918. aastal[küsitav] moodustatud esimene Valgevene NSV koosnes 4 algsest Valgevene kubermangust: Minski, Vitebski, Smolenski ja Mogiljovi kubermangust, millele liideti Grodno kubermang.
Pärast Venemaa kodusõda ja Valgevenes nõukogude võimu taaskehtestamist moodustatud Valgevene NSV jaotus kuni 1920. aastani Venemaa keisririigis väljakujunenud haldusjaotusele 6 maakonnaks, teised Valgevene läänepoolsed maakonnad liideti Nõukogude-Poola sõja tulemusel Poolaga.
1924. aastal moodustati uus Valgevene NSV haldusjaotus, mille alusel riik jaotus: ringkondadeks, rajoonideks ja külanõukogudeks. Valgevene NSV-s moodustati 10 ringkonda:
- Orša,
- Bobruiski,
- Barysaŭ (Borissov)i,
- Viciebsk (Vitebski),
- Kalinini, (ringkonnakeskus Klimovitši),
- Mogiljovi,
- Mozõri,
- Minski,
- Połack (Polotsk)i,
- Słucki ringkond, mis jagunesid 100 rajooniks.
1938. aasta 15. jaanuaril loodi uus, oblastipõhine haldusjaotus, mille alusel Valgevene NSV jaotati: