Riigi Majandusnõukogu

Riigi Majandusnõukogu oli Eesti majanduslikes küsimustes seisukohtade vastuvõtmiseks valitud nõuandev institutsioon aastail 1919–1938. Nõukogu tähtsus kasvas pärast 1934. aastat, mil Riigikogu koos ei käinud. Nõukogu tegevus lõppes 31. märtsil 1938.

Riigi majandusnõukogul on ülesandeks oli Eesti vabariigi valitsusele abiks olla küsimuste lahendamises, mis puutuvad riigi üleüldisesse majapidamisesse, riigi rahaasjanduse korraldamisesse, sise- ja väliskaubanduse juhtimisesse riigimaade ja muude varanduste kasutamisesse ja teistesse riikliselt tähtsatesse rahvamajanduslistesse küsimustesse.

Riigi majandusnõukogu liigeteks olid:

• A. Hääleõigusega: a) rahaministeeriumi esitaja; b) tööstus- ja kaubandusministeeriumi esitaja; d) põllutööministeeriumi esitaja; e) toitlusministeeriumi esitaja; f) teedeministeeriumi esitaja; g) sõjaministeeriumi esitaja; h) välisministeeriumi esitaja; i) töö- ja hoolekandeministeeriumi esitaja; k) siseministeeriumi esitaja; l) riigikontrolli esitaja ja 10 Asutava Kogu liiget.
• Sõnaõigusega: a) Eesti Panga esitaja; b) vastastikuste krediit-ühisuste esitaja; d) aktsia-pankade esitaja; e) kaupmeeste seltside esitaja; f) börsi-komiteede esitaja; g) tarvitajate ühisuste liidu esitaja; h) Eesti tehnika seltsi esitaja; i) vabrikantide seltsi esitaja; k) väiketööstusettevõtjate ühisuse esitaja; l) põllutöö keskseltside esitaja; m) Eestimaa ametiühisuste kesknõukogu esitaja; n) käsitööliste organisatsioonide esitaja ja teiste asutuste esitajad, keda nõukogu tarvilikuks arvas tööst osa võtma kutsuda.

1927. aastal määras Riigi Majandusnõukogu uue Eesti rahaühiku nimetuseks taalri, mis jagunes 100 margaks.

1927. aastal väitis Jaan Tõnisson, et senised valitsused on majandusnõukogule vastu seisnud ja üritanud sellest mööda pääseda.

26. juunil 1933 ütles Jaan Zimmermann Kaubandus-Tööstuskoja koosolekul, et majanduselu juhtimine käib otsekui nõiakepi takti järele. Uute kavatsetavate sammudega ei tutvustata lähemalt Kaubandus-Tööstuskoja ringkondi, vaid kõik sünnib kui mingisuguse saladuskatte all. Majandusnõukogu on moodustatud poliitilistest inimestest, kellele võõrad meie majanduselu avaldused. "Meie ei taha olla kauem asutuseks, kes võib tulla vaid kokku ja kõneleda, kuid kellega ei arvestata. Meil on õigus nõuda, et meie seisukohti valitsusringkondades ka hinnataks."

14. märtsil 1935 kinnitas Riigivanem Konstantin Päts Riigi Majandusnõukogu liikmeteks kutsealade poolt valitud järgmised isikud:

• Jaan Hünerson, August Vann, Jaan Soots, Georg Ottas (põllupidajad)
• Felix Tannebaum (panganduse alalt)
• Edgar Sulg (tööstuse alalt)
• Joakim Puhk (kaubanduse ja laevanduse alalt)
• August Gustavson, Karl Must (töölised)
• Juhan Nihtig, Elmar Must (ühistegelased)
• Eduard Pihlak (vabakutseline haritlane)
• Jaan Masing (maja- ja kinnisvaraomanik)
• August Jürman, Peeter Kurvits, Leo Sepp, Theodor Pool, Peeter Kõpp, Märt Raud, Mihkel Pung, Heinrich Neuhaus, Linda Eenpalu, Hermann Koch (nimetatud liikmed)

Vaata ka

• Kaubandus-Tööstuskoda
• Põllutöökoda

Kirjandus

• Jaan Tõnisson. Riigimajandusnõukogu reform? Postimees, 7. august 1927, nr. 211, lk. 1.
• Riigi majandusnõukogu ellukutsumisel. Kaja, 13. veebruar 1935, nr. 38, lk. 3.
• Asutati riigi-majandusnõukogu. Kaja, 14. veebruar 1935, nr. 39, lk. 1.
• Riigi-majandusnõukogu algab tegevust vabaduspäevaks. Kaja, 15. veebruar 1935, nr. 40, lk. 1.
• Riigi-majandusnõukogu liikmed andsid riigivanemale ametvande. Kaja, 21. märts 1935, nr. 68, lk. 1.
• A. Jürman valiti riigi-majandusnõukogu presidendiks. Kaja, 25. märts 1935, nr. 71, lk. 3.
• Üldine tõus Eesti majanduses. Kaja, 6. aprill 1935, nr. 82, lk. 5.
• Valitsuse sammud kiideti heaks. Kaja, 10. aprill 1935, nr. 85, lk. 3.
• Riigi-majandusnõukogu koosseisu täiendati. Kaja, 24. mai 1935, nr. 121, lk. 1.
• Riigi-majandusnõukogu tegevus lõpeb täna. Uus Eesti, 31. märts 1938, nr. 90, lk. 7.

Välislingid

• Riigi Majandusnõukogu seaduseelnõu
• Nr. 122. Seadusandliku delegatsiooni poolt 3. sept. 1919. a wastuwõetud riigi majandusnõukogu seadus, Riigi Teataja, nr. 67, 23 september 1919